Kaku ajaveeb
Käisin valimas ära. Selles mõttes on eelhääletus mugav, et ei pea kindlasse jaoskonda minema (Nõmme Gümnaasium oleks küll üsna ligidal, aga jala minekuks padulibedusega liiga kaugel, autot pole seal ümber ka eriti kuhugi jätta). E-valimise peale ei tahtnud seekord minna, natuke liiga palju kipub kaalul olema.
Huvitaval kombel näitasid seekord kõikvõimalikud valimiskompassid Objektiivist Postimeheni minu puhul absoluutselt üksmeelselt ühte kohta. Seda siis valisingi.
Äripäevas ilmub aeg-ajalt häid lugusid ja asjalikke majandusnõuandeid, aga selle juhtkirju kirjutavad ebameeldivalt sageli küll täiesti põrunud tegelased. Pole ime, et nad ei julge oma nime sinna alla panna.
Kui majandusleht laseb sellist sõssindust oma veergudele (valige majandusvõhikud, peaasi on “õige” ideoloogia!), ei saa ka tema majanduspädevust enam tõsiselt võtta. Kahju, tegelikult oleks majandusajakirjandust Eestisse hädasti vaja – needsamad sõssid on rahva elementaarse finantskirjaoskuse suurel määral torust alla lasknud.
Järjekordsed 101 asjapulka on nüüdseks Toompeale valitud. Lühikokkuvõttena:
Pluss:
* kesikud ei võitnud (mitte et see väga määraks, aga märgilise poole pealt on see hea)
* koguni kaks uut tulijat said sisse
* “musta auku” läks vähem hääli kui eelmisel korral
* uuest koosseisust jäid välja päris mitmed eelmisse Riigikokku sattunud tegelased, keda ei tohiks üldse poliitikasse lasta
* eksisteerib teoreetiline võimalus natukenegi ideelisema poliitika sünniks Toompeal.
Miinus:
* senine koalitsioon jäi aasta jooksul tehtud suursigaduste eest sisuliselt karistamata (sotside -4 on kaugelt liiga leebe laks)
* (peibutus)pardikasvandus töötas endiselt täistuuridel
* kuidas pärgli pärast sai Mr Bieber 15k+ häält…?
* uuest koosseisust jäi välja ka paar eelmises Riigikogus olnud asjalikku inimest (eeskätt vanema põlvkonna seast)
* KE valijaskond on endiselt parim näide vanasõnast “Küürakat parandab üksnes haud” (Savisaare lõpukõne auditooriumi käitumine meenutas üks-ühele omaaegse NLKP oma – tühjad siilmavaated ja ülipüüdlik plaksutamine iga lause juures).
Kokkuvõtlikult tuleb vist taas nentida, et iga rahvas väärib enda valitsejaid.
Seesinane põrkamine on enne märtsikuiseid valimisi juba täies hoos – viimane jupp nähtub siit.
No vabandust, ei usu – vähemalt sotsidel ei ole uude valitsusse küll asja. Et miks:
* Reformierakond on viimastel aastatel kujunenud sotsiaaldarvinistlikust “vaesed-söögu-heinu”-röövärimeeste hääletorust pigem puhtakujuliseks, ilma igasuguse ideoloogiata karjääriparteiks – see, mida täpselt rahvale hambasse puhuda, otsustatakse enne järjekordseid valimisi ilma igasuguste ideoloogiliste raamideta. Ainus eesmärk on võimulpüsimine ja selle nimel on (küllalt edukalt) laenatud eri koalitsioonikaaslastelt nende firmaideid. Lihtsameelsete kodanike peal töötab see mudel üsna hästi – sotside mõned arukamad ideed on üle võetud ja nüüd pole noid enam tarvis.
* Põhimõttelisi sotside valijaid ei tea Eestis kuigi palju olevat (tõsi, viimaseid on ebaproportsionaalselt palju Eesti meediamaastikul). Nende senised üsna head tulemused on pigem “valin halbadest parima” -valijate hääletamise tagajärg – sotsid on suutnud (enne praegust võimuperioodi) vältida otsuseid ja väljaütlemisi, mis valija põhimõtteliselt nende vastu keeravad (võimust eemal olles on see lihtsam ka). Praeguseks on neid aga tehtud päris mitu.
* Mitmed viimasel ajal sotside poolt väljapakutud maksumuudatused viitavad mitte sotsiaaldemokraatidele, vaid sotsialistidele. Viimastel on aga teada probleem – teiste inimeste raha (mida ümber jagada) kipub alati otsa saama.
* Viimaks on üsna kahtlane, kas rahvas andestab neile kaht räpakalt kokkuvisatud ja siis tuimalt pähemääritud seadust. Ja kui nn kooseluseadusega lagedaletulekut võiski sellelt erakonnalt eeldada, siis tööhõivereformiga kaotati enda nägu täielikult.
Ideaalis toimub märtsis Toompeal üldse korralik verevahetus (vähemalt üks, soovitavalt kaks uut tulijat). Aga sotse ei tahaks põhimõtteliselt enam võimu juures näha – nad ei ole ei sotsiaalsed ega demokraatlikud (nood kaks seadust on heaks tõestuseks).
