Onu Sam saatis pappi

Nii, esimene dividend USA-st on pika ooteaja järel täna hommikuks kohale jõudnud. Tervelt 62.90 ameerika raha Ciscolt. Aga sealmaal makstakse seda reeglina neli korda aastas, nii et kokkuvõttes ei olegi nii vähe.

Selle aasta alguses õnnestus Nordeconi turuhüppele pihta saada ning poolte aktsiate üsna õigeaegse müügi pealt korralik lisaboonus teenida. Kõik see läks üle ookeani, nii et nüüd on Eestis suht sama seis kui aasta alguses (hetkel on sees pea kõik need, kes Tallinna börsil veel üle mõistuse kalliks pole läinud – NCN, TAL, SFG ja TSM), USA-st on aga juures CSCO, IBM, JNJ ja T. Kõik on päris ilusti “kasvama läinud”, IBM on lausa 15% plussis.

Välisaktsiatega on aga see konks, et maksud lähevad kohe maha (samas on USA tulumaks W-8BEN* tõendiga 15% Eesti 20% vastu) ja investeerimiskonto süsteemis koguneb raha aeglasemalt kui Eestis (ka on USA suurfirmade dividendid üldiselt väiksemad kui siinkandis). Seega alustajale soovitaks endiselt Tallinna börsi (üleüldisele välismaiste ETF-ide** vaimustusele Eesti investoriteseltskonna nähtavamas osas ei ole ma üldiselt pihta saanud; sealse vahepealse suure ühisrahastusbuumi hindasin igatahes õigesti blufiks) koos investeerimiskonto süsteemiga mõnes sellises pangas, kes Balti aktsiate hoidmise ja kauplemise eest raha ei võta.

Aga jah, kui keegi oleks mõnekümne aasta eest öelnud, et tulevikus oled IBM-i jms aktsionär, oleks vist küsinud, et mida teine tarvitanud on…

* – W-8BEN on residentsustõend, mis tuleb enda pangast USA-sse saata (et oled Eesti ametlik elanik). Sellega on USA aktsatelt kinnipeetav tulumaks 15%, ilma selleta 30%.

**  – ETF on börsil kaubeldav investeerimisfond, mis käitub üsna sarnaselt aktsiaga (võib, aga ei pea maksma dividendi), investeerib eri aktsiatesse ja tahab selle kõige eest ka endale raha saada.

7 mõtet “Onu Sam saatis pappi” kohta

  1. change nutirakendusega saab osta tesla,apple,amazon,facebooki,brent oil,silver, kulda (xau) -pead ainult ühe korra mõlemalt poolt id kaardist pildi tegema ja üles laadima.
    lhv pangaga ühenduses. lisaks pangakaart, saad otse digikoine sularahaks teha.

    kahjuks seal ei ole digibyte ja dogecoini.

  2. Aga kuidas platvormi turvalisusega on? Nutirakendus eeldab ju mingit OS-i – kasutad Replicanti? Neid kõiki mainituid peaks ju saama ka tavalises netipangas osta (või on tasudes suured erinevused?). Isegi COINXBE-d võiksin Stockholmi börsilt osta (see tegi hiljaaaegu üsna hullu tõusu, lähiajal ilmselt ei tasu).

  3. Pangas ma küll eriti midagi ei hoia. Ainult see digikassa, mis kogub kui poest midagi ostan.
    Mul pole isegi sambaid.
    Tartu pank on ehe näide, et pank on ajutine nähtus.Soovitaksin investeerida q10 ensüümi, et vältida südameinfarkti kui rahast lma jäetakse.

    Pigem erinevaid sularahasi. Kui ühel riigil p*** läheb, siis teise riigi sularaha kehtib. Ja ei ta põle kui on tulekindel koht olemas.

  4. Sellega võib nõus olla, et hajutamine on hea idee ja et mingi kogus sularaha peaks kodus varuks olema. Samas on hoiused riigi poolt ametlikult tagatud kuni 100k-ni ja see stsenaarium, kus need ära haihtuvad (ehk siis suurem hulk sõnnikut lendab ventilaatorisse, seda siis juba ülemaailmselt), nullib ära ka paberraha, igasugusest krüptost üldse rääkimata. Tänapäeva paberraha, erinevalt kunagisest, on lihtsalt kokkuleppeline nähtus. Nii et kui sellise asja vastu tahta valmistuda, tuleks tõesti mingi hulk väärismetalle ja -kive varuda (mõistlikus koguses ei ole halb mõte, kui see ainus kogumisviis ei ole).

    Samas praegu seda seisu veel kusagilt ei paista. Eestil puudub praegu sisuliselt valitsus, aga selle eespoolmainitud stsenaariumi käivitumiseni on ikka veel pikk maa minna.

    Tartu panga all mõtled mida? Tartu Hoiu-Laenuühistut?

    Seega ma kujutan ette, et päris hea lahendus on
    * põhiinvesteeringud väärtpaberitesse ja/või kinnisvarasse
    * 3-6 kuu rahavaru pangaarvel (nn meelerahufond)
    * mingi kogus kulda ja/või vääriskive kindlas hoiukohas (päris väike kogus võib ka kodus olla)
    * väike sularahavaru kodus

    Sinna juurde võivad siis soovijad võtta krüptot ja/või ühisrahastust. Mina sinna ei roni, kinnisvaraga ka ei tegele – kõige selle jaoks peab oskusi ja aega olema. Väärtpaberite puhul sõltub valik enda vanusest ja kogunenud kapitali kogusest – nooremana ja/või alustades võib rohkem riskida, hiljem peaks hakkama nihutama suurettevõtete (S&P500) ja võlakirjade suunas.

  5. Kõige paremini trükib dollareid United Of America. Seega puudust sellest ei teki. Ja kui on liiga palju, siis sel hetkel ei trüki. Ja kui mõnda aega ei trüki, tõuseb nõudlus dollarite järele meeletult ja hind kasvab.

    Nii on hetkel bitcoinide ja litecoinidega. Neid juurde üldse ei trükita varsti. Juurde ei kaevandata. Kuid kauplemine jääb. Kirjutatakse nulle juurde. Ka kolmandates riikides on sularahal nullid juures. Kuigi digirahal puhil on need nullid teises suunas. Matemaatika on imeline ja teeb oma keerdkäike.

  6. D vitamiin talvel ja C vitamiin võiks ka olla + B grupi vitamiini varu ja Q10 ensüüm. Siis elab COVIDI ja gripihooajad üle.

  7. No toidulisandid on vist hoopis teine teema. Aga põhimõtteliselt nõus, tarvitan pea kõiki neid ise (Q10-t aeg-ajalt, teisi pidevalt) juba oma 5-6 aastat.

Kommenteerimine on suletud