Arhiiv

Tarakanid jooksevad

05.07.2011

Kakk on juba ammu väitnud, et nn autorikaitsjate näol on tegu sisuliselt organiseeritud kuritegevusega.  Nüüd on vähemalt [L] Hispaanias sellest aru saadud.  Huvitaval kombel on laiatarbemeedia ses osas suhteliselt vait ja info levib vaid väiksemate lehtede ja foorumite kaudu.

Huvitav, mida Eestis leida annaks…

Kaitseme autorit

03.02.2011

… tema enda eest.

Eilsetes AK uudistes oli [L] lahe lugu sellest, kuidas Peeter Rebane ja Lauri Saatpalu laadisid YouTube’i üles enda uue laulu video ja see siis sealt ära kadus. Mehed kirjutasid ise laulu, ise tegid sõnad, ise mängisid sisse ja ise tegid video. Aga kuna nad “ei teavitanud õigeaegselt Eesti Autorite Ühingut”, siis leiti, et kutid on iseenda laulu “piranud”.  Võtmeks oli EAÜ asjapulga lause stiilis “kui olete juba ühingu liikmeks astunud, siis ärge imestage.”. PNA?

Kui keegi veel kahtleb, et “autorikaitse” näol on tegu sisuliselt räkitiga (ja seda igal pool maailmas – sarnaseid juhtumeid leiab ka Ameerikast mitmeid), siis võiks natuke järele mõelda. Ja ka selle üle, kas tasub igasuguste kahtlaselt lõhnavate asjade sisse astuda.

Creative Commons eestindatud

07.01.2011

Sügisel sai suure hurraaga CC tõlge välja hõigatud. Pärast väljahõikamist aga selgus “ups” –  NC-klausel oli ühe tõlkenäpuka tõttu hõivanud ära ka BY ja BY-SA litsentsid.   Nüüd peaks aga asjad viimaks klaaritud olema – lisaks [L] Eesti CC veebile on materjal üleval ka [L] CC ametlikul lehel.

Õnnitlused EITSA ja Glimstedti rahvale tubli töö puhul.

CC-kärbes

09.11.2010

Laupäeval värsket Creative Commonsi eestinduse raamatut lugedes leidis Kakk sealt… mitte puugi, aga ilmselt siis tsetsekärblase.

Igatahes leidus BY-SA tõlkes klausel, mis oli sinna sattunud ilmselt BY-NC-SA’st kopeerimise teel (sama asi oli veel ka BY ja BY-ND -litsentsidega) ja mis sätestas autoritasu nõudmise võimaluse litsentsialuse materjali ärikasutuse korral.

Seega nüüd tuleb lähiajal kogu kupatusele esimene suur paik väljastada…

Creative Commonsi eestinduse tutvustus

05.11.2010

Otseülekande link (hakkab toimima pealelõunal – esimese otsa juristid tegid iseendale karuteene ja keelasid veebiülekande ära): [L] http://enos.itcollege.ee/~mpuusaar/vv_live_stream.html

APDEIT ÕHTUL: Kokkuvõttes läks asi päris kenasti (Kaku slaidid leiab [L] tavalisest kohast). Muidugi, tehnokratt Petsi küsimus selle kohta, et kas 5-10 aastaga on reaalne saavutada tulevaste Tartu Ülikoolist tulevate juristide kaasarääkimisoskus kõnealusel teemal (loe: kas Tartu juurakad hakkavad lähiaastatel midagi ka vabadest litsentsidest jagama) oli ülimalt asjakohane – ja jäi paraku õhku rippuma.  Seni on küll paraku üsna tihti tundunud, et Tartu koolkond taob paljude inimeste pea “intellektuaalomandit” niimoodi täis, et sellest erinevaid asju on neil edaspidi üsna raske hoomata (no ei juhita lennukit nagu autot – isegi kui sel on olemas pedaalid ja rooli moodi asi!).  Aga loodame, et aja jooksul seis paraneb.

Üritus ürituseks, aga juriidiliselt vastuvõetava [L] eestinduse valmimine on suur asi.  Suured tänud tegijatele!

Gene Simmons astus asja sisse

03.11.2010

Õpetlik lugu sellest, kuidas KISSi pika keelega bassimees failikopeerijaid hirmsate karistustega ähvardas ja ta seepeale DDOSiga netist maha võeti. Tänud [L] Lilile lingi eest.

Teiste netist mahavõtmine pole muidugi ilus.  Organiseeritud kuritegevusega (RIAA, MPAA, BSA jt) ähvardamine aga ka mitte. Gene külvas tuult ja lõikas tormi.

