Silt: TLÜ

David J. Galbreath TLÜ-s

TLÜ nädalalistist tuli teade, et David J. Galbreath Aberdeeni Ülikoolist peab avaliku loengu teemal “Minority, Migrant or Manipulator? Examining Russian-speakers in the Baltic States”. Tundus huvitav – tsiklile hääled sisse ja asja kaema.

Enamiku auditooriumist moodustas ilmselt käiimasoleva suveülikooli rahvas, vaid üksikud veidi vanemad näod paistsid hulgas olevat. Loeng ise aga oli üsna hea. Tundus, et isand Galbreath soovis üsna paljusid asju pigem lasta ridade vahelt lugeda ja ise järeldada – igatahes oli jutt suhteliselt neutraalne, ent slaididel oli üksjagu sellist infi, mida poliitkorrektne europunane kohe kuidagi sellises avalikus loengus näha ei sooviks.

Kasvõi näiteks venekeelse elanikkonna võrdlevad numbrid Baltimaades 1935. ja 1989. aastal (Eesti 4%=>33%, Läti 11%=>45%, Leedu 2%=>9%) või kaht eri liiki vähemused (‘landlords’ vs ‘co-ethnics’). Ühe põhjusena oli lisaks “Deportations to East”-ile välja toodud ‘Soviet classicide’ (päris täpne termin: massimõrv ühe levinuma marksistliku luulu alusel). Ka need kolm erinevat lähenemist – vähemus, migrant, manipulaator (tegelikult oleks eestikeelne parim vaste “viies kolonn”) – olid väga hästi lahti kirjutatud, nagu ka punktid, kuidas peaks demokraatlik riik ühte või teise kontingenti suhtuma. Kui vähemuse puhul peab riik tagama laialdase kultuurautonoomia (nagu see toimis sõjaeelses Eestis), siis “viienda kolonni” puhul on jutt lühike – elukohariik peab katma põhivajadused (level of basic care) ja andma võimaluse saada lojaalseks kodanikuks (paths to loyalty). Väga täpselt oli tabatud “viienda kolonni” põhiolemus (ehk isand David ei pahanda, kui siia natuke kopipeisti panen):

Post-imperial minorities as ‘manipulator’
What makes them ‘manipulators’?
* contested loyalties
* link to the former colonising state
* an imperial culture
* politically contentious
* group entrance but not group exit

Väga asjalik loeng. Kahju, et see keset suve toimus, kui ülikool tühi oli – seda oleks pidanud kuulma nii mõnigi suuremat sorti tegelane. Ahjaa – lõppjäreldusena antud vastus küsimusele “Minority, migrant or manipulator?” oli “All of the above”. Täielikult nõus.

TLÜ veebiesitlus

Täna demoti Tallinna Ülikooli uue veebi prototüüpi. Et vana veeb on pehmelt öeldes kehv (kas keegi on näiteks proovinud Informaatika Instituudi URLi telefoni teel edasi anda? W3C validaatorist parem ei räägi – tänase päeva seis oli 376 viga), läksin kohale.

Iseenesest ilus asi tundub, üksjagu arusaadavam kui praegune. Aga nagu Peeter asja kontseptsiooni lahkama hakkas ja Kakk standardite kohta pärima hakkas, läksid tegijate näod pilve. Web 2.0? Tekstibrauser? Valideerumine? Skaleerumine (märksõna iPhone)? Ligipääsetavus? Kolme kliki põhimõte? Kasutatavus? Põhiargumendid kippusid seeriasse “selle tegi keegi tark inimene, kes on väga palju maailma veebilehti uurinud”. See, et sama ülikooli informaatikute pealik (kes peaks juba nagu ameti poolest olema tegemisse vähemalt ääriveeri kaasatud) näeb kogu kupatust esitlusel esmakordselt, on juba näitaja. Ikaldus ning nutt ja hala, ütleks vist kolleeg Offf selle peale.

Õnneks näib, et asjast tehti õiged järeldused ja suve jooksul on võimalik natuke laiemal ringil seda lehte paremaks teha. Elame-näeme.

HTK-ga Laugul

Juba traditsiooniks kujunenud TLÜ haridustehnoloogia keskuse väljasõit viis meid seekord Kuusalu lähedale Laugu puhkemajja. Eelnevalt käisime veel Andineeme rannas, Mardi tulevast majakohta ning Kairiti ja Priidu uut kodu vaatamas. Täitsa tore sõit oli. Tegin moblaga mõned pildid, ehk panen need millalgi Kakkr’isse välja. Kahju ainult, et Mart unustas võimenduse juhtmed kaasa võtta ja seekord ei tulnud seetõttu koos mängimisest midagi välja. 🙁 Aga ehk teinekord.

