Arhiiv

Windowsi-teema lõpuks

28.09.2006

… tuleb teatada, et TLÜ arvutiklassis tehtud installidemo üritus läks pehmelt öeldes peeti.

Kummaline, aga tõsi – XP ei saanud hakkama riistvaradraiveritega (olen Billi kirunud n+1 muu vaatenurga alt, ent sellega pole veel orki kukkunud). SATA kettad ja Gigabit Etherneti võrgukaart jäid Billi loomingule müstikaks. Läbi häda saime kuidagi ühel arvutil siiski paigaldusprotsessi läbi mängitud, kuid uuendusi ei saanudki peale, kuna võrk ei läinud tööle.

Nüüd võib Windowsiga mängimise lõppenuks lugeda, rohkem seda vähemalt lähemas tulevikus ei näpi. Töötegemise jaoks on Linux olemas. Tegelikult tahan sama klassi peal mõne nädala pärast ka Ubuntut installida, siis on hea võrrelda. Hetkeseisuga on küll karvane tunne, et vähemalt nii haledalt ükski normaalne Linuxi distro läbi ei kuku.

Samal ajal on miskites paralleeluniversumites endiselt käimas Windowsi diktatuur. Lugege kasvõi [L] Aabrami ajaveebist.

Windowsi lappimas

22.09.2006

Kakk tegeleb taas kord üle poole aasta Windowsiga, seekord oma laua-testimasinas.

Kuna [L] IMKE [L]turva-ja-priva kursuse raames on rahvale vaja elementaarseid arvutiturvateadmisi jagada ning seda tuleb konteksti arvestades teha peamiselt Windowsis, siis enne järgmisele nädalale plaanitavat installfesti arvutiklassis (lasen rahval kogu kupatuse omakäeliselt üle installida) otsustasin proovida asja eelnevalt oma vanal tööarvutil läbi. Järgnevalt mõned muljed (ja lõpus urinat ka).

Erinevad Windowsi taustaga inimesed jõrisevad enamasti esmakordselt Linuxile sattudes “miks see ja see pole nagu Windowsis”. Üritaks nüüd laua teistpidi keerata ja jõriseda teemal “miks Windowsis pole see ja see nagu Linuxis”…. 😛

Masin: 900MHz Celeron, 256MB mälu ja 40GB kõvaketas. Eelnevalt on peal Ubuntu Dapper, see läheb korraks maha ja tuleb hiljem dualbuudina tagasi. Installi algus neljapäeval kell 17:40.

NTFS – linuxi parte ei tunne. Kustutan 10GB jagu partitsioone ära, teen 10GB-se NTFSi
17:52 restart, buudib üles väga rämeda väljanägemisega 640×480 peale (hoolimata korralikust 17” Fujitsu-Siemensi monitorist), lubab 39 minutiga ära teha.

“Now it is easier than ever for you to find, organize and play back your music…” I beg to differ. Targu on maha vaikitud DRM ja muu tehnopederastia. Üldse on microdroidide marketingipläma keset asjalikku installiprotsessi üpris häiriv. Erinevalt enamikest Linuxitest ei saa ka kusagilt valida paigaldatavate pakettide näitamist. Kept in dark, fed on shit.

17:58 esimesed settingud, seejärel tõrge – kolleegilt saadud (legaalne) registreerimiskood on ühe märgi ära kaotanud. Et kedagi asjaosalist enam kohal pole, lükkub jätkamine hommikusse.

Hommik 10:10 – jatkuu…

USB-hiire ratas ei tööta, NTP kellasünkroniseerimisprotokolli ei tunta. Hakkas installima, ütleb 32 minutit.

10.12 – typical vs custom settings, typical tahab DHCP installi (et kesse jobu on selle kohandamisekraani teinud – peamised võrgusettingud on mitme klõpsu taga). Tuleb Customi all staatilised settingud panna, kuna lauaarvuti on staatilise IP otsas. Masina domeenipanek jääb ära vajalike inimeste puudumise tõttu.

10:31 – restart 2. Tuleb üles, ekraanipilt on juba viisakam ning hiljem hakkab ka hiire ratas tööle. Automatic updates läheb esialgu peale, aktiveerimine aga ei õnnestu – TÜNG! Selle koodiga on juba lubatud arv täis aktiveeritud. Ega’s midagi, mõtlen – kuu aega saab kasutada ilma koodita, peale seda võtame maha.

Kasutaja tegemine – mitte mingit parooliküsimist! Täiesti lahtine värk.

