Windowsi lappimas

Kakk tegeleb taas kord üle poole aasta Windowsiga, seekord oma laua-testimasinas.

Kuna [L] IMKE [L]turva-ja-priva kursuse raames on rahvale vaja elementaarseid arvutiturvateadmisi jagada ning seda tuleb konteksti arvestades teha peamiselt Windowsis, siis enne järgmisele nädalale plaanitavat installfesti arvutiklassis (lasen rahval kogu kupatuse omakäeliselt üle installida) otsustasin proovida asja eelnevalt oma vanal tööarvutil läbi. Järgnevalt mõned muljed (ja lõpus urinat ka).

Erinevad Windowsi taustaga inimesed jõrisevad enamasti esmakordselt Linuxile sattudes “miks see ja see pole nagu Windowsis”. Üritaks nüüd laua teistpidi keerata ja jõriseda teemal “miks Windowsis pole see ja see nagu Linuxis”…. 😛

Masin: 900MHz Celeron, 256MB mälu ja 40GB kõvaketas. Eelnevalt on peal Ubuntu Dapper, see läheb korraks maha ja tuleb hiljem dualbuudina tagasi. Installi algus neljapäeval kell 17:40.

NTFS – linuxi parte ei tunne. Kustutan 10GB jagu partitsioone ära, teen 10GB-se NTFSi
17:52 restart, buudib üles väga rämeda väljanägemisega 640×480 peale (hoolimata korralikust 17” Fujitsu-Siemensi monitorist), lubab 39 minutiga ära teha.

“Now it is easier than ever for you to find, organize and play back your music…” I beg to differ. Targu on maha vaikitud DRM ja muu tehnopederastia. Üldse on microdroidide marketingipläma keset asjalikku installiprotsessi üpris häiriv. Erinevalt enamikest Linuxitest ei saa ka kusagilt valida paigaldatavate pakettide näitamist. Kept in dark, fed on shit.

17:58 esimesed settingud, seejärel tõrge – kolleegilt saadud (legaalne) registreerimiskood on ühe märgi ära kaotanud. Et kedagi asjaosalist enam kohal pole, lükkub jätkamine hommikusse.

Hommik 10:10 – jatkuu…

USB-hiire ratas ei tööta, NTP kellasünkroniseerimisprotokolli ei tunta. Hakkas installima, ütleb 32 minutit.

10.12 – typical vs custom settings, typical tahab DHCP installi (et kesse jobu on selle kohandamisekraani teinud – peamised võrgusettingud on mitme klõpsu taga). Tuleb Customi all staatilised settingud panna, kuna lauaarvuti on staatilise IP otsas. Masina domeenipanek jääb ära vajalike inimeste puudumise tõttu.

10:31 – restart 2. Tuleb üles, ekraanipilt on juba viisakam ning hiljem hakkab ka hiire ratas tööle. Automatic updates läheb esialgu peale, aktiveerimine aga ei õnnestu – TÜNG! Selle koodiga on juba lubatud arv täis aktiveeritud. Ega’s midagi, mõtlen – kuu aega saab kasutada ilma koodita, peale seda võtame maha.

Kasutaja tegemine – mitte mingit parooliküsimist! Täiesti lahtine värk.

Pull lugu – hakkasin enda kasutajale parooli peale panema ning selgus, et installi käigus küsitud adminiparooli pole enam kusagil näha (kas ta siis tegi Administratori konto ära, pani tolle parooli sinna ja lihtsalt ei näita seda?). Igatahes olen sees oma loodud kasutaja nime all, kõigi adminiõigustega ja ilma paroolita.

10:46 elementaarsed asjad on paigas, update läheb käima. Valin Customi ja vaatan, mida Bill pakub. Custom-valik eeldaks nagu asjatundjat – aga uuenduste nimekiri on pika möla sabas pisikese kirjaga lingi “Details” all. Sealt saab selle siiski kätte.

10:50 esimesed uuendused (kahtlaselt vähe on neid) on peal, restart 3.

Uuesti control panelisse (klaveriga harjunud inimesele on hiire abil konfimine suht võõras). Ja veel update’i proovima. Custom vigiseb nüüd, et asi aktiveerimata ja mind ei lubata enam uuendustele ligi. Proovin Expressi – sama jama.