Aga HTK seltskond on endiselt mõnus.

APDEIT: mõned pildid on nüüd ka [L] Kakkr’is üleval.

Takeda-sensei & jüngrid TLÜ-s

Mõne päeva eest laekus erinevate võitluskunstilistide kaudu teade, et TLÜ uue maja aatriumis korraldatakse võitluskunstide demo. Läksime täna Reinuga kohale. Publiku seas oli suur osa nagu Eesti võitluskunstide “Who’s Who” – kendo, jujutsu, iaido, paar karatekooli (Igor-sensei oli ka kohal).

Näidati kendot, iaidot ja karated. Kuna põhiseltskonna moodustasid kendokad (ka sensei ise), oli see osa demost kõige põhjalikum ja vist ka kõige tehnilisem. Ainult kendos kasutatava ülivalju ja pideva kiai (mida võhik jubeda röökimisena kipub tajuma, eriti kui seda teevad mehed-naised läbisegi) oleks võinud eelnevalt lahti seletada – näiteks löökide sihtmärgid selgitati ilusti enne ära. Kendoga koos näidati ka bokkenitega (pikk ja lühike) katasid.

Iaido’na näidati kendokate “kõrvalerialana” tehtavat Seitei iaidot, mis meil harjutatavate spetsialiseerunud iaido-koolkondade kõrval jääb veidi kahvatuks. Pealegi olid kolmest esinenud sellist kaks ilmselged algajad – poiste ees muidugi müts maha julge pealehakkamise eest võõral maal ja võõra rahva ees esineda, aga tehnika poolest leidub Tallinnaski kindlasti märksa paremaid mõõgamehi.

Karated tutvustas Wado-ryu’d esindav Jaapani noortemeister. Lõbus sell ja tehniliselt tasemel, ent rääkis stiilis “Raise hand who knows what karate is” ehk siis äärmiselt ABC-d. Kindlasti oli kohal ka mõni, kes tõepoolest ei teadnud, kuid asjaga tegelenute jaoks oli see muidugi veidi igav. Aga kõik karate kolm põhikomponenti – kihon, kata ja kumite – said ära näidatud, nii et sellega varem mitte kokkupuutunute jaoks võis asi täitsa adekvaatne olla.

Järgnes Takeda-sensei loeng budo alustest. Auditoorium oleks ehk võinud suurem olla, kuna valitud ruum tuli puupüsti rahvast täis. Loeng oli huvitav ja andis senikuuldule paar head nüanssi juurde.

Ilmselt on aga paljude jaapanlaste jaoks inglise keel siiski paras nuhtlus – Takeda-sensei luges oma teksti üks-ühele paberilt maha ning seda üsna konarlikult. Kaks demo kommenteerinud noort selli said end küll vabamalt väljendatud, ent üsna karmi aktsendiga (kohati oli arusaamine päris raske). Rein küll kommenteeris vastukaaluks enda muljeid Tauramusoryu soke Ikubo-senseiga, kes oli paari kohapeal äraõpitud soomekeelset fraasi absoluutselt soomlaslikult hääldanud… Nii et mine võta kinni.

Aga kokkuvõttes oli täitsa tore üritus – tänud kendokatele korraldamise eest!

Julge arvamus

Arvestades kogu sõnnikuloopimist viimase paari päeva jooksul tuleb tunnustada [L] Heiki Suurkase julgust asjast teisiti arvata kui popp ja noortepärane on. Väikesi detaile arvestamata on Kakk kirjutatuga päri. Kunstipärasuse või -päratusega on ses loos üsna vähe pistmist, jõujooned lähevad mujalt.

Ka [L] Pekka Ereltiga (kes on ka varem häid asju kirjutanud) tuleb nõustuda.

Ning isegi “punaprofessorite pesaks” sõimatud TLÜ seinte vahel leidub tervet mõistust toimuvat narrust narruseks nimetada. Kolleeg Tõnu Ploompuu ehk ei pahanda, kui tema mõnusat satiiri TLÜ listis natuke tsiteerin:

"Viimaste päevade sündmused on mu silmad avanud, ehk ka teil. Nimelt algab
meie Ülikooli nimi ristimärgiga, Püha Antoniuse ristiga. Vaatamata
sellele, et kristlasi on ainult 20% eestlaste hulgas, kasutame me
ristimärki. Veelgi hullem, see seostub sigadega, Antonius kui sigade
kaitsepühak. Seos sigadega mõjub lisaks kindlasti väga tõrjuvalt
islamimaadest saabuvatele oodatud välisüliõpilastele.
/… /
Mõnu Ploompuu”

😀

Nii et andsin ka allkirja. [L] Siia.

