Silt: kontsert

Ionat kuulamas

Veel üks keldi kristliku muusika klassik taas ära nähtud.

Ionat sai esmakordselt näha 20 aasta eest Linnahallis toimunud Gospelfestivalil (mõnel aastal kannatas see tasemelt täiesti võrrelda umbes samasse perioodi jäänud Rock Summeritega). Jättis muidugi vägeva mulje.  Üks bändi “mootoreid”, multiinstrumentalist Dave Bainbridge käis tollal Tallinnas veel korra, koos Adrian Snelli “Alpha and Omega” projektiga.

Nüüd ei teadnudki täpselt, mida oodata. Et Joanne Hogg endiselt laulda ja Dave Bainbridge pille mängida oskab, selles polnud põhjust kahelda. Küll aga oli küsimus, kuidas mõjus kahe hiilgeaegade tipptegija, löökriistamängija Terl Bryanti ja torupilliässa Troy Donockley lahkumine.

Kummalisel kombel näis, et bänd tundis end esimese paari loo ajal laval veidi kohmetult. Isegi niiväga, et see vahepealne 20 aastat oli muusikute pealt näha. Siis aga saadi end käima ja aastad kadusid ära.  Dave Bainbridge tegi kitraga imeasju ja vahepeal mängis ka sünte. Hollandlasest trummar Frank van Essen mängis edukalt järele Terl Bryanti taldrikurohked trummipartiid ning osutus vahepeal ka suurepäraseks viiuldajaks(!). Ja torudega asjadest joru ajav Martin Nolan oli nii hea muusik kui ka paras kinomees.  Kava koosnes kahest eri elemendist – rahulikumast selgete keldi mõjudega muusikast (vrdl Clannad või Eden’s Bridge) ja teisalt korralikust klassikalisest progerokist, kus keldi elementi pakkus põhiliselt soolokitarriga duelli pidav uilleann-torupill. Lugudest oli kuulda nii vanu hitte (“Chi-Rho” jt) kui uuemaid asju.

Iona kontsert Tallinnas

Rahvast oli kohal päris kõvasti (enam-vähem kogu Nokia oli vist täis) ja bänd sai teenitult hea vastuvõtu.  Tulge teine kord veel. 🙂

Kontserdielamus: Irish Christmas

Esmalt tänud Chrisile, kes teatas sellest kontserdist – muidu oleks ehk suure sebimisega maha maganud.

Ühesõnaga, täna esines Estonia kontserdisaalis Maire Ni Bhraonain ehk inglispärase nimekujuga Moya Brennan – Clannadi solist ja ilmselt parimaid iiri naishääli viimase paarikümne aasta jooksul (ja muuseas ka Eithne Ni Bhraonaini ehk tuntumalt Enya vanem õde). Kunagi sai teda kuulatud tema koduses Dublinis, nüüd oli tädi siis viimaks siiakanti käima tulnud.

Kontserti oli uhkelt täie raha eest – üks paremaid seniseid muusikaelamusi. Laval oli samasugune natuke ebastandardne koosseis kui Dublinis – kaks iiri harfi (ühte mängis Maire ise), viiul/vilepill (kordamööda), kitarr, klahvpillid (kaks sünti ühe mängija käes; kuna basskitarr puudus, täitis sünt ka bassi rolli) ning löökriistakomplekt.  Muidu lauldi peamiselt kolmekesi, aga Clannadi uhkete vokaalharmooniate taasesitamises osalesid kõik.  Erilise elamuse jätsid lisaks tädi Mairele ka harfimängija (kelle eraldi mängitud lugu näitas väga uhkelt, et kelti harf sobib ka soolopilliks) ja löökriistamees, kes mängis mitte tavapärase trummikomplektiga, vaid pigem percussion-tüüpi riistadel, kuid suutis mängida väga hästi välja ka jõulisemad rütmid (lisaks muidugi muusikastiilile pea kohustuslik bodhran). Veel üks kompliment tuleb teha valgustajale – valgus oli lihtne, ent samas väga ilus ning andis pikas kleidis solistile päris haldjaliku väljanägemise.

