Eelmise jutu jätkuks

Kui enne urisesin erafirmade peale, siis nüüd tuleb sama teha riigi aadressil – ja [L] sellised liigutused vihastavad rahvast vähemalt sama palju kui arutult ülemakstud firmajuhid. Ja kui firma puhul võib vähemalt väita, et firma teab ise, mida oma rahaga teeb (kuigi ka see väide ei pea tihti vett – arvestades lugusid kasvõi sellest, kuidas suur osa hiljutisest president Obama abipaketist voolas taas kord tootmise elavdamise asemel tippjuhtide tasku), siis siin on tegemist maksumaksjate rahaga.

Kunagi kirjutasin siin meie omaaegsest Downi sündroomiga naabrisellist ja poolikust telliskivist. Kui nii jätkub, hakkavad varsti tellised lendama – ja võib-olla peabki see juhtuma, enne kui riigi ja firmade eesotsas istuvad rotid ennast õiges suunas liigutama hakkavad.  Tahaks ainult loota, et tavalised inimesed selle kõige käigus kannatama ei peaks.

1 kommentaar postitusele “Eelmise jutu jätkuks”

  1. E:r ütleb:

    Vot see on traumeeriv lugu ja käib risti vastu minu õiglustundele.

    Esiteks “omal soovil” lahkumine peaks tähendama omal soovil lahkumist.

    Teiseks .. lahkumishüvitis?!? Mis asi on lahkumishüvitis? Inimene vahetab omal soovil töökohta.. ja tööandja raha tuleb ühiskassast (loe: riigieelarvest)? Koondamishüvitisest saan ma aru. Vallandamishüvitisest ei saa ka hästi aru.

    Aga see, et ~24 kuud riigile tööd teinud inimesele makstakse 7 kuu palk.. 30% kogu senisele palgale otsa, ei mahu pähe.