Pull lugu – hakkasin enda kasutajale parooli peale panema ning selgus, et installi käigus küsitud adminiparooli pole enam kusagil näha (kas ta siis tegi Administratori konto ära, pani tolle parooli sinna ja lihtsalt ei näita seda?). Igatahes olen sees oma loodud kasutaja nime all, kõigi adminiõigustega ja ilma paroolita.

10:46 elementaarsed asjad on paigas, update läheb käima. Valin Customi ja vaatan, mida Bill pakub. Custom-valik eeldaks nagu asjatundjat – aga uuenduste nimekiri on pika möla sabas pisikese kirjaga lingi “Details” all. Sealt saab selle siiski kätte.

10:50 esimesed uuendused (kahtlaselt vähe on neid) on peal, restart 3.

Uuesti control panelisse (klaveriga harjunud inimesele on hiire abil konfimine suht võõras). Ja veel update’i proovima. Custom vigiseb nüüd, et asi aktiveerimata ja mind ei lubata enam uuendustele ligi. Proovin Expressi – sama jama.

Ega midagi – teadus nõuab ohvreid. Edasine plaan on – esmalt installin Firefoxi, seejärel tõmban alla miski lollaka tillitusprogrammi ja vahetan registreerimisvõtme ära (ole rahulik, Bill – peale sellist trianglit on mul veel 100% vähem soovi sinu sittvara kasutada. Peale neljapäevast laborit kaob see kupatus minu testimasinast kus kuuskümmend).

Aga nagu oligi arvata, õnnestub tolle koodimuutjaga endale miski nuhk masinasse tõmmata (oma viga, ära topi t*i sinna, kuhu pole vaja!). Ei hakka riske võtma, lasen kogu installikupatuse uuesti üle.

Peale läks ClamWin, esimene tõsine vaba antiviirus (tagavaraks veel ka AVG Free), ning Sunbelt Kerio, mida promotakse kui üht parimat jaosvaralist tulemüüri (kuu aega töötab täisfunktsioonides, hiljem lülitab mõned jupid välja, kui ei maksa). Alternatiiv oleks olnud ZoneAlarm või Sygate panna. Lisaks Ad-Aware, Spybot S&D, erinevad registrikaitsed jne jne. Mida aeg edasi, seda rohkem üle viskas. Rakendusi otsima ja installima hakata enam ei viitsinud (kogu ürituse mõte oligi ju vaid veidikenegi turvatud Windowsi tööjaama saavutamine).

Aga lõpuks on Kakk juba päris tige. Kes urisemist kuulata ei taha, ärgu enam edasi lugegu.

<urin>

Vinge värk ikka. Pagana skisoidsena tundub teadmine, et seda nn. süsteemi kasutab suur osa nn. tsiviliseeritud inimestest. Paar tundi selle peletise seltsis tekitas totaalse klaustrofoobia – laske mind siit pagana kummitoast ometi välja! Sa ei tohi seda, sa ei tohi teist, kuna sa oled aprioorselt loll ja kuritegelik. “Klient on kuningas” on ilmselt Pisipehmele täiesti tundmatu loosung.

Nii Ubuntu kui Fedora (asjad, mida Kakk peamiselt kasutab) panevad XP-le kasutatavuselt pika puuga ära (räägin süsteemi üldisest kasutatavusest, mitte kitsalt kasutajaliidesest). Tõsi, vana rasva peal saavutatud tohutu turuosa kombinatsioonis jabura “intellektuaalomandi”-värgiga avaldab omajagu mõju – mõningaid vajalikke asju ei tohi Linuxitele enamasti otse karbist peale panna (Flash, Mp3, DivX). Automatixiga kombineeritud (ja soovitavalt igaks juhuks asjatundja poolt üle vaadatud) Ubuntu Dapper aga on XP-ga võrreldes… noh, nagu Elrond tatise Guglunki kõrval. Üks on tark, ilus ja heatahtlik (või Tolkieni tsiteerides “tugev nagu sõjamees, väärikas nagu päkapikkude kuningas ning lahke nagu suvi”), teine on tige ja haletsusväärne tropp. Bill on lihtsalt liiga kaua oma Sõrmust kandnud.