Ega midagi – teadus nõuab ohvreid. Edasine plaan on – esmalt installin Firefoxi, seejärel tõmban alla miski lollaka tillitusprogrammi ja vahetan registreerimisvõtme ära (ole rahulik, Bill – peale sellist trianglit on mul veel 100% vähem soovi sinu sittvara kasutada. Peale neljapäevast laborit kaob see kupatus minu testimasinast kus kuuskümmend).

Aga nagu oligi arvata, õnnestub tolle koodimuutjaga endale miski nuhk masinasse tõmmata (oma viga, ära topi t*i sinna, kuhu pole vaja!). Ei hakka riske võtma, lasen kogu installikupatuse uuesti üle.

Peale läks ClamWin, esimene tõsine vaba antiviirus (tagavaraks veel ka AVG Free), ning Sunbelt Kerio, mida promotakse kui üht parimat jaosvaralist tulemüüri (kuu aega töötab täisfunktsioonides, hiljem lülitab mõned jupid välja, kui ei maksa). Alternatiiv oleks olnud ZoneAlarm või Sygate panna. Lisaks Ad-Aware, Spybot S&D, erinevad registrikaitsed jne jne. Mida aeg edasi, seda rohkem üle viskas. Rakendusi otsima ja installima hakata enam ei viitsinud (kogu ürituse mõte oligi ju vaid veidikenegi turvatud Windowsi tööjaama saavutamine).

Aga lõpuks on Kakk juba päris tige. Kes urisemist kuulata ei taha, ärgu enam edasi lugegu.

<urin>

Vinge värk ikka. Pagana skisoidsena tundub teadmine, et seda nn. süsteemi kasutab suur osa nn. tsiviliseeritud inimestest. Paar tundi selle peletise seltsis tekitas totaalse klaustrofoobia – laske mind siit pagana kummitoast ometi välja! Sa ei tohi seda, sa ei tohi teist, kuna sa oled aprioorselt loll ja kuritegelik. “Klient on kuningas” on ilmselt Pisipehmele täiesti tundmatu loosung.

Nii Ubuntu kui Fedora (asjad, mida Kakk peamiselt kasutab) panevad XP-le kasutatavuselt pika puuga ära (räägin süsteemi üldisest kasutatavusest, mitte kitsalt kasutajaliidesest). Tõsi, vana rasva peal saavutatud tohutu turuosa kombinatsioonis jabura “intellektuaalomandi”-värgiga avaldab omajagu mõju – mõningaid vajalikke asju ei tohi Linuxitele enamasti otse karbist peale panna (Flash, Mp3, DivX). Automatixiga kombineeritud (ja soovitavalt igaks juhuks asjatundja poolt üle vaadatud) Ubuntu Dapper aga on XP-ga võrreldes… noh, nagu Elrond tatise Guglunki kõrval. Üks on tark, ilus ja heatahtlik (või Tolkieni tsiteerides “tugev nagu sõjamees, väärikas nagu päkapikkude kuningas ning lahke nagu suvi”), teine on tige ja haletsusväärne tropp. Bill on lihtsalt liiga kaua oma Sõrmust kandnud.

Et miks siis kohe nii karmilt. Ikka samad vanad asjad:

