EULAt lugedes

Paigaldasin ühe kursuse ettevalmistamisel katsetuste tegemiseks ITK lauaarvutisse Windows 7 Professionali (legaalselt muidugi, ITK hulgilitsentsiga). VirtualBoxi alla, nii on sellest hiljem lihtsam lahti saada. Enne installi algust visati nagu ikka ette kasutustingimused.

Esmamulje tingimustest oli  positiivne. Selles mõttes, et firma on teinud tõesti tubli sammu selle poole, et tavaline haritum inimene tema tarkvara kasutustingimustest aru saaks. Tekst on erinevalt mitmest varasemast litsentsist kõvasti arusaadavam. Tõsi, lõpu poole kippus asi ikkagi advokaadikeelseks minema, aga pilt on kokkuvõttes parem küll.

Nüüd aga sisu juurde. Tooks siin välja mõned punktid, mis vaba tarkvaraga harjunud inimesele kõige enam silma jäävad.

* Väga täpselt ja üheselt paika pandud “one copy, one computer, one user”. Kõikvõimalikud erandid (virtuaalmasinad, labaserverid, eri kettajaotised jne) on püütud välistada. Aga arvestades litsentsimudelit on see arusaadav käik.

* Lubatud kasutada kuni kahel protsessoril. Mis saab siis, kui tavaarvutite protsessorid muutuvad nelja- ja enamatuumalisteks (see võib juhtuda veel Windows 7 aktiivse turustamise perioodil)? Kirjutavad EULA ringi või nõuavad topeltraha iga arvuti pealt? PARANDUS: Nagu mks kommentaariumis ütleb, mõeldakse siin füüsilist protsessorit, mitte tuuma. Seega tuleb see punkt tavaolukorras kehtetuks tunnistada.

* Kirjastiilide (fontide) kasutamine dual-boot arvutis mõne muu süsteemi all pole lubatud.  See piirang teeb arvatavasti firmale rohkem kahju kui kasu – MS kirjastiile niikuinii eraldi ei turustata, seega võiks see olla üsna hea “kasutage terviseks ja ostke meie tarkvara” lisaväärtus (natuke sinnapoole, mida Eric Raymond nimetab habemenoa mudeliks – “tasuta käepide, tasulised terad”). Paraku on MS otsustanud seda mitte kasutada ja häälestab sellega asjatundlikuma (loe: kasutustingimusi lugenud) kasutaja enese vastu.

* Ikoone, helisid ja graafilisi elemente tohib kasutada vaid mitteärilisel otstarbel ega või jagada. Jagamise osas sama märkus kui eelmises punktis, mitteärilise kasutuse nõue võib aga tekitada tegelikult üksjagu küsitavaid olukordi kõigis asutustes-firmades.

* Litsentseeritud arvutis olevaid teenuseid võib kasutada kuni 20 ühendatud välist seadet. Kuidas seda kontrollitakse? Jäiga piirangu korral võib tekitada ettenägematuid olukordi suuremas asutuses-ettevõttes.

* Kohustuslik aktiveerimine. Seda on eri allikates pekstud juba piisavalt (automaatne ühendumine Microsoftiga püsiühenduse korral, saadetava info iseloom), aga mainiks selle ikkagi ära.

* Kohustuslik nn valideerimine. Eelmise jätk veel jõhkramal moel. Firma jätab endale õiguse tuhnida sinu arvutis ja jälgida, et sinna midagi “ebaseaduslikku” pole ilmunud. Firmal on õigus ise “parandada” ja eemaldada kõik talle ebasobivad asjad. Sama asi on kirjas ka firmapõhiste internetiteenuste kohta.

* Tarkvara uuendamine ja lisamine on lubatud vaid MS ja autoriseeritud pakkujate poolt. Mõnes mõttes arusaadav, kuid välistab täiesti enamikus Linuxi distrodes kasutatava kolmanda osapoole varamute süsteemi (võimalik, et see on kinnise koodi puhul ka vältimatu probleem). Näide: Skype puudub Ubuntu ametlikust varamust – aga käsitsi installi asemel saab selle ilusti kätte Medibuntust.

* Tarkvaraga kaasa tulevaid internetiteenuseid võib firma iga kell muuta ja ära kaotada. Arusaadav – samad õigused on ka vaba tarkvara puhul. Erinevus on selles, et Windowsi puhul ei ole eriti võimalik pakkuda alternatiive.

* DRM ehk nn Digital Rights Management. Jällegi lõpmatuseni kedratud teema. Kolmanda osapoole sisutootjad võivad nõuda DRMi “uuendamist” ehk siis täiendavate kitsenduste paigaldamist.

* Media Centeri infrapunasaatja/vastuvõtja püsivara (firmware) võib uuendada automaatselt. Natuke muidugi konspiratsiooniteooria kanti kisub, aga soovi korral võib siia mõelda üht-teist huvitavat juurde.

* Firmal on õigus jagada arvutitest laekunud infot teiste firmadega, et “nood saaks oma tooteid paremini Windowsiga ühildada”. Eriti huvitav punkt on “search suggestion information” ehk otsisoovitused, mis paraku sõltuvad üsna otseselt antavatest päringutest.

