Kuu: juuni 2009

Kümnesse

Väga hea kirjutis inimeselt, kes ise tegi neljakümnendate aastate põrguringid läbi.

Nii ongi. Ühtegi rahvast ei saa ühe mõõduga pättideks tunnistada – pealegi on omad luukered kapis enamikul maailma suurrahvastest. Ent täpselt samamoodi nagu vaatab ülejäänud maailm viltu türklastele, kes in corpore eitavad armeenlaste massilist mahatapmist 20. sajandi alguses, peab vaatama ka idanaabrile, kelle kordasaadetu kõrval oli türklaste saavutus naljategu.  Sakslased on minevikust õppust võtnud ja kogu saasta seljataha jätnud, isegi jaapanlased on suures osas mõistnud oma Aasias tehtud sigaduste tõsidust, vene rahvas seevastu tassib kogu vanaisade roimarlust uhkelt edasi (eks sellele aitab kaasa ka õnnetu asjaolu, et NL-l jäi reaalse sõjalise peksasaamise kogemus paraku saamata). Ja niikaua kuni igasugu erikomisjonid “ajaloovõltsijaid” karistavad, pole lootustki, et mõrvaritest vanaisade lapselapsi naabrite hulgas millekski muuks peetaks. Kõige rohkem aga kannatavad selle all need arukad ja toredad vene inimesed, kes eraldi võttes pole tõrjuvat suhtumist kuidagi ära teeninud.

Iff 60

Täna õhtul näitas ETV järjest kaht saadet Ivo Linnast –  esmalt läbilõiget kogu karjäärist ja siis Vahur Kersna hiljutist saadet, kus juubilar esines koos Supernova poistega (lisaks näitas ETV2 paari päeva eest aastatetagust “kolme tenori turneed”).  Pole midagi öelda, vana on Eesti mastaabis ikka väga kõva tegija küll.   Alates omaaegsest sangarist seiklusfilmis, üle Apelsini, Rock Hoteli, isamaalaulude ja Eurovisiooni tänasesse päeva välja.  Ja nagu juba eespool öeldud, väga mitu Ifi lauldud kaverit on paremad kui lääne staaride originaalid (“Sweet Music Man” oli peale “Laula mu laulu” kuulmist selge pettumus).

Loodetavasti jätkub jõudu ja tahtmist laulda veel aastateks.

Valimistest

Läks nagu läks. Savipäts ajas kõik mitte-eestlased valima, kohalikud olid seevastu killustunud ja laisad hääletama. Kõige rohkem vihastas mitte KE võit, vaid see, kuidas see saavutati – venelaste häälte ja räpase kampaaniaga (nagu need selle partei puhul uudiseks oleks).

Aga teisalt polegi niiväga hullu. KE sai mitte kardetud kolm, vaid kaks kohta ning isegi Keskil pole õnneks välja pakkuda selliseid ulmelisi lontrusi nagu lõunanaabrite juures sinna tagasi valitud Ždanoka – ja kuna kõik kangesti Savisaart valisid, siis jäeti märksa ohtlikumad tegelased marginaalideks.  Ojulandist võib välispoliitikas üksjagu kasu olla ja Kelam saab jätkata ora mängimist sirbijavasarameeste tagumikus. Tarandi sissesaamise üle on ka hea meel – ehk õnnestub järgmisel korral nimekirjad avatuna hoida.

Aga nüüd hakkab Europarlamendis parajat kino saama. Holland ja Austria valisid sinna oma Vabadusparteid, Soome Põlissoomlased ja Rootsi Piraadipartei (jess!)… Euroopal hakkab poliitkorrektne nomenklatuur pikkamööda üle viskama.

Võta üks ja viska teist

Kui reformierakondlane pandi sotsiaalministriks, siis oli juba loomu poolest oodata, mis sealt tuleb (sellest sai siin mõne aja eest kirjutatud).  Nüüd aga tegi [L] vähemalt samasuguse räige ämbri Nõmme linnaosavanem.  Ainult et tema esindab “lihtrahva suurt sõpra” Keskerakonda.

Kuidas saavad sihukesed põmmpead võimu juurde?  Algul laseb selgelt vigase ehitusprojekti läbi ja kui siis selgub, et asi ei vasta absoluutselt standardile ja jätab ratastoolikasutajad ukse taha, jääb töllakal õigust ülegi.  Taas kord jäeti kasutamata kuldne võimalus vait olla ja vaikselt probleemi lahendamisega tegelda.

Tegelikult hea näide sellest, et (vabandan ette räige väljenduse pärast) RE ja KE on ühe julga kaks otsa. Distants on vahel, aga hais on ikka ühesugune.