* Linuxil on kogu kupatus vabalt torgitav ja muudetav, Windowsil pole. Vähegi rohkem tehnilise taibuga inimene lööb pidevalt pea ära – OK, Home võiks olla sihuke kinnine junn, kuna erinevad tumbajumbad kardavad igasugu valikuvariante nagu tuld. Aga Professional on ju ometi mõeldud natukene nõudlikumale tarbijale…
* Linuxil saab peale installi korraliku softiga (kontoripakett, graafika, multimeedia, võrguvahendid jpm) varustatud arvuti, Windowsil saad IE koos turvaaukudega, Media Playeri koos DRM-iga ja kalkulaatori (au Billile, see töötab korralikult!). Isegi elementaarset lahtipakkijat ei ole (õnneks on võimalik neid netist tasuta leida). Kaitsetarkvara praktiliselt puudub, on vaid mingi hädine tulemüürijupp (tõsi, seda seisu on Bill lubanud lähiajal parandada).
* Linuxil (vähemalt uuematel laiatarbevariantidel) käib suurema osa soovitud lisatarkvara. paigaldamine paari hiireklõpsu või terminalikäsuga – Windowsil pead iga pakki üle võrgu taga ajama (“apt-get install pakinimi”-ga harjunud Kakule väga vanaaegsena tunduv tegevus; sellest, et enamiku eest neist rasket raha tahetakse, ei räägi siinkohal üldse).
* Linuxil on kogu meediamajandus vabalt liigutatav, Windowsil pole (DRM).
* Linuxi kasutaja on süsteemi jaoks täiskasvanud inimene, kes teab, mida teeb. Windows käitub kasutajaga kui Nigeeria “ärimees”, kelle ainsaks eesmärgiks on [L] mugu käest papp kätte saada, soovitavalt mitu korda sama asja eest.

Aga mida Windowsil on rohkem:
* turvaauke
* pahavara (tonnide viisi)
* lolle kasutajaid

(need kolm on omavahel seotud)

Kuuldavasti pidi Vista olema (vähemalt mingis mõttes) viimane Windows. Ongi ammu juba aeg.

Kakk ei armasta eriti sataniste, kuid LaVey’l oli vähemalt ühes asjas õigus – kahju, et lollus ei tee inimesele haiget. Õnneks on kogu Microsofti krempel siiski elavaks näitest asjaolust, et lollus on vähemalt rahalises mõttes valus – kõik need inimesed on ju maksnud tuhandeid kroone õiguse eest tolles tarkvaralises vanglas istuda (selles mõttes tekib natuke paralleel ühe Eestis arusaamatult palju liikmeid omava erakonnaga). Paras neile.

</urin>

21 kommentaari postitusele “Windowsi lappimas”

  1. Chris ütleb:

    Njah, tahaks Sinuga nõus olla…
    kuid e´lu on näidanud et Windows Pro on siiski kontorivõrkude põhiline op-süsteem tänu võrguparoolidele ja muule sisevõrgu tööks vajalikule. Seega on kasutajad 99,9 % dumbuserid. Ja teatavasti kutsub enamik neist itikolli, kui Office dokument teise hiirevajutusega ei avane. Seega taolistele kasutajatele suurema vabaduse andmine tooks ilmselgelt juba õhku lendava raudvaraga firmadele miljarditesse küündiva kahju.
    Seega oleks ehk parim lahendus massidesse veelgi piiratum Windows või siis Mac, kus valikuvõimalusi veelgi vähem.
    Aga njah, eks see siin ole vaid üks vaatenurk.
    Isiklikult leian, et Win on hea, kui on vaja sulanduda, kuid siiski võiks ka Linux (Ubuntu või Suse) peal olla.

  2. Heiko ütleb:

    Rumal inimene tahab, et teda rumalana koheldakse ja valmis ka selle eest maksma. Õnneks või kahjuks … pagan teab.
    Kuid see installimise ajal esitatav reklaam plära on minu jaoks ka mõistatuseks jäänud. See asi peaks olema installimise ajaks juba ostetud nii et milleks määrida? :S Äkki selleks, et tühi ekraan või loetelu vigadest, mis installimise ajal tekkisid, ei oleks kommerts tootele sobilikud…

  3. Kakk ütleb:

    To Heiko: Kanäe, veel üks vana tuttav annab näole. 🙂

    To Chris: Uba ongi selles, et sarnase turvalise keskkonna tumbajumbadele saab ilusti luua ka Linuxiga, mis on pealegi ka muus mõttes kindlam lahendus (vähem pahalasi, parem arhitektuur). Tunbub, et peamine probleem ongi nendes poolitimeestes, kes on ainult Windowsi peal kasvanud ning nüüd ei oska muutunud aegadest hoolimata millegi muu peal toime tulla. Nii lükataksegi tainastele (nagu Offf ütleb) ette mingi Winni-junn (et dambjuuseril pole nagunii vahet). Poolitimehel on hetkel vähem tööd, strateegiliselt aga saab ettevõte kõvasti riske juurde.

