EULAt lugedes

Paigaldasin ühe kursuse ettevalmistamisel katsetuste tegemiseks ITK lauaarvutisse Windows 7 Professionali (legaalselt muidugi, ITK hulgilitsentsiga). VirtualBoxi alla, nii on sellest hiljem lihtsam lahti saada. Enne installi algust visati nagu ikka ette kasutustingimused.

Esmamulje tingimustest oli  positiivne. Selles mõttes, et firma on teinud tõesti tubli sammu selle poole, et tavaline haritum inimene tema tarkvara kasutustingimustest aru saaks. Tekst on erinevalt mitmest varasemast litsentsist kõvasti arusaadavam. Tõsi, lõpu poole kippus asi ikkagi advokaadikeelseks minema, aga pilt on kokkuvõttes parem küll.

Nüüd aga sisu juurde. Tooks siin välja mõned punktid, mis vaba tarkvaraga harjunud inimesele kõige enam silma jäävad.

* Väga täpselt ja üheselt paika pandud “one copy, one computer, one user”. Kõikvõimalikud erandid (virtuaalmasinad, labaserverid, eri kettajaotised jne) on püütud välistada. Aga arvestades litsentsimudelit on see arusaadav käik.

* Lubatud kasutada kuni kahel protsessoril. Mis saab siis, kui tavaarvutite protsessorid muutuvad nelja- ja enamatuumalisteks (see võib juhtuda veel Windows 7 aktiivse turustamise perioodil)? Kirjutavad EULA ringi või nõuavad topeltraha iga arvuti pealt? PARANDUS: Nagu mks kommentaariumis ütleb, mõeldakse siin füüsilist protsessorit, mitte tuuma. Seega tuleb see punkt tavaolukorras kehtetuks tunnistada.

* Kirjastiilide (fontide) kasutamine dual-boot arvutis mõne muu süsteemi all pole lubatud.  See piirang teeb arvatavasti firmale rohkem kahju kui kasu – MS kirjastiile niikuinii eraldi ei turustata, seega võiks see olla üsna hea “kasutage terviseks ja ostke meie tarkvara” lisaväärtus (natuke sinnapoole, mida Eric Raymond nimetab habemenoa mudeliks – “tasuta käepide, tasulised terad”). Paraku on MS otsustanud seda mitte kasutada ja häälestab sellega asjatundlikuma (loe: kasutustingimusi lugenud) kasutaja enese vastu.

* Ikoone, helisid ja graafilisi elemente tohib kasutada vaid mitteärilisel otstarbel ega või jagada. Jagamise osas sama märkus kui eelmises punktis, mitteärilise kasutuse nõue võib aga tekitada tegelikult üksjagu küsitavaid olukordi kõigis asutustes-firmades.

* Litsentseeritud arvutis olevaid teenuseid võib kasutada kuni 20 ühendatud välist seadet. Kuidas seda kontrollitakse? Jäiga piirangu korral võib tekitada ettenägematuid olukordi suuremas asutuses-ettevõttes.

* Kohustuslik aktiveerimine. Seda on eri allikates pekstud juba piisavalt (automaatne ühendumine Microsoftiga püsiühenduse korral, saadetava info iseloom), aga mainiks selle ikkagi ära.

* Kohustuslik nn valideerimine. Eelmise jätk veel jõhkramal moel. Firma jätab endale õiguse tuhnida sinu arvutis ja jälgida, et sinna midagi “ebaseaduslikku” pole ilmunud. Firmal on õigus ise “parandada” ja eemaldada kõik talle ebasobivad asjad. Sama asi on kirjas ka firmapõhiste internetiteenuste kohta.

* Tarkvara uuendamine ja lisamine on lubatud vaid MS ja autoriseeritud pakkujate poolt. Mõnes mõttes arusaadav, kuid välistab täiesti enamikus Linuxi distrodes kasutatava kolmanda osapoole varamute süsteemi (võimalik, et see on kinnise koodi puhul ka vältimatu probleem). Näide: Skype puudub Ubuntu ametlikust varamust – aga käsitsi installi asemel saab selle ilusti kätte Medibuntust.

* Tarkvaraga kaasa tulevaid internetiteenuseid võib firma iga kell muuta ja ära kaotada. Arusaadav – samad õigused on ka vaba tarkvara puhul. Erinevus on selles, et Windowsi puhul ei ole eriti võimalik pakkuda alternatiive.

