– Lääne ajalookirjutus nimetab Oktoobrievolutsiooni peamiselt Vene revolutsiooniks, kuigi mõnikord ka Oktoobrirevolutsiooniks. Selles, et tegu oli revolutsiooniga, mitte käputäie isehakanutega ei ole küll keegi seni kahelnud, ma ei saa isegi aru, kust Bahovski nii absurdse jutu võttis.
– Mingit demokraatlikku Venemaad enne Oktoobrirevolutsiooni ei olnud.
– Vene Impeeriumi tollane autoritaarne riigikorraldus oli industriaalsele riigile sobimatu. Pärisorjadega ei saa tehaseid üleval pidada (Venemaal vabastati talupojad pärisorjusest alles 1860 eksole, mitte 1816/18). Enamikel vene talupoegadel ei olnud mingit maad, ka tööliste olud olid väga vaesed ja ebainimlikud.
– 1905 üritati rahumeelselt (ka Eesti intellektuaalid siin, eks), tsaaririigi vastus oli suhteliselt ükskõikne
– ka uus tekkiv keskklass ei pooldanud enam monarhiat
– Vene impeerium oli suur, tsentraalse võimu, aga kehvade kommunikatsioonidega, väga paljusid erinevaid rahvusi ühendav militaarselt nõrk riik.
Maailm oli muutunud, aga Vene Impeeriumi eliit ei tahtnud seda kuulda. Loomulikult oli revolutsioonil tugev kandepinnas. Stalini võimulesaamine ei ole Oktoobrirevolutsiooniga paratamatult seotud.
Ka Eestis oli bolševikel palju toetajaid, 1917-18 tundus kommunism paljudele siinsetelegi väga kavala mõttena, seega igasugune “kommunistide kiuste” jutt on mingil kummalisel alusel. Venelaste ja Venemaaga saadi kenasti läbi kuni kolmekümnendateni.
Kerenski esseeride valitsus oli siiski pisut demokraatlikum, kui pärast Oktoobrirevolutsiooni võimule saanu. Oktoobrirevolutsioon ei võtnud võimu Vene Impeeriumilt, tsaarilt, vaid hoopis Ajutiselt Valitsuselt, ära seda unusta, Tatsutahime. Esseeride reetmine on üks neist põhjuseid, mille pärast vanad valgekaartlased Läänes eksiilis olles kommunistide poole sülitasid.
Tatsutahime: kõige kommenteerimine läheks pikale (pea iga lause kohta oleks vastuväiteid), võtan ainult viimase lause:
“Venelaste ja Venemaaga saadi kenasti läbi kuni kolmekümnendateni.”
Bahovski ainult eksib faktides.
– Lääne ajalookirjutus nimetab Oktoobrievolutsiooni peamiselt Vene revolutsiooniks, kuigi mõnikord ka Oktoobrirevolutsiooniks. Selles, et tegu oli revolutsiooniga, mitte käputäie isehakanutega ei ole küll keegi seni kahelnud, ma ei saa isegi aru, kust Bahovski nii absurdse jutu võttis.
– Mingit demokraatlikku Venemaad enne Oktoobrirevolutsiooni ei olnud.
– Vene Impeeriumi tollane autoritaarne riigikorraldus oli industriaalsele riigile sobimatu. Pärisorjadega ei saa tehaseid üleval pidada (Venemaal vabastati talupojad pärisorjusest alles 1860 eksole, mitte 1816/18). Enamikel vene talupoegadel ei olnud mingit maad, ka tööliste olud olid väga vaesed ja ebainimlikud.
– 1905 üritati rahumeelselt (ka Eesti intellektuaalid siin, eks), tsaaririigi vastus oli suhteliselt ükskõikne
– ka uus tekkiv keskklass ei pooldanud enam monarhiat
– Vene impeerium oli suur, tsentraalse võimu, aga kehvade kommunikatsioonidega, väga paljusid erinevaid rahvusi ühendav militaarselt nõrk riik.
Maailm oli muutunud, aga Vene Impeeriumi eliit ei tahtnud seda kuulda. Loomulikult oli revolutsioonil tugev kandepinnas. Stalini võimulesaamine ei ole Oktoobrirevolutsiooniga paratamatult seotud.
Ka Eestis oli bolševikel palju toetajaid, 1917-18 tundus kommunism paljudele siinsetelegi väga kavala mõttena, seega igasugune “kommunistide kiuste” jutt on mingil kummalisel alusel. Venelaste ja Venemaaga saadi kenasti läbi kuni kolmekümnendateni.
Kerenski esseeride valitsus oli siiski pisut demokraatlikum, kui pärast Oktoobrirevolutsiooni võimule saanu. Oktoobrirevolutsioon ei võtnud võimu Vene Impeeriumilt, tsaarilt, vaid hoopis Ajutiselt Valitsuselt, ära seda unusta, Tatsutahime. Esseeride reetmine on üks neist põhjuseid, mille pärast vanad valgekaartlased Läänes eksiilis olles kommunistide poole sülitasid.
Tatsutahime: kõige kommenteerimine läheks pikale (pea iga lause kohta oleks vastuväiteid), võtan ainult viimase lause:
“Venelaste ja Venemaaga saadi kenasti läbi kuni kolmekümnendateni.”
1. XII 1924?