  4. Chris ütleb:

    Selgitus turundusjutu kohta…
    PR inimesena võin kinnitada, et installeerimise käigus kuvatav reklaam on oluline. Seda eelkõige tulevase kasutaja meelsuse jaoks, kuna positiivne jutt kiidab teda targa ostuotsuse eest ning julgustab/õhutab ka edaspidi Pisipehme tooteid tarbima.
    Muuseas pole aga Pisipehme ainus, kes seda kasutab. Olen taolist eneseülistust kohanud ka mitmete andmebaaside ja raamatupidamistarkvarade juures.

  5. Kakk ütleb:

    Selle viimase põhjendusega täitsa nõus – eks ta ilmselt nii toimibki. Ei saa ju 1000+ krooni raisanud inimesele öelda “LOLLOLLOL n00b, pwn3d y00!” :D. Ma olen Billi (ja MSi üldse) alati geniaalseteks marketerideks nimetanud. Mida nad aga turundavad, on hoopis iseküsimus.

  6. wardriver ütleb:

    “Linuxil (vähemalt uuematel laiatarbevariantidel) käib suurema osa soovitud lisatarkvara. paigaldamine paari hiireklõpsu või terminalikäsuga – Windowsil pead iga pakki üle võrgu taga ajama”
    Minu Ubuntu Dapper uriseb mingite saitide puhul, et ei saa miskit näidata ja soovitab plugin tõmmata. Nõustun, ragistab ning leiab, et ei suuda automaatselt seda teha. Pakub, et tee ise.
    mine-sinna-ei-tea-kuhu-too-seda-ei-tea-mida

  7. Kakk ütleb:

    Kusagilt tuleb isegi ette…. Flashi plugin? Või Java oma? Ühega neist oli vist jah vahepeal mingeid tõrkeid. Kui vaja, saada meil ja kirjelda lähemalt, ehk oskan aidata.

  8. aabram ütleb:

    Näriksin natuke su arvutuse metoodika kohta. Kas sa kirjeldad installi tava- või pädevkasutaja seisukohalt? Kui tavakasutaja seisukohalt, siis pole mõtet nuriseda linuxi partitsioonide, NTP protokolli, madala reso või lollakate vahereklaamide pärast. Tavakasutajat, eeldusel, et ta ise Windowsi installib, need teemad eriti ei eruta. Omast kogemusest võin kinnitada, et rõhuv enamus kasutajaid ei saa pilte vaadates aru, mis resoga tegemist on. Ja installeri puhul jookseb ju läbi eelkõige pildimaterjal koos vähese tekstiga. Sedasama infot suurema reso peale venitada poleks mõtet. Kui see nimetatud 17″ oli sul LCD, siis on kurtmine asjakohane, aga seda me ei tea, sest seda sa ei maini 🙂

    Ja DRM ei koti tavakasutajat samuti mitte. Need paarkümmend arvutivõhikust kasutajat, kellel ma aeg-ajalt kätt hoian, vahivad heal juhul vahel harva juutuubist videosid, klikivad kord kuus mõne naljaportaali lehele embedditud wmv lahti ja ongi kõik. No mõni üksik kuulab ka mp3-sid, mida ta laps talle andnud on. Mul ei meenu küll, et keegi oleks mult nõu küsinud mingite litsentsiga klippide, plaatide või muudmoodi piiratud kraami kohta. Samuti ei oleks tavakasutajal mitte muhvigi teha dslect taolise paketivalikuga. Ja DHCP on 90% juhtudest ju õigustatud default tavakasutaja masina jaoks?

    Kui sa aga kirjeldad seda pädevaksutaja silmade läbi, siis… Siis pole installeri ja hiire rulliku mittetöötamise koha pealt üldse mõtet nuriseda. Võrdle nt debiani või freebsd tekstipõhiste installeritega. Teisest küljest aga peaks pädevkasutaja küll teadma seda elementaarset asja, et esimesena pannakse peale viirusetõrje ja tööle tulemüür ning alles siis hakatakse netist kraami tirima :).