Et miks siis kohe nii karmilt. Ikka samad vanad asjad:

* Linuxil on kogu kupatus vabalt torgitav ja muudetav, Windowsil pole. Vähegi rohkem tehnilise taibuga inimene lööb pidevalt pea ära – OK, Home võiks olla sihuke kinnine junn, kuna erinevad tumbajumbad kardavad igasugu valikuvariante nagu tuld. Aga Professional on ju ometi mõeldud natukene nõudlikumale tarbijale…
* Linuxil saab peale installi korraliku softiga (kontoripakett, graafika, multimeedia, võrguvahendid jpm) varustatud arvuti, Windowsil saad IE koos turvaaukudega, Media Playeri koos DRM-iga ja kalkulaatori (au Billile, see töötab korralikult!). Isegi elementaarset lahtipakkijat ei ole (õnneks on võimalik neid netist tasuta leida). Kaitsetarkvara praktiliselt puudub, on vaid mingi hädine tulemüürijupp (tõsi, seda seisu on Bill lubanud lähiajal parandada).
* Linuxil (vähemalt uuematel laiatarbevariantidel) käib suurema osa soovitud lisatarkvara. paigaldamine paari hiireklõpsu või terminalikäsuga – Windowsil pead iga pakki üle võrgu taga ajama (“apt-get install pakinimi”-ga harjunud Kakule väga vanaaegsena tunduv tegevus; sellest, et enamiku eest neist rasket raha tahetakse, ei räägi siinkohal üldse).
* Linuxil on kogu meediamajandus vabalt liigutatav, Windowsil pole (DRM).
* Linuxi kasutaja on süsteemi jaoks täiskasvanud inimene, kes teab, mida teeb. Windows käitub kasutajaga kui Nigeeria “ärimees”, kelle ainsaks eesmärgiks on [L] mugu käest papp kätte saada, soovitavalt mitu korda sama asja eest.

Aga mida Windowsil on rohkem:
* turvaauke
* pahavara (tonnide viisi)
* lolle kasutajaid

(need kolm on omavahel seotud)

Kuuldavasti pidi Vista olema (vähemalt mingis mõttes) viimane Windows. Ongi ammu juba aeg.

Kakk ei armasta eriti sataniste, kuid LaVey’l oli vähemalt ühes asjas õigus – kahju, et lollus ei tee inimesele haiget. Õnneks on kogu Microsofti krempel siiski elavaks näitest asjaolust, et lollus on vähemalt rahalises mõttes valus – kõik need inimesed on ju maksnud tuhandeid kroone õiguse eest tolles tarkvaralises vanglas istuda (selles mõttes tekib natuke paralleel ühe Eestis arusaamatult palju liikmeid omava erakonnaga). Paras neile.

</urin>

Lugemist Windowsi kasutajatele

08.06.2006

Tänane Slashdot räägib päris huvitavalt sellest, [L] mismoodi Windowsi-kasutaja arvuti kaugjuhtimine toimub (seekord tootjafirma enda poolt).

emmessohvits 2007 beeta 2

24.05.2006

Sattusin C|Net’ist lugema [L] juttu MS Vistaga (plaani järgi) üheaegselt ilmuva MS Office 2007 kohta.

Ekraanipildid on päris huvitavad – Wordi ja Exceli traditsiooniline menüüjaotus on üpris kõvasti ringi tehtud. Ühelt poolt on see ehk tõesti tiba loogilisem, teisalt aga on MS ise oma dambjuuserid nii kõvasti “vajuta siia”-mudeli järgi välja õpetanud, et üleminek võib üpris valuline olla. Praeguse vähese mulje järgi võiks lausa väita, et uus Office erineb varasematest rohkem kui [L] OpenOffice.org 2.0.

Omaette ooper on muidugi [L] riistvaranõuded. Ühelt poolt on need Windowsi traditsioonilist bloat‘i arvestades isegi suhteliselt mõistlikud (256 MB põhimälu, 500 MHz protsessor), teisalt aga tekib küll kuri kahtlus, et reaalne töökeskkond peab siiski märksa võimsam olema (teate küll, “hinnad alates”…).

Ja muidugi kipub ikka ja jälle ära ununema tõsiasi, et tegu on tegelikult 90% samade funktsioonidega, millega omal ajal tuli toime Winword 2.0 (allakirjutanu arvates siiamaani MS parimaid tooteid – suhteliselt töökindel ning väga hea omaduste/mahu suhtega), samas kui maht ja nõudmised on kordades kasvanud.

Ning lõppude lõpuks pakuks välja, et tegu võib olla MS Office’i (ühe) viimase ilmuva versiooniga, vähemalt senise ärimudeli juures. Ajad on võrreldes 1995. aastaga lihtsalt nii palju muutunud.

Mis on ühist Nigeeria kirjadel ja Microsoftil?

03.05.2006

Vastus: mõlemad lubavad maad ja ilma, kui neile natuke raha maksta. Maksate raha ära ja jäätegi ootama.