Ja Kakul tekkis Metallica efekt – ehk tsiteerides üht teist kuulsat rokkbändi: wimps and posers, leave the hall!

Bill ja Melinda, mis lahti on?

11.06.2010

ITK [L] ITSPEA kursusel on Kakk korduvalt rääkinud sellest, mis juhtub, kui patendi- ja kopiraidimaanias kodanikud asja absurdi keeravad. Iga-aastane näide on ka omaaegne Shetland Times ehk ajaleht, mis keelas ilma loata oma veebilehele linkimise. Ajalehe jaoks ilmselt annab midagi tobedamat välja mõelda.

Ja nüüd, ennäe…  “Rebel Code’i” autor, vaba tarkvara aktivist ja pikaajaline blogija Glyn Moody [L] annab oma ajaveebis teada, et ka Bill and Melinda Gates Foundation (mis reklaamib end maailma ühe suurima heategijana), on oma lehele samasuguse klausli pannud.

Kontrollitud,  ongi. NB! Kakk ei tea, kas isand Glyn ikka küsis linkimiseks Billi ja Melinda luba, aga seal see link ikkagi ära toodud on – kes tahab, võib veenduda.

Kas mängivad lolli või…?

12.05.2010

See küsimus kerkis keelele, kui BSA-nimeline kunstirühmitus [L] oma järjekordse umbl^H^H^H^Havangardistliku luuletuse avaldas. Kaua võib…?

Igaks juhuks selgitav märkus: Kakk pole 2000. aasta sügisest saadik oma tarkvara eest maksnud. Täiesti legaalselt (Linux, OO.o, Firefox etc) – kuid BSA metoodika järgi on tegu selge “piraatlusega”.

Muide, [L] Äripäevas on grupivend Valdur asjale pihta saanud (ehkki ta väljendub kaugelt liiga diplomaatiliselt – BSA statistika kvaliteedis on alust kahelda küllaga).

Autorikaitsest ja lastepornost

28.04.2010

Eelmisel aastal autorikaitsjate kiuste (kes teda loomulikult ka äärmuslaseks nimetasid – tegelikult peaks “autorikaitset” kasutama enamasti jutumärkides, kuna autoreid need organisatsioonid küll ei kaitse) Europarlamenti valitud Rootsi Piraadipartei esindaja Christian Engström kirjeldab oma ajaveebis, [L] kuidas üks kodanik kiitis lastepornot. Mitte et ta seda otse “tarbinud” oleks, aga see olevat nii hea viis otsustajaid veenda, et Internetti tuleb igal juhul tsenseerida. Ja sealt on väga hea sujuvalt üle minna juba vajalikemate meetmete juurde nagu failijagamise mahatapmine (ja sealt muidugi juba muude asjade juurde).  Kui midagi muud sellest artiklist ka teada ei saa, siis näitab see vähemalt ilmekalt BSA ja muude sedalaadi asutuste eetilist taset. Klassikaline näide sellest, mida laiatarbemeedia harilikult “jesuiitlikuks käitumiseks” nimetab.

Engströmi blogi on kasulik lugemine, kui tahta end suure äri sigaduste ja eurolollustega kursis hoida.

EULA jutu jätkuks veel

12.03.2010

Milles on üldse suurim probleem Windowsi kasutajalepingu juures? Selles, et seda mitte kunagi keegi ei loe. Ja praeguse seisuga ilmselt ei hakkagi lugema.

Tavainimene ostab endale reeglina “täiesti töövalmis” arvuti, kus on kenasti töötav Windows. Selle kasutajalepingust ei ole tal aimugi ja kui ka on, siis see teda “ei huvita”. Samal ajal rehkendab tarkvarafirma JOKK-viisil sellega, et kasutaja on tema tingimused heaks kiitnud (kuna ta ju kasutab süsteemi).  Tädi Maalil aga ei ole aimugi, et tema arvuti on tegelikult täiesti seaduslikult kellegi teise meelevallas – kui keegi talle need tingimused “inimese keeles” ja sobival kujul lahti seletaks, siis ta ehk nii lõdvalt enda asjades sorimisega ei nõustuks.

Sobiv hüpoteetiline paralleel oleks samalaadne leping korteri ostu juures – korteriomanik nõustub vajadusel toimuva läbiotsimisega, et välistada näiteks ebaseaduslike kaminate ehitamine. Kui kamin leitakse, siis on kontrollijal õigus see maha lõhkuda – sealhulgas ka viisil, mis välisseina kahemeetrise augu jätab.

Hea näide sellest, kuidas “itimeeste asi”-stiilis ilus vabandus enese rumalana hoidmiseks otseselt inimese vabaduste pihta lööb.