    Ja see vana hea “Linuxil on kogu kupatus vabalt torgitav ja muudetav” argument pädeb täpselt sinnamaani, kuhumaani sul torkida on vaja. Mina viimastel aastatel ei viitsi enam midagi eriti torkida, kasutan arvutit töö ja meelelahutuse jaoks ja veedan üha vähem aega midagi kuskil konfides või muutes. Mida sa näiteks peale installi ja sellele järgnenud kohandamiseks kulunud päeva-paari edaspidi enam niiväga ikka “torgid”?

    Aga muus osas on sul ju õigus. Üldine paketimajandus on aga muidugi tõesti asi, millest pole Wini puhul üldse mõtet rääkida ja turvalisusega on nagu on. Mul on üks tuttav, kellel hoolimata tema enda ettevaatlikusest, pidevalt uuendatavast viirusetõrjest ja sagedasest adaware jooksutamisest, õnnestub ikkagi regulaarselt saada külge mingi nõme registrisse pugev popupper. Teine mu tuttav, kelle viirusetõrje mõne aja eest mingil põhjusel enese uuendamise lõpetas, sai laksust terve masina halvanud troojalaste plejaadi kaela. Mõlemad need inimesed on täiskasvanud naisterahvad, kes ei tule selle pealegi, et netist mingit kahtlast kraami tirida ja installida (erinevalt Kakust, kes siin mingeid võtmemuukijaid pruugib :-P). Küll aga on nad mõlemad paadunud IE kasutajad…

  9. Chris ütleb:

    Kokkuvõtvalt Pisipehme väljasuremiseks on vaja üht ja ainult üht:
    Lollikindlat idioodilinuxit, mis oleks 110 % etteconfigureeritud ning ilusa ja mugava kasutajaliidesega, mis ei lase midagi eriti näppida, kuid sisaldab kõike vajalikku dokumendihalduseks, internetis surfamiseks, filmide vaatamiseks ning muusika kuulamiseks. Ühtlasi peaks seal peal toimima automaatselt ka kõik poodides/netis levivad mängud ja muud pluginad, mis küll rohkem Windoosa jaoks mõeldud.
    Emm ja siis kui keegi oleks valmis raha kulutama, siis selle kõige õnnestumiseks oleks vaja ka veel nii umbes 10 miljoni dollari suurust meediakampaaniat ja mott…
    (seejärel aga, kui rahvas on ümber harjunud võiks toote kommertstarkvaraks muuta ja uus Pisipehme olekski sündinud)

  10. Kakk ütleb:

    Nagu väga hästi tead, GPL-iga softist ei saa omandvara teha. Juba selle pärast jääb ära. Idioodilinuxid on tegelikult juba pikka aega olemas – Linspire ja teised temataolised, kuid miskipärast nad ei löö kuigivõrd läbi. Ilmselt on Linuxi argumendid ikkagi teised.

    Nii et nagu juba LOTRist teame, ei saa Musta Isandat maha võtta teist samasugust asemele pannes. 🙂

  11. ksenja ütleb:

    Chris: broo… aga sa tee see liinusk selliseks, et ta n2eb 40 aastasele 10 aastat vindoosi kasutand t2dile t2pselt samasugune v2lja, suudab domeenis elada, on kompatiibel kõikvõimaliku oracle,project,blaise, raamatupidamis, statistilise analyysi jms juraga.. kui siuke asi olemas on.. v6iks asjal isegi jumet olla.. kuniks seda ei ole, laseb enamus organisatsioone selle poolitimeeste hordide palkamisest kokkuhoitud papi eest billi ja kompanjoonide k2est ostetud jura peal edasi.

  12. Naeran ütleb:

    Suhteliselt hale artikkel, kui isegi windowsi install ja konfimine raskusi valmistab, siis on midagi valesti. Ei ole mõtet mingeid usererroreid hakata Billi kaela ajama. Windows on stabiilne, turvaline ja kasutajasõbralik – ainsaks eelduseks kasutaja kellel natuke mõistust on 🙂 Linuxit peab sitta kanti konfima, Windows ei ole selles osas mingi erand. Uurige asja ennem kui sedasi pudrutate eks.

  13. Kakk ütleb:

    Tänud. I love you too. 😛

    “Linuxit peab sitta kanti konfima” – kuidas nüüd siin selle “natukese mõistusega” on…?