Häbi on

… lugeda [L] sihukest küündimatust. Ja häbi on olla asutuse töötaja, mille juhtkond toetab eesti keelele pähelaskmist (enda õigustuseks võin öelda, et mõni asi hakkab lähiajal ilmselt muutuma – aga sellest täpsemalt edaspidi). Tekib matsirahva seast pärit guvernandi tunne, kes peab härrade ülbed ja saamatud võsukesed alandliku naeratuse saatel üles kasvatama. Või veel parem võrdlus oleks “pedagoog”, seda siis Antiik-Kreeka tähenduses.

Argumendid on kõik juba ammu kõlanud, neid üle korrata pole mõtet. Aga kui TLÜ oma Ivani Ülikooliga (nagu teda juba siselistis nimetatud on) tõesti loodab rikkaks saada, siis see jääb küll unistuseks. Küll aga annab pärast mitmeid aastaid seda kokkukeedetud suppi helpida. Ilmselt küll siis juba teistel inimestel.

Martin Ehala loeng

… TLÜ katikooli teemal oli päris huvitav. Ehkki ka prof. Ehalaga ei saa kõiges nõustuda, oli see siiski märksa värskendavam kui ülikooli listis toimunud kohatine punapoleemika. “Umbkeelse eestimeelse” kui absurdse mõiste avamine, mitmed mõistlikud ideed katikooli asemele, hoiatus TLÜ prestiiži katastroofilise languse ja eesti tudengite poolse “vaikse eemaldumise” eest. Aitäh lektorile.

Üks väide aga siiski, millele Kakk resoluutselt vastu astub – see, et õppejõud peaksid “arvestama venekeelsete üliõpilaste vajadustega” ja tõlkima vajaduse korral asju, termineid jms vene keelde. Sorry, aga miks me diskrimineerime? TLÜ-s on ka mitmeid tudengeid, kelle emakeel on jaapani, hiina, kasahhi vms keel. Teeme õppejõust otsekohe BabelFishi emulaatori või?

Kakk on alati üritanud teise emakeelega tudengitele vastu tulla. Eelmisel aastal ITK-s, kui tuli suur hulk venekeelseid tudengeid endisest Majanduskoolist, sai lubatud kirjatöid vene keeles kirjutada. Ettekanded tuli aga teha eesti keeles (kuna eeldame, et need inimesed hakkavad tulevikus tööle ikkagi siinsamas Eesti Vabariigis) – slaidid aitasin enne ettekannet üle kontrollida ja jutus esinenud keelekonarusi ei arvestanud. Tudengid olid tublid ja said väga ilusti hakkama. Ent kui tullakse eeldama, et venekeelne teenindus käib Eesti Vabariigis a priori asja juurde, siis saab Kakk tigedaks.

Pole seda enne siin Joras välja öelnud, aga tuuled puhuvad tublisti selles suunas, et Kakk on viimastel kuudel tõsiselt kaalunud TLÜ-st lahkumist (vähemalt põhikohana). Kõnealune temaatika ei ole küll suurimaks motiiviks, kuid selle osatähtsus ei ole kaugeltki null. Lõplik otsus tuleb ilmselt kusagil aasta alguses.

Segane lugu

Postimees kirjutab: “Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul tahetakse kolledži loomisega võimaldada juurdepääsu kõrgharidusele Eestis elavatele andekatele muulastele.” (jutt käib siis venekeelse kolledži avamisest).

Kõige lugupidamise juures härra rektori vastu ei saa Kakk kuidagi asjast aru. Juurdepääs kõrgharidusele takerdub noortel enamasti kas a) füüsilise ligipääsu ja kohanduste puudumise (puuetega inimesed), b) majanduslike raskuste (liiga suur osa elanikkonnast, kuid kindlasti mitte vaid muulased), c) võimete puudumise (ebaadekvaatse enesehinnanguga inimesed) või d) keeleoskuse taha. Kuna uudis kajastab ilmselt ainult d-varianti (c välistab “andekate” mainimine) ja tegu on ilmselgelt nooremale rahvale mõeldud asutusega, siis küsib Kakk – kui noor ja andekas inimene ei saa paarikümne aastaga oma elukohariigi keelt selgeks (küll aga õpib ära inglise, saksa ja prantsuse keele), siis millele see viitab? Või on tõesti õigus neil, kes näevad TLÜ-s levivat punase varjundiga viirust?

