Martin Ehala loeng

… TLÜ katikooli teemal oli päris huvitav. Ehkki ka prof. Ehalaga ei saa kõiges nõustuda, oli see siiski märksa värskendavam kui ülikooli listis toimunud kohatine punapoleemika. “Umbkeelse eestimeelse” kui absurdse mõiste avamine, mitmed mõistlikud ideed katikooli asemele, hoiatus TLÜ prestiiži katastroofilise languse ja eesti tudengite poolse “vaikse eemaldumise” eest. Aitäh lektorile.

Üks väide aga siiski, millele Kakk resoluutselt vastu astub – see, et õppejõud peaksid “arvestama venekeelsete üliõpilaste vajadustega” ja tõlkima vajaduse korral asju, termineid jms vene keelde. Sorry, aga miks me diskrimineerime? TLÜ-s on ka mitmeid tudengeid, kelle emakeel on jaapani, hiina, kasahhi vms keel. Teeme õppejõust otsekohe BabelFishi emulaatori või?

Kakk on alati üritanud teise emakeelega tudengitele vastu tulla. Eelmisel aastal ITK-s, kui tuli suur hulk venekeelseid tudengeid endisest Majanduskoolist, sai lubatud kirjatöid vene keeles kirjutada. Ettekanded tuli aga teha eesti keeles (kuna eeldame, et need inimesed hakkavad tulevikus tööle ikkagi siinsamas Eesti Vabariigis) – slaidid aitasin enne ettekannet üle kontrollida ja jutus esinenud keelekonarusi ei arvestanud. Tudengid olid tublid ja said väga ilusti hakkama. Ent kui tullakse eeldama, et venekeelne teenindus käib Eesti Vabariigis a priori asja juurde, siis saab Kakk tigedaks.

Pole seda enne siin Joras välja öelnud, aga tuuled puhuvad tublisti selles suunas, et Kakk on viimastel kuudel tõsiselt kaalunud TLÜ-st lahkumist (vähemalt põhikohana). Kõnealune temaatika ei ole küll suurimaks motiiviks, kuid selle osatähtsus ei ole kaugeltki null. Lõplik otsus tuleb ilmselt kusagil aasta alguses.

4 kommentaari postitusele “Martin Ehala loeng”

  1. Tatsutahime ütleb:

    Mina küll püüan kõigile õpilastele tõlkida termineid kõigisse keeltesse mida oskan, kui see on vajalik ning eesti keeles selgitamisest ei piisa. Kui õppejõud vene keelt ei oska, siis tal ei saa muidugi olla kohustust asju sellesse keelde tõlkida, aga kui ta oskab, no miks ta ei või eraviisisele küsimusele vene keeles vastata või termineid anda. Kui minul oleks võõrkeelsel õppekaval õppejõud, kes valdab eesti keelt, aga keeldub mulle eestikeelseid vasteid terminitele andmast, siis ma peaksin teda püstijobuks. Samas ma ei saa muidugi nõuda, et võõrkeelsel õppekaval keegi mulle midagi eesti keeles seletaks. Küsimus on elementaarses viisakuses 🙂

    Võõrkeelsed terminid tulevad igaühele kasuks, seega on isegi hea, kui need loengus mitmes keeles kõlavad. Sotsiaalteadustes eriti, sest eri keeltes on neil eri varjundid ning kui neid ei tunne, siis on ühiskonna arutelu eriti keerukas. Mille tulemusena meie loengutes olen mina tihti hoopis see, kes vene tudengitelt venekeelseid termineid küsib 🙂

    Näiteks eesti keeles on üks võim kõik, aga inglise keeles on power/authority erinevustele terveid teadusartikleid pühendatud, sõna “riik” või “rahvus” panevad pea ikka tihti plahvatama kui eri keeltes võrrelda. Kuidas me saame venemaad analüüsida, kui me termineidki ei tunne?

  2. Kakk ütleb:

    Vat selle viisakusega olen nõus (vt ka sissekannet). Aga keegi ei saa õppejõult vastutulekuid NÕUDA. Ei tudengid ega tööandja (kui need on töölepinguga fikseeritud, on juba tegu töökohustuste, mitte vastutulekuga). Siin on väike vahe sees.

    Terminite osas… Põhimõtteliselt ei ole ju midagi halba, kui saab esitada neid eri keeltes. Aga nagu sissekandes küsisin – kuidas ma venelasele ütlen ja vietnamlasele jätan ütlemata? Mille poolest vene keel vietnami keelest parem on? Inglise keele lingua franca staatus on üleilmne, kuid ka selle osas leidub protestijaid (ka tänases loengus). Seega on küsimus suht keeruline. Võime saada poliitkorrektse olukorra, kus õppejõud kulutab poole loengust tõepoolest BabelFishi mängimisele…

  3. Tatsutahime ütleb:

    Minu põhimõte on see, et ütlen nendes keeltes, mida oskan ja siis küsin auditooriumist, kas keegi teab veel – siis kui terminite arutelu on oluline. Matemaatikas oli lihtsam, seal on mitmekeelsed sõnaraamatud kenasti välja antud, seal on see kõik ühesemalt mõistetav ka.

    Tööandja jah nõuda ei saa, aga kui mina oleksin tööandja ja saaksin teada, et töötaja keeldub aktiivselt kasutamast keelt, mida ta oskab, siis ma peaksin temaga küll tõsise vestluse maha.

    Kui tõlkeprobleem on üliakuutne ja võtab tõesti poole loengust, siis on mõeldav teha valikaine “XXX võrdlev terminoloogia eri keeltes”. Küsimus on ju selles, et kuidas kõigile õppivatele inimestele anda võimalikult head haridust…

  4. Kakk ütleb:

    Põhimõtteliselt nõus. Eks see käib eriti teadusharuti üksjagu erinevalt.