Silt: vaba tarkvara

Rockbox

Nagu juba jupp aega tagasi siin kirjutatud sai, on Kakul olemas sihuke väga mõnus vidin nagu [L] Sansa Clip. Jooksu- või rattatrenni teeb hea musa või mõni huvitav raadiosaade kohe märksa lõbusamaks.

Hiljuti avastasin enda jaoks aga sellise laheda projekti nagu [L] Rockbox. Vabatarkvaraline asendus-firmware; efekt on umbes sama, mis arvutis Windowsi asendamisel Linuxiga – rida uusi ja huvitavaid funktsionaalsusi ning täiesti vaba maa arendamiseks ja torkimiseks.  Asi töötab lisaks Sansale ka real muudel sarnastel masinatel, nii et tehnohuvilisemad audiofiilid võiks täitsa proovida. Install on üsna triviaalne – alla tuleb laadida vastav utiliit ning ka algne firmware-pakett (juriidiliste nõksude tõttu ei saa seda automatiseerida), aga keerukusaste on võrreldav Windowsi next-next-finish -tüüpi installiga.

Ubuntu 11.10 Oneiric Ocelot: esmamuljed

Jällegi aeg uut pingviini testida…

Unity-nimelise Canonicali vaimusünnitise (mida Ubuntu alates kevadest vaikimisi töökeskkonnaks pušib) peale sai eelmisel korral kõvasti jõrisetud. Ilmselt on jõrisejaid teisigi olnud, sest vähemalt esmatestimine töö juures lauaarvutil andis täitsa märgatavalt küpsema tulemuse kui eelmisel korral.

OK, Unity loodav segadus rakenduste menüüs ei meeldi endiselt – piir arvutis olemasolevate ja sinna soovi korral alles paigaldatavate rakenduste vahel on praktiliselt kadunud ning arvestades seda, kui suure hulga softi võib Ubuntule küllalt väikese vaevaga peale ajada, on see algaja kasutaja jaoks tarbetu üleujutamine ning kogenud pingviini jaoks närviajamine.  Miskipärast on taas kord keegi taibu pannud arvuti taaskäivitamise valiku väljalülitamisega kokku (need ON kaks eri asja!). Lisaks on IMHO ebaloogiline ka vasakus ekraaniservas paikneva peamenüü ning vasakus ülemises nurgas asuvate aknanuppude kooslus – suht kerge on soovimatu liikumine viimatimainitutelt esimese peale.

Aga install on endiselt fenomenaalselt lihtne, eesti keel on paremaks läinud, lisadraiverite paigaldamine on kerge ning seeläbi nVidia kaardiga saavutatud ekraanipilt päris väga ilus. Endiselt on tark lisada ubuntu-restricted-extras ja [L] Medibuntu varamu.

Ent esialgu ei julge veel läpakast senist 10.04 välja vahetada. Esmalt tuleb kohustuslik järelküpsemine ära oodata ning seejärel kontrollida, mis on saanud 11.04 showstopperist kõrgkooli õppejõu jaoks – videoprojektori ühendamiskatsetega kaasnenud pornograafilisest tegevusest.  Elu näitab.

Vaba tarkvara päev @ IT Kolledž

Et õigel [L] rahvusvahelisel vaba tarkvara päeval ehk selle nädala reedel (16.09) toimub juba [L] Rahvusraamatukogus RISO üritus, siis teeme kolledži ürituse päev varem. Aeg on alates kella 14-st, koht on kolledži suur kaldauditoorium 314.

Kava (esialgne):
* Veidi Vanemate Pingviinide mõtted – teemal “Miks ma olen pingviin ehk miks on minu arvutis Linux” võtavad sõna Linuxi-kasutajatest õppejõud (Margus Ernits, Jaanus Pöial, Truls Ringkjob, Indrek Rokk, Kaido Kikkas).
*  Kolledži robootikaklubi tutvustav loeng Margus Ernitsalt (juttu tuleb ka vabast tarkvarast kui klubi ühest olulisemast tugisambast).
*  Ubuntu 10.04 installiabi – kohapeal saab enda läpakasse paigaldada Ubuntu Linuxi seni viimast pika tootetoega versiooni 10.04 Lucid Lynx ning kuulda nõuandeid, et saavutada lõpptulemusena igati asjalik vabal tarkvaral põhinev töökeskkond (eriti soovitav kolledži rebastele).

(Midagi võib tulla veel)

Ettekannetest tehakse ka [L] veebiülekanne.

APDEIT 16.09 – mõned materjalid leiab [L] kolledži wikist.

Kerimisribad uues Ubuntus

… õigemini nendest lahtisaamine….

Igatahes on Evolutioni ja veel mõne rakenduse tavapärane aknakerimisriba asendatud imepeene joonekesega, kust siis hiirega teatud kohast üle libistades võib leida miski julla, millest kinni hakata ja akent kerida.  Ei tea, kuidas teistega, aga Kakule absoluutselt ei istu. Üks põhjus on ka see, et kehvema koordinatsiooniga inimese jaoks on see tõsine õudukas.

Igatahes sellele kinga andmine käib paari paketi eemaldamise teel: sudo apt-get remove overlay-scrollbar liboverlay-scrollbar-0.1-0 . Aga ehkki uue 11.04 sai mõningase häkkimise järel läpakas suht korralikult tööle, on tegu vaieldavalt seni ühe kõige kehvema (ebakvaliteetsema) väljalaskega. Mõne teise distro peale kolimine on endiselt mõttes – natuke liiga palju kaheldava väärtusega otsuseid Canonicali poolt. 🙁

Kus häda kõige suurem…

Avatud lähtekoodi selge ruulimise kohta kinniste lahenduste ees veel üks hea kogemus.

HTC Desire on muidu igati hea telefon, aga kõne vastuvõtt sõrmega mööda ekraani lohistades on küll üsna mööda idee. Enamasti on vaja mobiil kiiruga kätte saada ja kui siis torusse viimaks “halloo!” saad hõigata, selgub, et lohistamine ei õnnestunud ja telefon kutsub edasi.

Aga leidsin, et keegi hea inimene on loonud rakenduse nimega “Tedd’s Droid Tools”, mis on Android Marketi kaudu kenasti kättesaadav – muuhulgas saab sellega kõnesid vastu võtta Desire’i optilist kursorikuuli vajutades (on ka teisi valikuid). Igal juhul märksa töökindlam lahendus kui ekraanil näpuga sibamine.

Tarkvaralise klaviatuuriga on ilmselt võimalik ära harjuda, kuid praeguse seisuga võtan järgmise telefoni küll kindlalt füüsilise täisklaviatuuriga (teine tingimus on sama kindlalt avatud tarkvaraplatvorm). Seega ootame lubatud HTC Visioni või mõnd samalaadset asja (kiiret muidugi pole – kui praeguse aparaadiga taas midagi hullu ei juhtu, ei ole lähiajal vahetust plaanis).

Lauanaabrid

Kakk kükitas täna enne TLÜ informaatika üldkoosolekut Mare-õppehoone III korruse kohvikus (hea latte on seal). Kahes kõrvallauas kummalgi pool istusid oma netbookide taga kaks tšikki. Et läpakate ekraanid olid möödakõndija poole suunatud, käis itimehe professionaalne kretiinipilk sealt üle.  Mõlema ekraanilt vaatas vastu Ubuntu. 🙂

Huvitav ajamärk. Kes teab, ehk jõuabki paljupromotud “töölaua-Linuxi aasta” millalgi lähiajal kätte.