Võrdluseks: eile tuli raadiost saade Pahklas asuvast [L] Camphilli külast. Asja vedav sakslanna rääkis väga head eesti keelt, vaid vahetevahel siin käiv hollandlasest härrasmees sai raadios enda väljendamisega kohalikus keeles kah täiesti hakkama. Taga hullemaks: siin käivad ka vabatahtlikud kogu Euroopast, kes samuti mõne kuuga keele ära õpivad (siia tullakse aastaks-kaheks). Midagi imelikku on selles loos…

Märkus veel: viimasel ajal on tulnud juhendada mitmeid toredaid tudengeid, kelle emakeel on vene keel. Vähemalt neile sellist asutust küll vaja pole, saavad ilusti eestikeelsetes kõrgkoolides (TLÜ, TTÜ, ITK) hakkama.

APDEIT: Nüüd on hr. rektor ka [L] Päevalehes sõna võtnud ja katsub põhjendusi leida. Jällegi: with all due respect, aga ei veena. Ainus vähegi arukas põhjendus oleks idee kasutada ida poolt tulevaid külalistudengeid kokkukuivava õpilaskonna ja sellest tuleneva kollitava rahapuuduse vastu võitlemiseks. Esiteks aga on see praegusel ajahetkel ja praeguses sisemaises poliitilises olukorras mõtlematu, et mitte öelda naiivne.

Ja teiseks – kui Venemaal on tõestatud traditsioon kasutada kõike (isegi rahvusvahelisi leppeid ja ärisidemeid) oma geopoliitiliste ambitsioonide huvides, siis mis annab alust oletada, et järgmisel pingehetkel ei öelda kõigile siinsetele külalistudengitele zurück nach Vaterland? Ja siis on sellisel üksnes idaturule orienteeritud koolil valida, kas hakata väljapressijate tallalakkujaks (propagandatöö ja muud “teened”) või panna uksed kinni. Praeguse olukorra juures Venemaal on nendega igasugune koostööüritus, mis eeldab ausat mängu või lepingutest kinnipidamist, endale tuliste süte pea peale kuhjamine.

Hilinenud sünnipäev kinu ja pisipehmepeksuga

Et meil kolleeg [L] Hansuga sünnipäevad suht ligistikku, otsustasime täna neid töö juures koos tähistada, Hansu ettepanekul kujunes töövormiks mitteseminar. Eelnevalt käisime poes ja tirisime kohale hulga nänni, seekordselt aga asendasime Hansu ettepanekul tavalise veini hoopis erinevate mineraalvete ja limpsidega. Mitteseminari töövormiks oli taanlaste autorikaitsekriitilise dokkari [L] Good Copy, Bad Copy vaatamine koos järgneva diskussiooniga, kõik see muidugi söökidega kaetud HTK seminarilaua ümber. Film oli väga vinge, soovitaks kõigile vähegi IT-ga ja/või seadustega tegelevatele inimestele.

Kuna päeval olid pikalt loengud, sain [L] tänasest uudisest Microsofti eurotrahvide kohta teada alles Äripäeva ajakirjaniku telefonikõnest, kes soovis asja kohta kommentaari. Sain selle just ära saadetud, kui sama sooviga tuli toru otsa Postimees. Jäi mulje, et Eestis peale Tehnokratt Petsi ja Kaku vaba tarkvara asjatundjaid nagu polekski… Aga ju ei saadud teisi kätte. Igatahes ütlesin mõlemale, mida asjadest arvan. Lood leiab [L] Postimehe ja [L] Äripäeva veebidest.

Asjalik arutelu

TLÜ informaatikute pealik Peeter ajas tänaseks kokku osakonna veebi puudutava nõupidamise. Kokku tuli päris suur punt rahvast ning arutamist jätkus pikalt. Eriti oluline oli asi seetõttu, et paraku on TLÜ ülikooliveeb endiselt pehmelt öeldes… interesting oli vist see sõna inglise keeles. Kehva struktuuriga ja totaalselt ebavalideeruv. Nii et kui saaks vähemalt informaatikutele korraliku veebilehe, oleks asi jupike parem.

Eriti vinge oli aga see, et eelduseks võeti vaba platvormi kasutamine ning rõhuasetus erinevatele sotsiaaltarkvara rakendustele, lisaks on nüüd lootust panna alus ka millelegi [L] MIT OpenCourseWare sarnasele ehk siis vaba litsentsiga õppematerjalide varamule. Elame-näeme.