Nojah, tegelikult vist ei peaks enne 6. märtsi enda eelistusi avaldama. Aga kuna seda juba nagunii siin ja seal tehakse, siis ütleb Kakk omad kaalutlused ka ära. Järjekorras täiesti läbisegi:
* Eestimaa Rahvaliit – kunagine R-tähega esimees ja Eesti Rahva Till välistas nende valimise täielikult. Hilisemad segadused ei ole olukorda oluliselt parandanud. Järgmine!
* Eesti Reformierakond – olen selgelt arvamusel, et masu Ansipi pähe määrimine on rumalus ja et erakonnas on mitmeid üsna tublisid inimesi (muide, ma poleks uskunud, et reformikas võib adekvaatne sotsiaalminister olla – aga isand Pevkurist sai peale alguse koperdusi täitsa asja). Aga sotsiaaldarviniste on selles seltskonnas ikka veel ebatervislikult palju. Järgmine!
* Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond – uus esimees on peaga sell ja üldse on teada, et nende poolt kipub suur hulk haritlaskonda hääletama. Kuna nad nagunii omad hääled kätte saavad, siis ei ole mõtet. Pealegi saab neile siitpoolt vaadates lõplikult saatuslikuks liigne toleliberullallaa. Järgmine!
* Eesti Kristlikud Demokraadid – sotside vastand mitmes mõttes. Maailmavaatelt lähedane, aga mõned arvamused siiski ei kattu (näiteks mõõdutundetu koogutamine ühe Lähis-Ida riigi poole). Ja mälumängus jäid nad kah viimaseks. Järgmine…
* Eesti Keskerakond – no shit. Järgmine!
* Eesti Iseseisvuspartei – mitmed asjalikud mõtted segi mitte nii asjalikega. Järgmine.
* Vene Erakond Eestis – ei lähe peale aprilli 2007 kohe mitte. Järgmine.
* Eestimaa Rohelised – positiivne punkt on mitmed asjalikud algatused, sealhulgas on nad vaieldavalt ainsa erakonnana aru saanud, mis on vaba tarkvara ja miks Microsofti erinevaid organeid lakkuma ei peaks. Vee tõmbasid endale lõplikult peale hiljuti (vt paar postitust tagasi), aga jama hakkas kogunema juba varem. Järgmine!
* Isamaa ja Res Publica Liit – senise ajaloo jooksul siitpoolt enim hääli saanud seltskond. Seekord ei saa – absoluutse “EI” teenis häbitu sigatsemine .ee domeenidega, lisaks veel muud lollused. Järgmine?
Valik: üksiküritaja Leo Kunnas. Arvatavalt üks väheseid üksikkandidaate, kel mingisugunegi šanss sisse saada. Ja kui ei saa, siis olgu nii – parteisid kah ei vali. Seekord üsna põhimõtteliselt. AITAB nii batjast, oravatest kui ka muudest sekeldajatest.