13.06.2009 arhiiv

Palverännak vihmas

13.06.2009

Juba kaheksas aasta toimusid EKEK Pärnu koguduse korraldusel Barnabase päevad. Terveks ajaks kohale ei läinud, aga traditsiooniline palverännak tuli ikka kaasa teha. Nagu igal aastal kipub olema (erandiks oli Soontaganal käik) oli ilm vihmane ja kõndijad said taevaluukidest kasta – õnneks see suur äikesemöll jõudis kohale alles õhtuks, kui asi läbi sai. Aga omaette mõtiskledes kõndimist ja vahepeal keldi palvete kuulamist ja psalmide laulmist see üldse ei seganud. Osa rahvast võttis üles ka “Vend päike, õde kuu” -filmist tuttava vendade rännuviisi, mis kõlas kõndimise juurde väga kenasti.

Sel aastal käisime rännaku lõpus külastamas EAÕK Uruste kirikut. Sealne vaimulik isa Eenos võttis meid vastu, pidas pika loengu kirikust ja kohalikust elust-olust ning andis lahkesti ka ruumi pikniku pidamiseks (seekord sees, kuna väljas oli ikka päris märg).  Kokkuvõttes aga oli jälle kord üks tore kogemus, mis argipäevast korraks välja tõmbas.

Uruste kirik

Kümnesse

13.06.2009

Väga hea kirjutis inimeselt, kes ise tegi neljakümnendate aastate põrguringid läbi.

Nii ongi. Ühtegi rahvast ei saa ühe mõõduga pättideks tunnistada – pealegi on omad luukered kapis enamikul maailma suurrahvastest. Ent täpselt samamoodi nagu vaatab ülejäänud maailm viltu türklastele, kes in corpore eitavad armeenlaste massilist mahatapmist 20. sajandi alguses, peab vaatama ka idanaabrile, kelle kordasaadetu kõrval oli türklaste saavutus naljategu.  Sakslased on minevikust õppust võtnud ja kogu saasta seljataha jätnud, isegi jaapanlased on suures osas mõistnud oma Aasias tehtud sigaduste tõsidust, vene rahvas seevastu tassib kogu vanaisade roimarlust uhkelt edasi (eks sellele aitab kaasa ka õnnetu asjaolu, et NL-l jäi reaalse sõjalise peksasaamise kogemus paraku saamata). Ja niikaua kuni igasugu erikomisjonid “ajaloovõltsijaid” karistavad, pole lootustki, et mõrvaritest vanaisade lapselapsi naabrite hulgas millekski muuks peetaks. Kõige rohkem aga kannatavad selle all need arukad ja toredad vene inimesed, kes eraldi võttes pole tõrjuvat suhtumist kuidagi ära teeninud.