Võta üks ja viska teist…
Eile valimiste kajastamisega ämbrisse astunud Helmes süüdistab EPL’is “vabavara” ja tibitoimetaja [L] paneb selle kohe lehte kirja… Kamoon, oleks võinud kasvõi Wikipediast vaadata, [L] kes PostgreSQLi kasutavad ja millised on senised hinnangud tema skaleeruvusele ja töökindlusele (eriti ilmekas näide on ISS – kosmosesse ei saadeta asju, mille töökindluses kaheldakse). Ehk oleks siis aru saanud, kes tegelikult asja kokku keeras.
Valusad võhikud.
APDEIT: OMG, [L] Wolli…. “valimised 2011: infosüsteem oli omadega täitsa helmes.” 😀 😀 😀
VEEL ÜKS APDEIT ÕHTUL: Too õnnetu võhiklik lugu EPL-s ilmus enne keskpäeva. Kommentaarid tulid ca tunni jooksul. Kella poole kolmest tuli IT-inimese kohta vägagi särav [L] vastulause Martin Rebaselt (tubli!). Ja koju sõites lõõritas autoraadios Rahvusringhäälingu kella kuuene põhiuudistesaade ikka “vabavarast” ja süüdistas tarkvara (ilmselt on enamiku ajakirjanike taset arvestades liigne nõuda, et nad vabavaral ja vabal tarkvaral vahet teeks).
Kõige lahedam oli see, et jutu kinnituseks oli leitud keegi inimene kuuldavasti Tartu ülikoolist, kelle pikast jutust jäi mulje, et tegu on mõne Sourceforge’ist üles korjatud pisividina, mitte arvatavalt maailma 10-15 suurima vaba tarkvara projekti hulka kuuluva andmebaasimootoriga (vt kasvõi [L] põhiarendajate nimekirja; kasutusest oli juba eespool ja viidete all juttu). Konkreetne härrasmees tekitas oma jutuga tõsise küsimuse TÜ informaatikaõppe taseme kohta (samaväärne oleks hakata meedias Windowsi kiruma vaid selle põhjendusega, et sajandivahetuseaegne Windows ME oli hirmus ämber).
Selle pika jutu eetriajaga oleks jõudnud kolm korda küsida paralleelse arvamuse ka Linnari, Tõnu Samueli või kasvõi meie enda IT kolledži MS-mehe Heiki Tähise käest (kui karta, et muidu on erapoolik jutt). Seega, mis on nüüd tõsi, kas
* ERR ei jälgi absoluutselt teisi meediakanaleid,
* ERR toimetajad on pehmelt öeldes kohtlased ega oska järeldada, et kui kommentaariumid kõik väidavad artiklile vastupidist, siis on ehk artikliga midagi viga. Ja tuttavaid asjalikke itimehi, kellelt järele uurida, neil kah ei ole. VÕI
* ERR vassib ja valetab teadlikult. Lõppenud valimiste kontekstis ei imestaks.
Nonii… Suur poliitpalagan on selleks korraks lõppenud. Mida arvata?
Esmalt positiivsest. Kõige suuremad sahkerdajad (võib kolm korda arvata, kellest jutt) said mitte just kõige parema tulemuse. Nende väikesed sugulased jäid üldse välja. Valitsemist jätkab ilmselt sama seltskond ja otsekohe ehk midagi radikaalselt ventilaatorisse ei lenda. Leo Kunnas ja Mart Helme said arvestatava häältesaagi ka ebaõiglase valimissüsteemi ja mölakmeedia kiuste (nii et ei kahetse Kunnase valimist). Sotsid ei saanud ülitugevat tulemust ning seeläbi jääb osa eurototrusi (millele SDE on eriti aldis) loodetavasti importimata. Ja kõige otsesemad Moskva käpiknukud jäid kah marginaalideks.
Negatiivset on paraku märksa rohkem. Kogu süsteemi usutavus on pehmelt öeldes ebamäärane – nii valimissüsteemi kui ka tulemuste usaldatavuse koha pealt. Valimissüsteem on selgelt kreenis ja saadud tulemusi vaadates ta ilmselt edaspidi naljalt ei muutu (seega jama jätkub rekursiivselt). Rohelised sisse ei saanud – olid nad muidu mis olid, aga üht erakonda oleks Riigikokku väga juurde vaja olnud. Uus Riigikogu on veelgi enam kummitempel kui eelmine ning esimene vaikne samm juba ammu ennustatud kaheparteisüsteemi suunas on ilmselt tehtud (esialgu on kummalgi pool seltskonnad lihtsalt nominaalselt kahe erineva nimetuse all). Riigi tasemel jätkub kardetavasti senine tendents – väliskapitali ja kohalike ärikate (tõelisi ärimehi on Eestis tänini vähe) ees pugemine, odav tööjõud, inimeste väljaränne ja kolmanda maailma riike meenutav kihistumine. Aga valimiste suurima karuordeni teenib nn rahvusringhääling oma küündimatuse ja kallutatusega valimiste kajastamisel – see oli umbes sama objektiivne kui sügava nõuka-aja spordireportaaž Toomas Ubalt…
Praegu jääb muide Riigikokku selgelt üks tühi koht – Eesti poliitmaastikult puudub tõsiseltvõetav konservatiivne jõud (IRL on ammu juba sellest rollist loobunud – põhimõtteliselt peale Isamaa Res Publicaga liitumist). Kui eespoolmainitud kaheparteisüsteemi tekitamine ei peaks realiseeruma, siis on ehk oodata selle teket järgmisteks valimisteks. Aga eks aeg näitab.
