Kaku ajaveeb
“Over The Top” on südamlik filmilugu rasketest valikutest, tugevatest meestest nng ühe isa ja poja taaskohtumisest. Sylvester Stallone’i vist parimaid rolliesitusi.
Aga pealkirjas mõeldud laul on filmi üks peateemasid: [L] “Meet Me Halfway”, Kenny Logginsi esituses. Teksti leiab näiteks [L] siit.
Ilus, lihtne ja romantiline. Jälle üks neist meloodiatest, mida ei saa aastaid peast välja.
Seda toredat Lauri Leesi õpiku keelendit (mida kuuldavasti prantslased ise ei kasuta, nemad ütlevad “Bête comme ses pieds“) tuleks nüüd küll pruukida Prantsuse valitsuse kohta, kes suures meediakorporatsioonidele ****pugemise tuhinas Europarlamendist just värskelt kinga saanud “3 löögi seaduse” (ehk kolmas kord “piramisega” vahele jäädes võetakse täiesti kohtuväliselt netiühendus ära) [L] vastu võtsid. Kusjuures seaduse autoriks on ühe suurima sealsete “autorikaitsjate” organisatsiooni peamees – meie mail (siinsete igasuguste jamade kiuste) ei ole vähemalt veel lastud näiteks hr Udustet riigi seadusi tegema.
Slashdotis pakuti juba välja lihtne ravim – Prantsusmaa tuleb Internetist lahti ühendada, kuni neil (õigemini küll nende valitsusel) mõistus koju tagasi tuleb.
Midagi kõigile Tolkieni fännidele (esilinastus oli tegelikult juba 3. mail, aga varem ei jõudnud tervenisti läbi vaadata).
Täiesti rabav, mida annab teha pundi tõeliste fännide (kellest osa on head näitlejad ja teised asjalikud arvutiväänajad), tänapäevase digitehnika ja 3000 (kolme tuhande) briti naelsterlingiga. Stiililt on muidugi selgelt järgitud “suure” LotR filmitriloogiat ja 4o-minutiline lugu on natuke ebaühtlane (lisaks on kohati lipsanud sisse ebatolkienlikku sõnakasutust), aga tulemus on fännifilmi kohta ülivinge. Kuuldavasti tehakse praegu ka teist samalaadset – lugu Aragorni vanematest Gilraenist ja Arathornist.
Tunnustav noogutus Tolkieni Sihtasutuse poole, kes seekord tavapärast autorijonni ei ajanud ja lubas (mitteärilise klausliga) filmi valmis teha.
Aga kui tänapäeval saab sellist kvaliteeti enam-vähem põlve otsas teha, siis jäävad suured stuudiod varsti nälga.
Seekord siis eurolaulud. Otseseid ämbreid ei olnud, aga ka õnnestunud esitusi oli suht vähe. Kolme parimana võiks mainida Maarja ja Ifi duetti (“Kaelakee hääl” on ka Kaku arvates parim Eesti eurolaul), Padarit ja Bentonit (sümpaatne ja energiline esitus) ning Inest (väga hea klapp bändiga). Silvi ja Marju on Eesti muusika raudvara, kuid nendel polnud õiget laulu. Poolteist Vanilla Ninjat (mis tegelikult on juba ammu bändina üksainus Lenna) jäi veidi lahjaks, teine väga hea omaaegne eurolugu “Diamond of Night” jäi pidama Evelin Samueli kergelt roostes oleku taha. Ning Lenna ja Pearu duett oli ilus ja kvaliteetne, ent tiba elutu.
Siia saatesse oleks ise pannud mõne loo asemele Evelin Samueli “Unistuse igavesest päevast”, mõne Janika Sillamaa loo kõige esimesest euroaastast või miks mitte ka Iiris Vesiku möödunudaastase “Ice Cold Story”. Kui pulli oleks tahtnud saada, oleks võinud minna ka Rannapi geniaalselt lollakas “Opera On Fire” (süüdimatult lamiseva Joel De Luna ja taustal üürgava Estonia raskekahurväega).
Pilt Maksimarketi parkla liikumispuuetega inimestele mõeldud parkimiskohalt.
Kuna inimene vajas parkimiseks tervelt kaht ratastoolikohta, siis oli tegu ilmselt tõsise liitpuudega. Üks osa puudest oli ilmselt seotud intellektiga, teise komponendi tuvastamisel võiks viidata kompensatsiooniteooriale.
Kui enne urisesin erafirmade peale, siis nüüd tuleb sama teha riigi aadressil – ja [L] sellised liigutused vihastavad rahvast vähemalt sama palju kui arutult ülemakstud firmajuhid. Ja kui firma puhul võib vähemalt väita, et firma teab ise, mida oma rahaga teeb (kuigi ka see väide ei pea tihti vett – arvestades lugusid kasvõi sellest, kuidas suur osa hiljutisest president Obama abipaketist voolas taas kord tootmise elavdamise asemel tippjuhtide tasku), siis siin on tegemist maksumaksjate rahaga.