* Seda tarkvara ei müüda, vaid litsentseeritakse. Windows XP-st alguse saanud paradigmamuutus (Licensing v6), mis vähendab tublisti kasutaja õigusi.

* Ei tohi üritada mööda minna tarkvara tehnilistest piirangutest. Mida iganes see siis tähendab (“see on sitt küll, aga MEIE sitt!”).

* Tarkvara komponente ei tohi kasutada rakenduste käivitamiseks, mis sellel tarkvaral ei tööta. Huvitav võrdlus – WINE võimaldab Linuxil käivitada Windowsi tarkvara, niisiis on tegu just samalaadse olukorraga (kuna Windowsi rakendused Linuxil otse ei tööta).

* Aktiveerimise geograafilised regioonipiirangud – aktiveerimine on võimalik ainult selleks ettenähtud geograafilises piirkonnas.

* Firma võib kontrollida kaupmehe käest, kas sa ikka tõesti ostsid tema käest tarkvara.

* Kahjunõue on piiratud tarkvara maksumusega. Mis saab olukorras, kus eespool kirjeldatud sekkumise tulemusena süsteem ära rikutakse? Piiratud garantii sätestab, et firma “parandab tarkvara tasuta”, kuid kõige hullema juhtumi korral (parandused tegid asja hullemaks ja/või hävitasid andmeid) piirdub firma vastutus Windowsi hinna tagasimaksmisega.

Nii et päris huvitav lugemine oli. Nagu oleks ajamasinaga Nõukogude Liidus ekskursioonil käinud.

Lõpuks veel – nagu allikad kinnitavad, jätkab Windowsi paigaldusprotsess endiselt teiste OS-ide kõrvaldamist arvuti buutsektorist. Seega aksioom “kõige lollim süsteem paigaldatakse esimesena” kehtib endiselt.

Kaks veebilehitsejat

Viimati sai läpakas XP käima tõmmatud kevadel Joensuus, kui üritasin kuidagimoodi sealse võõrastemaja WiFit tööle saada. Homme on plaanis IMKE [L] Open Source Management kursusega [L] Subversioni näppida ja selleks proovisin ära ka TortoiseSVNi nimelise Windowsi kliendi, seega käivitasin üle pika aja ka MS-i loomingu.

Muidugi hulk asju (antiviirus jne) olid aegunud, 3-4 restarti tuli kohe alguses teha. Aga kõige kõnekam oli veebilehitsejate uuendamine. Esmalt Firefox – uuendamise lihtsus jääb küll alla Ubuntu apt-get upgrade’ile, kuid paki allalaadimine ja käivitamine oli üsna no-brainer. Asjassepuutumatuid programme ei käivitatud ja lolle küsimusi ei küsitud.

Siis pakkus Windowsi üldine uuendamine ka Internet Explorer 7.0 paigaldamist. Kuna varem polnud seda nägema juhtunud, siis OK, proovime. Esmalt kontrolliti eraldi proge abil (WGA) minu Windowsi “ehtsust” (loe: mittepira-päritolu), siis küsiti mitu asja stiilis “Jätkamiseks pead lubama enda püksid rebadele tõmmata, porgandi tagumikku pista ning end köie otsas ümber Raekoja platsi talutada. Kas nõustud (J/e)?”, kontrolliti veel kord legaalsust… Viimaks venitati uus IE kohale, paigaldamine kestis kõvasti kauem kui Firefoxil.

Tõsi, esmamulje IE7-st oli senistest sama seeria toodetest vist kõige positiivsem. Kokkuvõttes aga oli jube hea meel, kui TortoiseSVN üle vaadatud sai ja masinale võis uuesti restardi teha ning Ubuntu üles buutida. Home, sweet home.

Suvist itilugemist

Slashdotis arutletakse ühe kirjutise üle teemal “kuidas Windowsi piramine mõjutab vaba tarkvara”. Seal on paar päris huvitavat mõtet.

Ise olen muidugi nõus tolle kommentaatoriga, kes leiab et ka tasuta saadud Windows on kallim kui Linux. Kasvõi paigaldamine – Ubuntu install lõpeb kõigiks põhitöödeks kasutatava, täisfunktsionaalse süsteemi saamisega (mõned asjad võib soovi korral juurde panna, kuid ka need installitakse otse võrgust), Windowsil saad kaasa IE, Media Playeri ja Wordpadi. Isegi kui kõik rakendused tasuta saaks, võtab iga jubina eraldi käsitsi install ikka hullult aega. Pahavarast, DRMist ja muust sellisest pole enam üldse mõtet rääkida.

Jõrinat

Ilmselt paljud arvavad, et Kakk kirub va Pisipehmet liiga palju. Vahel tundub endale ka – aga ainult sinnamaani, kus järgmine värvikas asi sealtpoolt tuleb.