* DRM ehk nn Digital Rights Management. Jällegi lõpmatuseni kedratud teema. Kolmanda osapoole sisutootjad võivad nõuda DRMi “uuendamist” ehk siis täiendavate kitsenduste paigaldamist.

* Media Centeri infrapunasaatja/vastuvõtja püsivara (firmware) võib uuendada automaatselt. Natuke muidugi konspiratsiooniteooria kanti kisub, aga soovi korral võib siia mõelda üht-teist huvitavat juurde.

* Firmal on õigus jagada arvutitest laekunud infot teiste firmadega, et “nood saaks oma tooteid paremini Windowsiga ühildada”. Eriti huvitav punkt on “search suggestion information” ehk otsisoovitused, mis paraku sõltuvad üsna otseselt antavatest päringutest.

* Seda tarkvara ei müüda, vaid litsentseeritakse. Windows XP-st alguse saanud paradigmamuutus (Licensing v6), mis vähendab tublisti kasutaja õigusi.

* Ei tohi üritada mööda minna tarkvara tehnilistest piirangutest. Mida iganes see siis tähendab (“see on sitt küll, aga MEIE sitt!”).

* Tarkvara komponente ei tohi kasutada rakenduste käivitamiseks, mis sellel tarkvaral ei tööta. Huvitav võrdlus – WINE võimaldab Linuxil käivitada Windowsi tarkvara, niisiis on tegu just samalaadse olukorraga (kuna Windowsi rakendused Linuxil otse ei tööta).

* Aktiveerimise geograafilised regioonipiirangud – aktiveerimine on võimalik ainult selleks ettenähtud geograafilises piirkonnas.

* Firma võib kontrollida kaupmehe käest, kas sa ikka tõesti ostsid tema käest tarkvara.

* Kahjunõue on piiratud tarkvara maksumusega. Mis saab olukorras, kus eespool kirjeldatud sekkumise tulemusena süsteem ära rikutakse? Piiratud garantii sätestab, et firma “parandab tarkvara tasuta”, kuid kõige hullema juhtumi korral (parandused tegid asja hullemaks ja/või hävitasid andmeid) piirdub firma vastutus Windowsi hinna tagasimaksmisega.

Nii et päris huvitav lugemine oli. Nagu oleks ajamasinaga Nõukogude Liidus ekskursioonil käinud.

Lõpuks veel – nagu allikad kinnitavad, jätkab Windowsi paigaldusprotsess endiselt teiste OS-ide kõrvaldamist arvuti buutsektorist. Seega aksioom “kõige lollim süsteem paigaldatakse esimesena” kehtib endiselt.

37 mõtet “EULAt lugedes” kohta

  1. Njah. EULA on paha küll…aga samas, lasin paar päeva tagasi ubuntu 9.10’t peale. Ja läpaka aku eeldatav eluiga langes kuskil 3 tunni pealt 1:30 peale. Seda ka peale powertopiga mässamist jne. Tegemist suht vana läpkaga ka, pole enam suurem asi high-tech. Ja external kuvari yhendamine käib ikka läbi ussiasja. Ühesõnaga, tahtsin kiirelt tööd tegema hakata aga ei saand. Windowsiga pigem nagu saab. EULA ei huvitagi nii väga. Vaja lihtsalt jälle normaalselt tööd tegema hakata.

    Ärge siis nende tobedate näidete lummusesse laskuge, point ei ole seal.

    Install procedure on awesome muidugi ubuntul.

  2. Selle riistvara asjaga ei hakka vaidlema – täiesti võimalik, et probleeme esineb. Kuigi ma ise kasutan läpaka taga projektoreid (mis käituvad suuresti nagu väline monitor) väga aktiivselt – ainus nuhtlus on, et enamik projektoreid tahab 1024×768 reso ja minu tavaline 1280×800 laiekraan tuleb projektori kasutamise ajaks lülitada madalama ja veidi moonutatud pildi peale.

    Aga sellega ei ole nõus, et “point ei ole seal”. Mis privaatsusest saab rääkida süsteemis, kus litsents võimaldab kellelgi teisel minu arvutis sisuliselt mis iganes asju teha? Ehk ongi probleem selles, et liiga tihti nähakse vaid tehnilist poolt (see “vaja normaalselt tööd teha”) ega pöörata tähelepanu mitte nii nähtavatele, aga märksa tõsisematele probleemidele…?

