Windowsi võrgukettad ja VPN

ITK-sse kolimisega tuli täna läbi teha suur keemia kahe ülalmainitud tehnoloogiaga, mis siinmajas paraku Windows 2003 serveril jooksevad. Et Kakul pole pikast Linuxi-staažist hoolimata olnud nendega kuigivõrd varasemat kokkupuudet, tuli nüüd asjad ära klaarida ja selleks kulus üksjagu aega.

Ühesõnaga, Windowsi võrguketta lisamiseks Ubuntu 8.04 Hardy Heronile tuleb teha järgmist:

* luua sobiv kataloog (näiteks /media/vorguketas – nõnda näidatakse seda ikoonina kohe töölaual)

* installida smbfs-pakk: sudo apt-get install smbfs

* redigeerida faili /etc/nsswitch.conf ja kirjutada hosts:-iga algavale reale “dns” ette “wins”

* installida winbind-pakk: sudo apt-get install winbind

* käivitada võrk uuesti (/etc/init.d/networking restart) või teha masinale taaskäivitus

* luua fail /root/.smbcredentials ja kirjutada sinna kaks rida: username=windowsi_kasutaja ja password=windowsi_parool

* teha too fail loetavaks üksnes adminile: sudo chmod 700 /root/.smbcredentials

* lisada /etc/fstab-faili järgmine pikk lohe (NB! kõik ühele reale): //windowsi_server/kataloog/    /media/vorguketas   cifs  credentials=/root/.smbcredentials,iocharset=utf8,file_mode=0777,dir_mode=0777  0  0

* teha masinale taaskäivitus

VPN-iga läks rohkem aega, kuna temaatika oli veel võõram – süsteem ruigas pidevalt, et “VPN Connection failed.” (ja ei midagi täpsemat… Äbiäbi selle jupi progejatele). Viimaks selgus, et asi oli väga tühise detaili taga kinni.  Kokkuvõttes on süsteem järgmine:

* paigaldada kaks vajalikku pakki: sudo apt-get install pptp-linux network-manager-pptp

* seejärel klõpsata ekraani paremas ülaservas võrguhalduri ikoonile – sinna peaks olema kaabli- ja wifi-ühenduste kõrvale tekkinud eraldi alajaotus “VPN ühendused”. Sealt tuleb valida seadistamine.

* Seadistused on muidu lihtsad – esmalt tuleb valida tüübiks “PPTP tunnel”, seejärel panna järgmisel ekraanil ühendusele nimi ning lisada VPN-serveri aadress. Kuid NB! – lisaks tuleb avada “Autentimise” sakk ning teha linnukesed nii EAP kui ka CHAP keelamise kastidesse (alguses pannakse vaid üks linnuke – see oligi too kurja juur!). Seejärel võib seadistuse lõpetada.

* Uuesti võrguhalduri VPN-alajaotusse ning klõps ühenduse nimele (mis seadistamise alguses sisestatud sai). Nüüd peaks võrguhalduri ikooni ümber tekkima miski kuldse tuulispasa moodi asi ning eduka ühendumise korral kümnekonna sekundi pärast lisandub võrguhalduri ikoonile kuldne tabalukk.

Nii et sebimist jätkus tänaseks küllaga. Ehk aitab see inf mõnel seda vältida.

Olümpia?

Kummaline asi on sellega. Kakk on muidu suht aktiivne tugitoolisportlane ja üritab suurvõistlusi ikka jälgida (viimati siis suvist vutti). Aga praegu Pekingis toimuv ei paku absoluutselt huvi. Isegi autoga sõites keeran Vikeri pealt ära, kui sealt Olümpiaraadio algab. Tundub liiga peona katku ajal – olümpiaideaalid on nagunii juba ammu veega alla lastud.

Lisaks tekib häiriv paralleel 1936. aasta Berliini mängude ja kogu sellele järgnenud krempliga. Kesise lohutusena võib ju mõelda, et 1936-le järgnes ka 1945, mil ühe segase valitseja impeeriumist roomikutega üle sõideti ja too ise lõpetas põlenud laibana, kuuliauk peas – aga kui palju jubedusi pidi selleks enne seda toimuma? Praegune seis on häirivalt sarnane, ühe teise riigi retoorika samuti.

Aga tänase seisuga oleks ainuõige, kui 2014. aasta talimängude koht ära muudetaks. Eurovisiooni selle kogu narruses võiks venelastele jätta, aga Eestil pole sinna küll asja.