Postimees kirjutab: “Tallinna Ülikooli rektori Rein Raua sõnul tahetakse kolledži loomisega võimaldada juurdepääsu kõrgharidusele Eestis elavatele andekatele muulastele.” (jutt käib siis venekeelse kolledži avamisest).
Kõige lugupidamise juures härra rektori vastu ei saa Kakk kuidagi asjast aru. Juurdepääs kõrgharidusele takerdub noortel enamasti kas a) füüsilise ligipääsu ja kohanduste puudumise (puuetega inimesed), b) majanduslike raskuste (liiga suur osa elanikkonnast, kuid kindlasti mitte vaid muulased), c) võimete puudumise (ebaadekvaatse enesehinnanguga inimesed) või d) keeleoskuse taha. Kuna uudis kajastab ilmselt ainult d-varianti (c välistab “andekate” mainimine) ja tegu on ilmselgelt nooremale rahvale mõeldud asutusega, siis küsib Kakk – kui noor ja andekas inimene ei saa paarikümne aastaga oma elukohariigi keelt selgeks (küll aga õpib ära inglise, saksa ja prantsuse keele), siis millele see viitab? Või on tõesti õigus neil, kes näevad TLÜ-s levivat punase varjundiga viirust?
Võrdluseks: eile tuli raadiost saade Pahklas asuvast [L] Camphilli külast. Asja vedav sakslanna rääkis väga head eesti keelt, vaid vahetevahel siin käiv hollandlasest härrasmees sai raadios enda väljendamisega kohalikus keeles kah täiesti hakkama. Taga hullemaks: siin käivad ka vabatahtlikud kogu Euroopast, kes samuti mõne kuuga keele ära õpivad (siia tullakse aastaks-kaheks). Midagi imelikku on selles loos…
Märkus veel: viimasel ajal on tulnud juhendada mitmeid toredaid tudengeid, kelle emakeel on vene keel. Vähemalt neile sellist asutust küll vaja pole, saavad ilusti eestikeelsetes kõrgkoolides (TLÜ, TTÜ, ITK) hakkama.
APDEIT: Nüüd on hr. rektor ka [L] Päevalehes sõna võtnud ja katsub põhjendusi leida. Jällegi: with all due respect, aga ei veena. Ainus vähegi arukas põhjendus oleks idee kasutada ida poolt tulevaid külalistudengeid kokkukuivava õpilaskonna ja sellest tuleneva kollitava rahapuuduse vastu võitlemiseks. Esiteks aga on see praegusel ajahetkel ja praeguses sisemaises poliitilises olukorras mõtlematu, et mitte öelda naiivne.
Ja teiseks – kui Venemaal on tõestatud traditsioon kasutada kõike (isegi rahvusvahelisi leppeid ja ärisidemeid) oma geopoliitiliste ambitsioonide huvides, siis mis annab alust oletada, et järgmisel pingehetkel ei öelda kõigile siinsetele külalistudengitele zurück nach Vaterland? Ja siis on sellisel üksnes idaturule orienteeritud koolil valida, kas hakata väljapressijate tallalakkujaks (propagandatöö ja muud “teened”) või panna uksed kinni. Praeguse olukorra juures Venemaal on nendega igasugune koostööüritus, mis eeldab ausat mängu või lepingutest kinnipidamist, endale tuliste süte pea peale kuhjamine.
Minule iseenesest venekeelse kõrghariduse andmise mõte meeldib, aga ma kardan seda, et meil ei ole piisavalt häid õppejõude, kes oleksid vene keeles võimelised õpetama ja teadust tegema.
Ma arvan, et vene teadlaskonna ja venekeelse mõttega kursis olemine tuleb eesti riigile ainult kasuks. Venemaa on esiteks meie naaberriik ja teiseks oluline riik maailma poliitikas. Selle ignoreerimine on kurjast. Venekeelne kolledž võiks kõigeks selleks anda hea aluse. Idapoolsete tudengite (ja miks mitte ka Läti või Ukraina vms) tudengite siiameelitamine ei tundu mulle ka üldse nii utoopilise mõttena. Eesti venekeelse mõtte arendamine ainult seob meie venelasi Eesti riigiga.
Muuhulgas, ma arvan ka, et on imelik, et meil on Tallinnas Prantsuse Lütseum ja Inglise kolledž, aga Vene Gümnaasiumi ei ole. Süvendatud vene kultuuri tundmine ja keele oskamine tuleb kõigile ainult kasuks. Sealt edasi vene keeles kõrgharidust omandada ei ole ka paha mõte.
Kui mõni kõrgkool teeks inglisekeelse kolledži, siis keegi ei viriseks. Muide paljudel inglisekeelsetel õppekavadel õpib suur hulk eestlasi. Seda loetakse ainult positiivseks: omandavad maailmas parema konkurentsivõime. Omandavad jah ning lähevad parematele jahimaadele. See meile sobib. Aga vene keeles ei tohi kõrgharidust olla?
Muide, ka näiteks USA kasutab igasuguseid sidemeid oma poliitilistes huvides. Kõik riigid kasutavad oma sidemeid oma poliitilistes, ambitsioonikates huvides omandada rahvusvahelises suhtluses määravam positsioon. USA tahab kindlasti olla maailmas esimene ja võitleb karmide meetmetega kõigi vastu, kes teda ohustavad.
See ei tähenda, et inglise keelt ei peaks õppima, USA filme ei võiks sisse osta või midagi seesugust. Müstifitseerida ei tohi seda vene keelt ja Venemaad.