  3. Need probleemid ei ole mitte-it-ala inimestele(ja ausalt öelda enamusele it-ala inimestelegi) isegi kunagi mõttesse tulnud. Tõsisus on subjektiivne. Ignorance is bliss. Valdav osa market sharest on ikkagi inimeste käes kes ostavad arvuti ja siis ykskord ostavad uue. Windows ongi arvuti. Ja arvestades, mida praegu desktop linuxi pähe pimpitakse siis see küll nii pea ei muutu. Vähemalt sealt poolt mitte. Vahel tuleb lihtsalt masendus peale kui ilusaid lahendusi on mõndadele asjadele linuxilistes tehtud ja kui vähe need kogu selle jama seest välja paistavad. Asi on usabilitys. EULA tuleks siis mängu kui võrreldav toode oleks, hetkel ei ole kohe kuidagi.

  4. Ilmselt jääme lugupidavalt eriarvamusele.

    Nii nagu mina ilmselt ei taba mõnda Linuxis esinevat kasutatavuse probleemi, nii ei taba ka Sina siin Windowsi omi. 🙂 Kas kasvõi see, et ma saan 95% vajalikust softist installida mugavalt üheainsa käsu või paari hiireklõpsuga ega pea muretsema lollakate litsentside või nettipidi ühekaupa otsimise pärast, ei käi sinna alla?

    Võrreldava toote osas – täiesti ausalt, mina ei kasutaks Windowsi ka tasuta saades (mulle kui õppejõule olekski see rahalises mõttes täiesti tasuta käes). Minu jaoks ei ole selle mõningad eelised teatud olukordades suutelised katma sellega kaasa tulevaid probleeme.

    Aga noh, igale oma.

  5. Ühe vea parandaksin su jutus, seda sai kunagi ise MSi inimestelt küsitud – nad siiski nii lollid ei ole, et protsessoreid ja tuumasid eristaks – nimelt käib nende EULAs siiski jutt füüsilistest protsessoritest, olgu nendes või 32 tuuma – ehk siis kaks füüsilist proset on see piirang, millest üle ei tohi minna…

  6. mks: Tänud märkuse eest! Ma tegelikult mõtlesin lugedes sama asja üle, aga EULAs on asi selles kohas veidi uduselt kirjutatud (ja arvestade ülejäänud konteksti ranget liini, võis pigem eeldada minu kirjutatut). Sel juhul aga langeb see probleem tõesti vähegi tavalisemas olukorras ära.

  7. Väike ulakas paralleel veel Johnnyle: McDonaldsi ja muude samalaadsete kohtade toit on igati maitsev (ehk “töötab normaalselt”). Iseasi, kuidas see pikemas perspektiivis tarbides inimese organismile mõjub… 🙂

  8. Well… tahtmata laskuda pikemasse ususõtta. Ubuntu nimeline Desktopilinux ongi crapp. Mina jõudsin ringiga Suse 11 ja Debiani juurest tagasi vihatud (kes on RHEL servereid adminninud, taipab mis ma mõtlen) DeadRati juurde ja peab mainima, et Sinine teeb Rohelisele ja Pruunile igast asendist ära.
    See selleks, Tavalise Inimese DesktopiOSiks Liinuks (ikka veel!) ei kõlba. Kui kunagi oli probleemiks mitmesuguse (kinnise) riistvara tugi siis 2010 probleem on “valetavad viisardid”. No teate küll, suured ja sõbralikud ja värvilised konfiguraatorid, mis teevad sihukese näo, et aitavad kasutajat, aga tegelikult ei aita mitte essugi. Mõnes “raskemas” kohas on arendaja suisa ülejala lasknud ja teinud lihtsalt graafilise tekstikasti, kuhu sisse ädväänssed kasutaja oskab ehk kirjutada selle tea, mis seal kusagil konfiffailis peab olema, aga tavakasutaja teeb mõmm mõmm.
    Lisaks on kõiksugu rohkem ja vähem töövõimelised “abilised” kaasa toonud konfiguratsioonifailide uskumatu läbustumise ja vohamise.
    Käsitisi on süsteemi kohati keerukas hallata, mittekäsitsi panevad “abilised” tihti puusse. Viimane näide mis kohe meelde tuleb on Suse proxy konffimise interface, mis ei luba võrgumaski kirjutada.
    Seega jääb tavaline Volli ja Oskar ikkagi oma Windowsi ja Kenneth ja Kevin OSX juurde ja asi sellega. EULA peale nad lihtsalt vilistavad.

