Kolledži aastapäev (+tööjuubel)

Tänaseks oli IT kolledžis välja kuulutatud aastapäeva pidamine (traditsioonilise tordi ja limonaadiga). Suur osa omaaegsest on küll kadunud, aga vähemalt on kena, et ajaarvamist loetakse tänini päris algusest peale – ja nii oli meil täna 26. sünnipäev.

Kahjuks oli infoleviga mingi kala – alguses oli välja kuulutatud keskpäevaks, aga mõned minutid varem kohale jõudes selgus, et üritus juba pool tundi käib ja mingitest kõnedest olin ilma jäänud. Aga vähemalt oli kohal päris palju rahvast ning pärast mindi V korruse kööki edasi, kus oli päris suur kogus head-paremat ette pandud.

Need, kel oli ümmargusem arv tööaastaid, said siis ka ette võetud – mingil kummalisel moel selgus, et Kalle poolt IT kolledžisse ITSPEAd tegema kutsumine olla juhtunud… veerand sajandi eest. Õnneks enda peal seda veel ei tunne. 🙂  Igatahes aitüma kolledžile meelespidamise (ja ka nännikoti) eest!

1986

Just selle aastaga hakkavad vaikselt paralleelid tekkima. Veel on enamik eesti rahvast resignatsioonis ega näe võimalust ise midagi ette võtta, samas ärksamad juba liigutavad ja 1987 oma fosforiidisõja ja Alo lugudega pole enam mägede taga. Ent võimulolijad on samavõrd omas mullis ja ametlik meedia sama pugejalik ja nüri nagu tookord.

Eile tuli tuhandeid inimesi Tallinna kesklinna kokku ja kõndis läbi vanalinna – asja ulatusest saab aimu näiteks LHV foorumist. Ametlik meediakajastus piirdus paari riigitruu paskvilli ja mõnesekundilise vaatega AK uudistes, mis pealegi sulatati kokku pildiga natuke ebaõnnestunud “kontraüritusest”. Sellest viimasest on tegelikult kahju: telekast vaadates tundus see iseenesest tore kontsert, aga paraku sattusid Maarja, Ott ja Rannap seekord omamoodi tanki. Ja ehkki kaameratöö üritas vaatajate arvu siluda, oli selgelt näha kordades väiksem inimeste arv kui seal teises kohas.

Näis, mida valimised toovad. Väga loota ei julge, aga tänase seisuga on vähemalt niipalju võimalik, et üks rahameeste poolt ülesupitatud imelik seltskond Toompeale ei jõua.