Minu arust oleks kõik Sinu toodu adekvaatne ja õige, kui oleks tegu rootsi, norra, läti, udmurdi või mistahes muu keelega. Kahjuks aga ei saa meie praeguses positsioonis ja ajahetkel vene keelt (mille vastu mul iseenesest midagi ei ole) samas staatuses vaadelda. Näljase karuga ei saa filosoofilist dispuuti arendada, praegune Venemaa (NB! mitte iga vene inimene) on selgeks ohuks kõigile naabritele ning kasutab jõhkralt ära iga seesugust järeleandmist täiendavate privileegide väljapressimiseks (Läti on hea näide oma piirilepinguga).
Kas minu poolt kirjeldatud stsenaarium (Zurück nach Vaterland) tundub Sulle müstifikatsioonina?
Venekeelne òppekava ei ole ju diskussioon vene riigiga.
See sinu kirjeldatud stsenaarium eeldab esiteks, et antud kolledzh peaks elama òppemaksudest ja nagu see oleks mingi kasumit taotleva asutus. Ylikool ei ole iseenesest àriasutus ning ma ei poolda kindlasti yhtegi aspekti, kus ylikool òpetamist kasumi pàrast teeb. Oma tulemeid vòib ikka myya 🙂 Aga òppemaksud ei rahasta nagunii seda àra, seega ei pea muretsema pankroti pàrast.
Teiseks, vene inimesed on mòistlikud. Pragmaatilised. Ma ei nàe mingit vajadust, et vene yliòpilased heast peast oma òppetòò siin riigis pooleli jàtavad – mingid vene marurahvuslased siia nagunii ei tule. Tulevad suures osas eesti venelased ning siis mòningad inimesed Peterburist ja làhistelt ning Làtist. Kui hàsti làheb – Ukrainast. Ma loodan, et aina enam ka eesti eestlased, kindlasti kuulavad paljusid loenguid ka meie slavistika tudengid. Neile on sellise kolledzhi olemasolu eriti oluline.
Veelgi enam: meil on vaja inimesi, kes valdavad kòrghariduse tasemel vene keelt. Kes loevad aktiivselt selles keeles, kes on kursis praeguse Venemaaga. Ma arvan, et neile kolledzhi òpilastele tuleks vàlja tòòtada veel mingi stipendium, et nad saaksid semestri vòi kaks mònes Vene kòrgkoolis òppida. Eestil on vaja ekspertteavet Venemaa kohta, inimesi, kes selle riigi toimimises orienteeruvad ja kultuurist aru saavad. Just selle pàrast, et Venemaa on meie ambitsioonikas naaberriik.
Esimese lõigu argumendid on arusaadavad, mõneti nõus. Samas – kuidas Sa näed selle asutuse finantseerimist? Eesti riik seda ei tee (eilsed uudised) ja ülikooli jaoks oleks kirjeldatud stsenaarium ikkagi paras pauk.
Pragmaatilised – selles natuke kahtlen. Vene rahvas on alati pigem emotsionaalne olnud. Tihti on see hea omadus (vrdl eestlase stereotüüp, külm ja justnimelt toosama pragmaatiline egoist). Samas aga nägime sedasama emotsionaalsust ka aprillis…
Kahjuks on üks selle rahva nõrgimaid külgi ka kerge manipuleeritavus – ja see pole kaugeltki mitte vaid minu arvamus (lugesin üht tsitaati eestiaegsest Päevalehest – “habemega lapsed”. Stereotüüp muidugi, ent point on sees). Ning kui seda kombineerida mõningate riigi juhtkonnas kasutatavate juhtimismeetoditega (loe: p..sse eetika, tähtis on tulemus – ja nii on Venemaad juhitud alates Ivan Groznõist kuni Putinini välja, väga väheste vahepealsete eranditega), saab üsna ohtliku kokteili.
Kui ikka see siin Katariinas õppiv vene tudeng saab teada, et tema Jekaterinburgis elavale isale öeldakse töövestluse käigus “kui tahad siin edasi töötada, too oma plika sealt fašistide juurest ära” (poleks esimene kord, arvestades ajalugu), küll ta siis liikuma hakkab.
Vene keele osas olen üldiselt nõus, endalgi võiks see parem olla. Ekspertteabega olen ka nõus – aga ainult seetõttu, et oma ajaloolist vaenlast on parem hästi tunda. Mingit muud moodi ma praeguse ajaloolise kogemuse alusel seda riiki nimetada ei saa. Jällegi – see ei laiene ei kohalikele ega ka sealt pärinevatele (normaalselt käituvatele – vitriinilõhkujad on eraldi rubriik) vene inimestele. Minu probleem on pigem ikkagi vene deržaava – kahjuks on aga sel piisavalt ka üksikindiviididest pooldajaid.
Pole midagi teha – selles asjas oled Sina optimist ja mina pessimist. Näis, kummal õigus on.
Jevgeni Krishtafovitsh’i kriitiline arvamus Katariina kolledži kohta (vene keeles):
Tallinna Leninismi Ülikool – http://krishtafovitsh.livejournal.com/
„Накануне заседания сената университета, который будет рассматривать этот проект, я хочу открыто заявить своё мнение:
ЭТО САМАЯ ДУРАЦКАЯ, ИДИОТСКАЯ, КРЕТИНСКАЯ И АНТИРУССКАЯ ЗАТЕЯ, КОТОРУЮ МОЖНО БЫЛО ПРИДУМАТЬ!“
Karm retoorika Jevgenil. 🙂
Viimased uudised teatavad nüüd asja edasilükkamisest. Ju läks avalikkuse negatiivne tähelepanu liiga suureks.