  9. Ma arvan, et nüüd läksid sassi minu ja “müütilise keskmise kasutaja” arvamus keda ma portreteerida yritasin. Ma olen muide pikaajaline linuxi kasutaja. Lihtsalt ma saan aru miks inimesed ei taha linuxist eriti midagi teada. Sinu ja minu seisukoht on lihtsalt niivõrd kaugel sellest müütilisest loomast. Prioriteedid on kohutvalt erinevad(eriti just litsentside osas), samuti niiöelda aksioomid. Inimestele ei ole neid “kaasa tulevaid probleeme” põhimõtteliselt olemas. Samas aga kui talle visatakse update ajal ette et menu.lst on muutunud ja kas tahad teha 3-way merget(experimental) võtab alt piisavalt jahedaks, et kiirelt vanasse meeldivasse keskkonda tagasi kobida ja kõik vanad mured unustada.

    McDonalds on minu puhul suhteliselt valus punkt. Ma olen päris kindel, et nad teadlikult myrgitavad inimesi kasu saamise eesmärgil. Ja myrgitamise all ei mõtle ma liiga suure koguse kyllastunud rasvade sisse söötmist vaid sõna otseses mõttes mürgitamist. Ja mürgi keelustamise vastu võitlemist.
    Kel aega ja huvi on selle teema vastu siis tungivalt soovitaks vaadata ära järgmine loeng. http://www.youtube.com/watch?v=dBnniua6-oM

    Ja lugupidamine on suhtluse aluseks. Ja Teie vastu on mul seda kyllaga, muidu ei oleks sõna võtnudki.

  10. Hmm…. Mina pole seni veel ühtki “valetavat viisardit” siinkandis näinud.

    Ubuntul on kindlasti omad probleemid, aga ta on IMHO siiski täiesti kasutatav töölauasüsteem. Pruun (ehkki uus Ubuntu pidi värvi vahetama) vs Sinine vs Roheline, nagu ka KDE vs GNOME, võikski jääda üksnes ususõdade temaatikaks. Mina isiklikult tunnistan neid kõiki – nagu ka Mandrivat, Archi, Gentood jpt.

    Minu arust teevad nii Johnny kui Offf “EULAle vilistamisest” rääkides ühe väikese tähelepanematusevea – vilistada saab punktide “sina ei tohi seda-ja-seda teha” peale. Minu peamiseks kriitikaobjektiks olid aga punktid “MEIE võime seda-ja-seda teha”. Ehk siis minu jaoks on küsimus ikkagi Suure Venna käitumise seadustamises. Jah, “ignorance is bliss” – seni, kuni lagi sisse kukub.

  11. Nojah. Eks nemad võivad ja teevadki. Keegi kusagil saab pihta, tõuseb kisa-kära ja huvilised saavad vajaduse korral augu kinni toppida. Muide viimasel ajal näiteks on Windowsi keskkonnas selline tore nähtus, et teatud suurte firmade nagu M. ja eriti S. aga ka E. viirustõrjed annavad “false positivesid” teatud “pahade programmide” nagu näiteks keygenid kohta.
    Kusjuures, ma ütlen üsna julgelt false positive, sest mõned sellised väidetavad viirused olen ma ise debuggeriga tükkkideks lammutanud ja no kui ei ole terves koodis MITTE ÜHTEGI kettale kirjutamise funktsiooni väljakutset, siis ei suuda M., S., ja E. mind kuidagi veenda, et tegu on koodiga mis ennast ise kopeerib, porti X serveri yles seab (kuidas ilma võrugu poole pöördumata) ja veel lugematul hulgal muud kurja teeb.
    Viimasel ajal, tõsi küll, on nad muutunud üldsõnalisemaks väites, et ledisid “trojan generic”, aga mida see Generic täpselt halba võiks teha, seda ei selgitata. Ei ärata just suuremat usaldust või mis? Üllataval kombel pole MSE veel seda pattu teinud.
    Enivei on inimesel backup ja las see MS majandab. Kui keerab käki kokku, saab alati tagasi keerata. Kui ampsab sinu DRMitud faili ära, taastad. Ja uurid, mida teha, et teine kord ei “ampsaks”.
    Serverisse mitte ükski normaalne inimene nii kui nii MS tarkvara ei paigdalda ja ilmselt on serveri EULAd ka veidi teistsugused.
    Tegelikult, vaatame ringi, isand Kakk. Kust Teil üldse tuleb idee, et te peaksite oma aruvutis peremees olema ja kõike kontrollima.
    Vaadake mida meie riik teeb? Alkoholimüügikeelud, ajakirjanduse suukorvistamine, nüüd veel elukoha regsitreerimise kohustus.
    Üldine areng on sinna suunas, et inimestele sai peale MS II suure hurraaga liiga palju vabadusi kätte antud ja nüüd tuleks koomale tõmmata. MS püüd kasutaja suukorvistamisele ei erine mingil moel üldistest poliitilistest trendidest, et on aeg inimesed lühema keti otsa panna.