The Register toob päris laheda lugemise [L] Windows Vista n+1st edasilükkamisest (artikkel ise on värskem, kuid see ülevaade annab hea pildi). Kui algaastatel on Microsofti probleem pigem liiga tihe väljalasketsükkel (Linuxi puhul ei häiri see kedagi, kuid iga reliisi eest suurt pappi küsiva MS puhul küll), siis nüüd on asi venima jäänud. Kõige narrimasse seisu satuvad need heausklikud firmainimesed, kes MS-ile kümnendi alguses nende tollase Software Assurance-nimelise vaimuvälgatuse raames sisuliselt hulga raha tulevaste versioonide eest ette maksid. Kui nii edasi läheb, siis hakkab ka kõige ignorantsem, ajupestum ja tehnofoobsem ameerikamaa pintsaklipslane viimaks oma raha tagasi küsima.

Jama lugu, Bill. Jama lugu.

Kreisi nädal

29.04.2006

… oli teine küll. Siia mahtus jauramist põhitöökoha asjadega, [L] HEVI kaugõppe arvestus (23 muidu meeldivat naisterahvast, kellel aga on vähemalt arvutiõppe koha peal küll teadmistes suured augud – arvestades seda, et nad mõne nädala pärast diplomid saavad, tuleks mõnele õppejõule vägevasti vitsu anda), [L] ELIL üldkoosolek ning oma klassiõe ja iseenda ajude k*ppimine Visual Basic for Applications’iga (viimati mainitud fenomen on ikka tõsine perverssus, tuleb veel kord tõdeda).

Muidu oleks üsna hull olnud, aga vähemalt sai osades kohtades tsikliga käidud. Rattaga kärutamine on tõsiselt mõnus. Täna võtsin mõõga kotiga selga ja kimasin Türisalu pangale trenni tegema. Vinge värk.

Vista pildid

28.03.2006

Leidsin netist tulevase Windowsi [L] ekraanipildid. Iseenesest ju päris kena. Samas tundub küll, et windoosa tegijad on ühe silmaga vahtinud Maci, teisega KDE-d ja üritanud siis midagi sarnast teha. Ning teades, et

  • asja eest tuleb välja käia järjekordne (mitte pisike) papinutsak,
  • osta uus arvuti (kui paljudel tänastel arvutitel on 2GB põhimälu, mida tõsisema tegevuse või siis mängude jooksutamise jaoks kuuldavasti vaja on?),
  • saada endale täiesti kinnine süsteem, mis otsustab sinu eest, mida tohib ja mida mitte
  • ja kaasaandena DRM, viirused, nuhk- ja pättvara ja muu selline,

siis – tänan, vist mitte. Astuge edasi, astuge edasi, siin pole rohkem midagi näha…

(ja kui mingi Sauroni nipiga peaks Linux ilmast ära kaduma, siis võtaks Maci)

Tühikargav Pisipehme

22.03.2006

Tänane tehnouudis eri kanalites ([L] Slashdot jt) annab teada, et Windows Vista ilmumist lükati järjekordselt edasi. Jõulukingiks vanaemale uut Windowsi niisiis ei saagi.

Vista on imetegu küll – ainult MS kaliibriga firma saab vist endale lubada seda, et järgemööda kõik asjalikud uuendused oma uuest tootest välja roogib (WinFS jt) ja siis venitab väljalaskmist mitme aasta jagu (kindlasti pidi ta ilmuma juba 2005) . Üks kahest, kas Pisipehme on endas hullupööra kindel – või hakkavad probleemid üle pea kasvama.

Näis, kaua Billil õnnestub rumalate kaaskodanike tillitamist jätkata.

Apdeit 24.03 – tänases [L] Slashdotis teatakse rääkida, et ka MS Office’i väljatulek lükkub edasi. Ei kommentaari rohkem.

Jarno Niemelä loeng

23.02.2006

… paha- ja pättvarast IT kolledži neosaalis on hetkel just käimas.

Tõsine värk. Põhiline, mis šokeerib, on lollide inimeste arv maailmas. Püsiühenduse kasutajaeksam oleks ilmselt viimane aeg sisse seada.

Eriti lahe kleepekas oli Jarno läppari kaanel: “HUMAN ENGINEERING SPECIALIST: because there is no patch for human stupidity”.