Repertuaaris oli hulk inglise ja iiri jõululaule, kuid ka Clannadi klassikud – esimeses pooles tuli popurrii omaaegsest “Robin of Sherwoodi” filmisarjast (mille muusikaga Clannad laiemalt tuntuks sai), peale vaheaega aga järgnesid ka paar tuntud gaelikeelset lugu, “Theme from Harry’s Game” ja indiaanikeelsete fraasidega “I Will Find You”.  Rahvas oli saalis üsna pöördes ja õigusega. Ja kui esinejad tulid kahe lisalooga ning viimaseks esitatud gaelikeelsel “Pühal ööl” viimane salm täiesti äratuntavas maakeeles tuli (isegi õ-häälik!),  oli aplaus vägev.

Loodetavasti õnnestub millalgi tulevikus veel sama seltskonda esinemas kuulda.

Crux ja Exit Haapsalus

Raadiost reklaamiti nende kahe bändi kolme kontserti. Eesti kristliku roki üks põhitegijaid [L] Crux oli ammu tuttav (eriti vägev oli nende kunagine kontsert koos Reverend B-ga), Exit jäi kõrva möödunudsuvisel Lootuse festivalil. Reedel Pärnusse ei jõudnud, Viimsi kontsert langes kokku klassiõe juubeliga – jäi üle täna Haapsallu sõita.  Harkujärvel tavapärased meditatsioonid mängitud, lasi Kakk seekord poole missa pealt jalga (eelneval kokkuleppel muidugi) ja lendas Haapsalu poole.  Kuna tee oli remondis ja Haapsalu kultuurikeskus takkapihta, jõudis Kakk kontserdile alles Cruxi poole esinemise pealt.

Aga see osa, mida kuulda õnnestus, jättis hea mulje. Tasemel live, korralik heli, head laulud nii muusika kui sõnade poolelt. Peaks endale paar nende plaati soetama (seni on raadiost kuulatud) – oleks ka kohapealt võinud osta, aga nagu kiuste polnud piisavalt sularaha kaasas.

Soomlaste [L] Exitil aga osutus olema Haapsaluga hoopis huvitav suhe. Nimelt käisid nad siin noorte poistena mängimas 1990. aasta suvel, tulles veel tollasesse NLi ja nähes kogu nõukareaalsust piirikontrollist padutsensuurini. Nüüd olid tollased kutid juba kohati hallisegustena 20 aastat hiljem samas tagasi. Ja trummipulkadest, mille soome trummar siin ühele noorele jumbule kinkis, olevat arenema hakanud toosama Eesti poiste punt, kellega koos täna laval oldi.

Aga Exit on huvitav bänd. Rokkbändina küllaltki suur (solist, kaks võrdselt head kitarristi, kaks klahvimängijat, bass ja trummid), väga hea vokaaliga (kõik peale trummari laulsid ning neist neli ka solistina), veidi ebasoomlaslikult mažoorse helikeelega (võib-olla ehk Pave Maijanen, Miljoonasade ja Dingo läheksid samasse ooperisse) ja samas heas mõttes  üdini soomlaslikud.  Kiriku poole pealt on nad kirju seltskond eri konfessioonidest ning näib, et inimestena elukogenud ja humoorikad tüübid.  Võib-olla suudab just sedasorti punt panna eestlast märksa edukamalt vaimulikel teemadel mõtlema kui erinevad otseselt kiriklikud üritused.

Aga kontsert oli kokkuvõttes väga asjalik – hea muusika, normaalne saund, saal häälekalt kaasaelavat publikut täis. Pluss veel see midagi, mida tavalistel kontsertidel ei kohta. Sedalaadi asju võiks rohkemgi olla.

Exit Haapsalu laval

P.S. [L] Pekka Simojoki oli siiani Kakule tuntud kui mitmete ebasoomlaslikult mažoorsete ja helgete gospellugude autor, mida on kuuldud eri esitustes ja ka ise mängitud. Alles täna selgus, et sellenimeline härra on Exiti frontman… Nii et nüüd sai selgeks, kust bändi hea repertuaar tuleb. Ja kõigele lisaks on sellil sindrima uhke rokihääl ka veel.