    Ja “stabiilne, turvaline ja kasutajasõbralik”? Ei kommentaari.

  14. Naeran ütleb:

    Ma tahtsin öelda et linuxit peab konfima, et ta elutervelt funkaks, sama on windowsiga. Ei ole nii et lased peale ja halleluuja.
    “stabiilne, turvaline ja kasutajasõbralik” , justnimelt, sinu nimetatud lollidelt inimestelt tuleb adminni õigused ära võtta lihtsalt ja asi korralikult seadistada nende jaoks. Mis sinu meelest juhtuks kui dumbuser root kasutajana linuxisse lasta??

  15. Kakk ütleb:

    OK, see on juba asjalikum jutt. Esimese punktiga nõus.

    Teisega ka nõus, aga selle klausliga, et mainitud kasutajatüübi jaoks saab IMHO seadistada Linuxis turvalisema keskkonna kui Windowsis (eeldusel, et admin on tark ja kasutaja mitte niiväga). Kasvõi juba seetõttu, et üsteemiuuenduste ja pakihalduse süsteem on enamikus Linuxites tugevalt parem kui Windowsil ja seda on lihtsam panna sellise kasutaja seljataga lollikindlalt toimima.

    Ja süsteemist tulenevad puhttehnilised probleemid on vaid üks põhjus, miks ma Windowsi ei kasuta.

  16. Naeran ütleb:

    Ei tahtnudki siin välja selgitada Linux VS Windows võitjat. Lihtsalt mulle ei meeldi põhjuseta virisemine, mis tuleneb oma oskamatusest/teadmatusest tegelikult. Ma ei saa ka paljutki Linuxis tehtud, aga sellepärast ei tee ma seda maha. Pigem uurin ja õpin. Küll nõustun Microsofti turustamise väärkülgedega, ehk siis selle pealesurumine kasutajatele sisuliselt. See ei ole hea. Ja noh, muidugi on Linuxil kaasas täispakett tarkvara, sest see on ju sisuliselt tasuta. Windowsile tarkvara kirjutajad on jällegi väljas kommertslikuma poole peal. Ja lisaks kõigele ei meeldi mulle üldse kui mingit pealesunnitud tarkvara kaasa tuleb (a la Windows Mediaplayer või IE), Linuxi puhul on muidugi valikut rohkem, aga asjalikku tarkvara on siiski suht raske leida. Senised kogemused siis kohe kaasas olnud tarkvaraga.

  17. Kakk ütleb:

    Jällegi teatavate reservatsioonidega nõus. Seesama mainitud pealesurumine (DRM ja muud toredused) ongi minu jaoks nr 1 põhjus – kasvasin ise ka MS keskkonna peal, aga viimaks viskas Pisipehme kapitaalselt üle ja alates 2000. aastast elan Linuxis.

    Märkus tasuta vs kommerts vastanduse kohta – Linuxi ja muu vaba tarkvaraga saab täiesti vabalt äri teha, see ei ole heategevus. Soovitaks lugeda näiteks Raymondi the Cathedral and the Bazaari või Yoshai Benkleri raamatuid – vt linke http://www.kakupesa.net:8080/akadeemia/viited . Eesti keeles tasuks lugeda Pekka Himase raamatut “Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim”.

    Mida mõista asjaliku tarkvara all? Tõsi, mitmetel peamiselt USA päritolu Linuxi distrodel on vaikimisi plaatidelt puudu mitmed jubinad, mille kaasapanek võib juriidilisi probleeme tekitada (Flash, mp3). See aga näitab minu arust pigem seadusandluse möödapanekuid, pealegi on normaalsema seadustikuga maades (sh Euroopas) nende juppide juurdepanek lihtne (näiteks Ubuntul, mida ise kasutan, teeb selle töö ära Automatix).