Aga ikkagi pidi Kakk pidevalt end tagasi hoidma, et mitte valjusti karjuma hakata. Muidu nagu intelligentsed inimesed, aga räägivad ikka Windowsist…

Apdeit – Kakk käis ka kella kahesel loengul, kus konkreetselt tehti juttu Symbiani pahavarast. Et Kaku uus 9300i kah Symbiani 80. seeria softi kasutab, oli abiks ka see jutt ära kuulata. Üldiselt asjalik jutt, sai palju parema ülevaate Symbianist kui süsteemist. Aga…

Tuleb igati nõus olla Richard Stallmaniga, kes ütleb: kommertssofti tüüpide põhimõtteks on “If you share with your neighbor, you are a pirate. If you want any changes, beg us to make them” ehk maakeeli “kui sina annad tarkvara naabrile, oled piraat. Kui tahad mingeid muutusi, pead neid meilt kerjama.” Ka Symbian on kommertssofti feodaalide ja nende pärisorjade maa, kuhu vabal inimesel eriti asja pole.

Kaku järgmine mobiil on raudselt Linuxiga – kui ikka oled mitmeid aastaid vabalt elanud, siis enam tarkvarafirmade pilli järgi tantsida ei taha. Ehk tuleb mõni tark sell välja ka õpetusega, kuidas 9300i peale Linuxit panna (iPaq’i kohta on sellist õpetust netis nähtud). Aga kui Nokia klientide juttu ei kuula, hakkavad viimased jalgadega hääletama.

Läpparivahetus

24.01.2006

2002. aastal saadud Dell Latitude C640 oli Kaku käes usinasti üle kolme aasta vatti saanud ning nüüd lubati masin välja vahetada. Asemele tuli Lenovo (ehk siis IBM) Thinkpad T43 – väliselt üpris sarnane sügisel Kiisule ostetud R50-ga, kuid siiski tollest võimsam pill.

Karjuvat vajadust uue masina järgi ehk ei olnudki – 1,7MHz prose ja 512 MB mäluga on Latitude veel tänagi täitsa konkurentsivõimeline, eriti veel tänu oma korralikule graafikale (ATI Radeon Mobility 7500). Uue masina plussideks on siiski 4x suurem kõvaketas (nüüd 80GB), lisaks on sel ka sisemine WiFi (Dellil pidi PCMCIA kaarti pruukima), DVD-ROM/CD-RW combo (Dellil oli vaid CD-ROM ja seegi läks juba teist ringi katki – ilmselt selle masina nõrk koht) ja Bluetooth. Graafika on küll integreeritud, aga korralik Inteli kiibiga lahendus, mis suudab ka videot jooksutada ning PPRaceri (ex-Tuxracer) kõhuli kelgutav pingviin sõidab kenasti ja sujuvalt mäest alla.

Süsteemi osas tegi Kakk midagi, mida 5 aastat pole teinud – jättis jupi kettast Windowsi alla. Lihtsalt tekkis mõte teha sinna miski showcase, kus näidata võhikutele vaba tarkvara lahendusi ka Windowsi all (“Oi, kas see kõik on tasuta?”). Noh, et ainus tasuline asi oleks Windows ise. Aga ega ise seda küll igapäevavajadusteks ei kasuta. Mida on Windowsil kasvõi apt-get‘i (või Synapticu) mugavusele vastu panna? Update töötab ju ainult süsteemi osas, rakendusi peab kasutaja ise uuendama. Lisaks veel võitlemine pahavaraga. Tõepoolest – poleks isegi kaua aega uskunud, et Windowsi saab vaadata lihtsalt kui üht IT-alast kurioosumit… Esialgu jäigi kogu partitsioon korralikult häälestamata – teen seda siis, kui on piisavalt aega, et toda auklikku süsteemi vähegi korralikumalt kinni ehitada. Igapäevatöö käib igatahes Linuxis.

Kuigi jah – ka Ubuntu 5.10 ehk Breezy üle tuleb endiselt natuke nuriseda. Toda klaviatuurikodeeringu viga, millest üksvahe enne kirjutasin, pole tänini korralikult lapitud (OK, Kakk kui IT-inime leidis lahenduse ilusti ja see töötas, kuid tädi Marta jaoks rikub selline viga asja ära). Pisemaid puuke oli teisigi. Igatahes kui eelmine versioon, Hoary ehk 5.04, oli väljapaistev saavutus, siis Breezyt võib võrrelda Fedora väljatulekuaegse tüüpilise tasemega – uus ja hea, aga vajab paikamist. Siiski on seis natuke paranenud – [L] uus õpetus (üks teine on veel [L] siin ka) on täitsa hea ja install juba pea sama lihtne kui Hoary oma.

Üldiselt tuleb esialgsete muljete järgi masinaga rahul olla. Ainult klaver on veidi kange (ehk kulub paremaks) ja muidugi Ctrl ja Fn on ära vahetatud…