Eile juhtusin ETV valimisstuudiot vaatama. Piinlik hakkas.
Taas kord ebapädevad ja ennasttäis saatejuhid, lisaks sellele ajasid pooled stuudios olijad ikka väga …. emm, omapärast juttu. Sel õhtul oli piinlik kristlane olla: kuidas saab sellise ülejalasuhtumisega sellisesse debatti minna, on arusaamatu (ainus võimalik põhjendus: kusagilt jäi kõrva, et alguses pidi sinna teine inimene minema. Aga ikkagi, nii ei aeta asju). See, et paar selli veel imelikku teksti ajasid, on lahja vabandus.
Vastukaaluks pidasid suurparteide esindajad end üleval märksa viisakamalt ja näitasid end ka asjast sisulise poole pealt natuke jagavatena. Valimisotsust kahetsema ei pannud, aga natuke suudeti end paremast küljest demoda küll.
Nojah, tegelikult vist ei peaks enne 6. märtsi enda eelistusi avaldama. Aga kuna seda juba nagunii siin ja seal tehakse, siis ütleb Kakk omad kaalutlused ka ära. Järjekorras täiesti läbisegi:
* Eestimaa Rahvaliit – kunagine R-tähega esimees ja Eesti Rahva Till välistas nende valimise täielikult. Hilisemad segadused ei ole olukorda oluliselt parandanud. Järgmine!
* Eesti Reformierakond – olen selgelt arvamusel, et masu Ansipi pähe määrimine on rumalus ja et erakonnas on mitmeid üsna tublisid inimesi (muide, ma poleks uskunud, et reformikas võib adekvaatne sotsiaalminister olla – aga isand Pevkurist sai peale alguse koperdusi täitsa asja). Aga sotsiaaldarviniste on selles seltskonnas ikka veel ebatervislikult palju. Järgmine!
* Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond – uus esimees on peaga sell ja üldse on teada, et nende poolt kipub suur hulk haritlaskonda hääletama. Kuna nad nagunii omad hääled kätte saavad, siis ei ole mõtet. Pealegi saab neile siitpoolt vaadates lõplikult saatuslikuks liigne toleliberullallaa. Järgmine!
* Eesti Kristlikud Demokraadid – sotside vastand mitmes mõttes. Maailmavaatelt lähedane, aga mõned arvamused siiski ei kattu (näiteks mõõdutundetu koogutamine ühe Lähis-Ida riigi poole). Ja mälumängus jäid nad kah viimaseks. Järgmine…
* Eesti Keskerakond – no shit. Järgmine!
* Eesti Iseseisvuspartei – mitmed asjalikud mõtted segi mitte nii asjalikega. Järgmine.
* Vene Erakond Eestis – ei lähe peale aprilli 2007 kohe mitte. Järgmine.
* Eestimaa Rohelised – positiivne punkt on mitmed asjalikud algatused, sealhulgas on nad vaieldavalt ainsa erakonnana aru saanud, mis on vaba tarkvara ja miks Microsofti erinevaid organeid lakkuma ei peaks. Vee tõmbasid endale lõplikult peale hiljuti (vt paar postitust tagasi), aga jama hakkas kogunema juba varem. Järgmine!
* Isamaa ja Res Publica Liit – senise ajaloo jooksul siitpoolt enim hääli saanud seltskond. Seekord ei saa – absoluutse “EI” teenis häbitu sigatsemine .ee domeenidega, lisaks veel muud lollused. Järgmine?
Valik: üksiküritaja Leo Kunnas. Arvatavalt üks väheseid üksikkandidaate, kel mingisugunegi šanss sisse saada. Ja kui ei saa, siis olgu nii – parteisid kah ei vali. Seekord üsna põhimõtteliselt. AITAB nii batjast, oravatest kui ka muudest sekeldajatest.
Roheliste erakond eemaldas end just Kaku võimalike valimisvalikute nimekirjast. Muidu üsna sümpaatne seltskond, aga… Jah, neil on absoluutne õigus ja vabadus selliseid ettepanekuid teha. Ja teistel on õigus ja vabadus neid mitte valida.
APDEIT 18.02: [L] nagu siit nähtub, toimus üks kahest – kas a) vastuvõetud otsus oli piisavalt udune, et võimaldas massilist valesti tõlgendamist või b) otsustajad lõid oodatust suurema lärmi tõttu vedelaks ja üritavad olukorda nüüd pehmendada. Paraku on ilmselt kahju juba tehtud ning ka uus versioon jätab osa küsimusi lahtiseks. Pärimuskultuuri tuleb täiega toetada, selle sildi all tehtavaid imelikke asju aga oleks tark vältida.