Seekord on see [L] Billi intervjuu Newsweekis. Mõned lahedad tsitaadid:

  • ‘Actually, if you look at Windows strength versus Linux, or versus anything, it’s done very well, because we have this big ecosystem. Next time around we’re going to have a lot more agility.’
  • ‘You’re [referring to] the fact that there have been some security updates already for Windows Vista. This is exactly the way it should work. When somebody comes to us [after discovering a vulnerability] we’ve got [a fix] before there is any exploit. So it’s totally according to plan, and that’s why we have the whole Windows Update thing. We made it way harder for guys to do exploits. The number [of violations] will be way less because we’ve done some dramatic things [to improve security] in the code base. Apple hasn’t done any of those things.’
  • ‘Well, certainly we’ve done a better job letting you upgrade on the hardware than our competitors have done. You can choose to buy a new machine, or you can choose to do an upgrade. And I don’t know why [Apple is] acting like it’s superior. I don’t even get it. What are they trying to say?’
  • ‘security guys break the Mac every single day. Every single day, they come out with a total exploit, your machine can be taken over totally. I dare anybody to do that once a month on the Windows machine.’
  • ‘The more avid users download the upgrades in between, but of XP users how many downloaded a browser that was more advanced than the one they had? Maybe you and the people you know all did, but most people don’t.’
  • Interviewer: ‘So you feel in 2010-2011 Microsoft will be back with the next big one?’ Bill: ‘Absolutely. We’ll tell you how Vista just wasn’t good enough, and we’ll know why, too.’

See intervjuu on seda väärt, et ESR selle oma tavalise piprase kommentaariga varustatuna [L] Halloweeni dokumentidesse lisaks. Kui autorit ei teaks, oleksin surmkindel, et see on MS valvekloun Ballmeri tavaline hülgekõne. Aga ju lähevad kolleegid pikapeale üksteise nägu. Lõpetaks tsitaadiga loo algusest, kus Billil palutakse tuua näide, kuidas ta selgitaks kiiresti ja lihtsalt Vista eeliseid:

The most effective thing would be if I could sit down with them and just take them through the new look for a couple of minutes, show them the Sidebar, show them the way the search lets you go through lots of things, including lots of photos. Set up a parental control. And then I might edit a high-definition movie and make a little DVD that’s got photos. As I went through, they’d think, “Wow, is that something I could use, would that make a difference for me?”

Bzzzt. Wrong.

TLÜ KERG seminar

Sel korral oli meil seminaris külas isand Andres Sirel Microsoftist, kes pidi tutvustama MS Academic Alliance’i võimalusi. Eks külastuse eesmärk oli muidugi TLÜ informaatikutele AA liitumine maha müüa, aga vähemalt jättis esineja suht asjaliku mulje, tekkis üsna viisakas diskussioon ja eks nüüd sõltub otsustamine juba kohalikest ülemustest. Kakk omast arust väga hullusti ei haukunud ka. 😛 Vähemalt arvab siinkirjutaja tegelikult Microsoftist ja tema tegemistest PALJU halvemini, kui seal välja lasi paista (eetilis-finantsilis-juriidilise dimensiooni jätsime targu üldse puutumata ja rääkisime vaid tehnoloogiast. Tõsi, MS tarkvara platvormispetsiifilisus sai üles tõstetud küll ja mõni asi tundus olevat esinejale üsna ebamugav).

Aga TLÜ-sse AA hankimine Kaku arust ilmselt kuigi suurt pointi ei oma (ITK ja isegi TTÜ puhul on sel isegi teataval määral mõte sees – muidugi juhul, kui järgnevate sammudega ei lase kool firmal endale mütsi silmadele tõmmata; Kalle oma ITK-ga on seni suutnud vendor lock-in’i algaastatest peale päris edukalt vältida). See on rangelt IT-erialade keskne, TLÜ-s a) pole piisavalt IT-tudengeid ja b) pole ühtki arvutiklassi, mida kasutaks vaid IT-tudengid (kuna filoloogidele ja kehakultuurlastele AA soodustused ei laiene). Pealegi puudub soodustarkvara hulgast täielikult MS Office (mis pakkuja kaalutluste kohaselt ilmselt tuleb täishinnaga juurde osta…) ja mis on enamikule kasutajaskonnast põhiliseks arvutis kasutatavaks jubinaks (igatahes enam kui SharePoint või Visual Studio).

Iseenesest huvitav arutelu oli. Lõpuks jäime viisakalt eriarvamustele.

Maksuvabastus Dellilt

Päris põnev – LinuxWorld kirjutab ühest hakkajast itimehest, kes saanud Delli firma läpakat ostes ja Windowsi-mittekasutamist soovides [L] oma läpakaostult Windowsi raha tagasi. Pole veel kindel, kas selline asi laiemalt levima hakkab, aga kui aus olla, siis oleks juba ammu aeg. Olukord, kus mingi toote ostmisel peab igaks juhuks ja sundkorras maksma ka mingi (vähemalt mõnes kontekstis, nagu siin) mõttetu lisa eest, ei käi küll viisaka majandusega kokku. Pisipehmeakende-vabasid sülearvuteid kohtab pealegi iga nädalaga järjest enam.