Kunagi kirjutasin siin meie omaaegsest Downi sündroomiga naabrisellist ja poolikust telliskivist. Kui nii jätkub, hakkavad varsti tellised lendama – ja võib-olla peabki see juhtuma, enne kui riigi ja firmade eesotsas istuvad rotid ennast õiges suunas liigutama hakkavad. Tahaks ainult loota, et tavalised inimesed selle kõige käigus kannatama ei peaks.
Täna käisin ITK köögis kohvi võtmas ja heitsin pilgu peale laual vedelenud Äripäevale. Silma jäi [L] see artikkel.
Ausalt öeldes hakkan vist vaikselt vasakpoolsetest aru saama. Need lipsudega onklid seal lehes võivad olla väga targad, kogenud ja heade sidemetega – aga kui nende kuupalk ületab tavainimese oma 50 korda ja samal ajal padratakse mingist “solidaarsest kokkutõmbamisest”, siis hakkab iga vähegi südametunnistusega varustatud inimene röökima.
Üldiselt ei ole teiste rahakotis sorimine ilus. Kui Eestis saaks kõik tööd teha viitsivad ja tahtvad kodanikud elada normaalsel tasemel ära, siis ei segaks tippjuhtide absurdne ülemaksmine Kakku karvavõrdki (las mõni usub, et tema tööpanus on 50 korda väärtuslikum “pööbli” omast, meil on teatavasti sõna- ja mõttevabadus. Tõsi, sedasorti inimestest tahaks kaugemale hoida). Kuna aga meil minnakse vaat et põhiosas 5-15 tuhandeste palkade kallale ja tõstetakse inimesi tänavale, siis segab küll.
Ah et kui ei maksta maailma mastaabis palka, siis lähevad need onud mujale tööle? Aga seda võiks ju järele proovida. Kõhutunne ütleb igatahes, et a) enamikku sellest seltskonnast ei oota välismaalgi keegi, b) mõnest õnnekütist vabanemine võib firmale isegi kasulikuks osutuda (kuna inimesel puudub lojaalsus). Ja ehk saaks altpoolt (vastavalt Peteri printsiibile) mõni hoopis andekam (äkki ka inimlikum) tegelane esile tõusta?
Peaaegu iga asja võib viia absurdsesse äärmusse. Mõistlik põhimõte inimeste erinevatest töötasudest vastavalt nende kogemusele, haridusele ja tööpanusele on Eestis selgelt sinna jõudnud.
Ehk siis inimene on oma loomuselt ahne elukas, ahnem kui kõik neljajalgsed peletised. Neljajalgsete jaoks on traataed ja elektrikarjus, inimeste jaoks peaks olema riik ja seadused. Praegu need viimased paraku ei tööta.
Plussi ja miinust tuleb vaheldumisi.
* Halva poole pealt kiitsid tšehhid parlamendis Lissaboni lepingu heaks. Karta on, et kui see sügisel ka Iirimaal läbi surutakse, hakkab “eliit” veelgi kõvemini rahvusetute-kultuuritute-mõtlemisvõimetute eurolammaste aretamisega tegelema.
* Positiivsema poole pealt lükkas Europarlament siin veidi eespool kirjeldatud telekomipaketi tagasi. Nüüd hakatakse seda jälle edasi-tagasi pingpongima (nagu oli näha tarkvarapatentide üritamise juures) ja üritatakse ilmselt igasuguste sigatsemiste abil uuesti üles upitada, aga vähemalt on väike hingamispaus.
Täna oleksin hommikul peaaegu unustanud, et TLÜs tuleb üks loeng pidada… Ehk siis dotsendi ametiperiood sai otsa ja uuesti kandideerimiseks nõuti avalikku loengut. Õnneks tuli aegsasti meelde ja loeng läks põhimõtteliselt kenasti (kui mitte arvestada, et kuulajaid oli kaks tükki). Slaidid on [L] siin.
Pärast aga oli TLÜ uue maja aatriumis päris huvitav sündmus – Informaatika Instituudi ja haridustehnoloogide projektide tutvustusüritus [L] eVent. Tavaliste pikkade lohisevate ettekannete asemel olid seekord kiired 5-minutilised jupid ja see toimis päris hästi. Rääkisid nii õppejõud, teadurid kui tudengid – viimane on järelkasvu silmas pidades kindlasti samm õiges suunas. Kuna tegu oli avaliku ruumiga, siis oli ka rahvast kohal. Ehk jäi mõnele möödakäijalegi midagi huvitavat kõrva.
Mis juhtuks, kui meilgi Delfis hirmsasti promotud ameerika diskotibi Lady Gaga oleks hoopistükkis meesterahvas, soomlane, tudeeriks ülikoolis saksa keelt ja parajasti oleks vappu…?
Üks võimalik variant on [L] siin.
(Tänud Tibuliinele lingi eest!)