Vanad sõbrad

… on ikka hirmus vahvad. Isegi kui nad helistavad Taanist veidi enne keskööd (unustades, et Eesti on järgmises ajavööndis) ja jutuajamine tublisti üle kesköö venib. 🙂 Juttu jätkub tõepoolest kauemaks, nagu Gevalia reklaamis öeldakse.

Reinu juures

Käisime Maksiga Reinu juures Muugal vehkimas. Hästi mõnus oli – eriti kui pärast trenni veel vorste grillisime ja samas õues end täiendasime.

Mõõgavärk aga edeneb endiselt. Lõdvestusharjutustele tuleb aga veel rohkem tähelepanu pöörata – täna lasin tal lüüa tugevaid lööke vastu teist bokkenit. Algul kippus krampi minema, aga nii kui lõdvestuda õnnestus, hakkasid parajad matakad tulema (jõudu on sellil enda vanuse kohta üsna hullumoodi). Nüüd on vaja seda jõudu paremini kontrollima õppida. Lõdvestus, lõdvestus, lõdvestus… Kaelale peab ka hakkama harjutusi tegema, seal on ka spastika esialgu kõvasti sees. Ja kummalisel kombel on üks lihasgrupp, mis tal on unarusse jäänud – triitsepsid. Peab hakkama kukla tagant hantleid vms tõstma, abi on ka bokkeni laskmisest üle pea vastu selga ja löögist otse üles pea kohale.

Maks leidis raamatukogust [L] sihukese raamatu – praegu võtsime laenuks, aga ilmselt pean endale ka ostma. See on just täpselt see, mida tal praegu vaja, pealegi saaks istudes tehtavat tai chi’d ka meie ratastoolirahva treeningrühmas kasutada. Uurin seda lähipäevil veidi lähemalt.