  18. Naeran ütleb:

    Täitsa nõus, loomulikult saab raha teha ja veel väga edukalt. Kuid programm tuleb kätte siiski tasuta (üldjuhul). Asjalik tarkvara on minu jaoks silmale vastuvõetav (st. graafiline ja silmasõbraliku värvilahendusega), täidab oma eesmärgi (a la meediamängija puhul mängib cd-d, mp3, divx, dvd jne.), mugav ja arusaadav, stabiilne, rahuldava kasutajatoega. Ntx Kopete on suht debiilne tarkvara minu jaoks 😛 , ei ole muga ja ei täida oma eesmärki minu jaoks ja näeb suht jube välja. Sama lugu enamus multimeedia tarkvaraga. Kontoritarkvara (Openoffice) olen rahul. Arendustarkvara koha pealt eelistan siiski windowsi keskkonda.

  19. Kakk ütleb:

    Asjalik tarkvara: mõnel juhul (nagu mitmed meediamängijad) rikub asjalikkuse ära just mõni Billi palgatud advokaat. Ungari päritolu MPlayer siiski esialgu suudab pea kõike mängida. Kopete’i ei oska kommenteerida, ise kasutan põhiosas Gnome’i keskkonda (meediamängijatest MPlayer, Xine, XMMS – ise olen nendega rahul).

    Arenduse osas ei hakka väga kõvasti kaasa rääkima, kuna profitööna progemist pole kaua aega teinud (tõsiselt tegin seda Foxbase/Pro ajastul). Aga ilmselt sisaldab korralik Linuxi distro (peaaegu) kõike vajalikku, millega saab tööd tehtud (mugavus/sobivus on iseküsimus – mõtlen eeskätt käsureavahendeid, kuigi praegu on olemas ka Eclipse, MonoDevelop ja muud sarnased asjad). Windows ei sisalda puhtal kujul praktiliselt midagi.

    Võimalik, et kutselisel progejal tasub Windowsi arendusvahenditesse investeerida – harrastusprogejal seda minu arust küll teha ei tasu (jätaks piramise mängust välja). Ja isegi proff peaks ringi vaatama – vabade vahendite puhul on tüüpiliselt väiksem oht MS platvormi kinni jääda.

  20. Naeran ütleb:

    MPlayeriga ei ole kokku puutunud, üritan testida. Progemise osas tõepoolest, kui kõne alla tuleb vastava tarkvara ost, siis mina seda ei teeks. Tavaliselt vastavad vahendid firma poolt. Üksiküritajal tasuks tasuta tarkvaraga läbi ajada, kui piramine kõrvale jätte 😛 Aga millist Linuxi distrot ise soovitad ja miks?

  21. Kakk ütleb:

    MPlayer vt http://www.mplayerhq.hu/

    Distrovalikust: eks ta on omajagu subjektiivne. Mina lähtuks ehk sellistest kaalutlustest:
    a) varasem kogemus Linuxiga
    b) kasutatav riistvara (vanem või uuem)
    c) kasutajakeskkonna eelistus (KDE, Gnome või mõni muu)

    Algajale, kel kasutada piisavalt hea masin (Pentium III või uuem, vähemalt 256, soovitavalt 512M mälu), soovitaks Ubuntut. Lihtne install, ilus väljanägemine, väga hea kasutajakogukond ja nõuküsimiskoht http://www.ubuntuforums.org näol. Ubuntu on Gnome’i orientatsiooniga, KDE-põhine on paralleeldistro Kubuntu (aga tavalisele Ubuntule saab ka samaväärse KDE paigaldada – piisab metapaki kubuntu-desktop installist).

    Veidi vanemale masinale (128M mäluga), kui kogemust veidi enam, soovitaks Debiani. Ressursinõudlikkus on jupi väiksem. Teine variant oleks Xubuntu (Ubuntu Xfce-variant) või tava-Ubuntu Blackboxi või Fluxboxi töölauaga (aga need võivad Windowsilt tulijale harjumatud olla).

    Pärisvanadele masinatele tuleks panna mõni minidistro – Damn Small Linux, Peanut vms.

    Nagu öeldud, eelistan ise Ubuntut, kuid ka teised tänapäevased Linuxid on uuema raua puhul sama head. Fedora ja CentOS on rohkem Gnome’i kallakuga, SUSE ja Mandriva KDE poole. Kiidetud on ka Debiani-põhist MEPIS’t. Tõsisemad fännid võivad proovida Gentoo’d, mis on täiesti isemoodi elukas.