  12. Aga loomulikult. Minu arust pole süsteemil, kus on “äkkerid”, kes panevad endale Linuxi ja Tavakasutajad keda M$ hoiab “lühikese keti otsas” absoluutselt mitte midagi viga. Las nad olla siis M$, MPAA, RIAA, DRM, Homeland Security Act jne. jne. “ohvrid”. Miks peab olema evangelist ja neid vägisi “päästma”? Ausalt ütleda on “arenenud läänemaailmas” palgad niivõrd suured, et kohustuslik obrok igasugu 4 ja muudte tähtedega organsisatsioonidele on paras peenraha ja keegi ei muretse nii väga “tarbija õiguste” pärast peale paari aktivisti. Minu arvates on asjad täesiti hästi korraldatud, kas tahavad — maksavad raha, kes raha maksmist vajalikuks ei pea — piraadistavad v. kasutavad vabu alternatiive. Miks peaks KÕIK vabualternatiive kasutama?

  13. Tjah, vabadus olla loll on kah inimõigus.. 😀

    Aga kui nüüd “kõva äkkeri” stiili kasutada, siis “dambjuuserid” võiks ju tõesti enese hooleks jätta – aga tulemuseks on a) summaarse infrastruktuuri joondumine nende järgi (ehk “kõik kasutavad ju Windowsi” – vrdl seesama siin kirjeldatud RISO initsiatiiv, mis natukenegi üritab olukorda muuta) ja b) viimaks kogu kanali umbevedamine, kuna spämm, porr ja muud toredad asjad võtavad kogu toru enda alla ja asjalik sisu enam läbi ei mahugi.

    Seega ma päris “isevoolupoliitikat” siin ei pooldaks. Pealegi on igasugustel ärihaidel kalduvus mitte seniste ohvritega rahule jääda, vaid otsida uusi. Ja kui viimaks on kõik lollid enda käpa alla saadud, hakatakse otsima ka targemaid inimesi.

  14. No ma kardan siiski et evangelism stiilis “Oi kui kuri on MS EULA” ei too liinuksile juurde mitte ühtegi aktiivset kasutajat 🙂
    Pigem hakkab tasapisi otsa saama see “teen asju oma arvutis” aeg. Aastat 10 pärast pole enam tähtis, kas seda terminali/pilveklienti veab windows v. mõni muu OS.

  15. Miks see asi evangelism oli? Lihtsalt avaldasin arvamust – kuna viimased 10 aastat olen elanud Linuxi peal, siis tekkisid EULAt lugedes küsimused, mida ilmselt tavaline Windowsi elanik ei küsi. Evangelismi kirjutada tahtes oleksin märksa karmimalt väljendunud.

    Pilv? Nii ja naa. Selle toimimiseks on vaja hulka tingimusi. Ja ma ei ole üldse kindel, kas toosama siin mitu korda mainitud suurfirma väga selle stsenaariumi teostumist ootab. Ja “äkkerid” ei hakka ka edaspidi oma sensitiivseid jubinaid pilve toppima.

  16. Aga kui tohib siis pystitaks ikkagi kysimuse, et miks inimesed kõige selle hea, mida vaba tarkvara pakub, vastu mingit huvi ei tunne(eriti)? Piirakem seda dekstoppidele siis, serveris ei ole vist väga probleemi enam.

  17. Enamik win.kasutajaid pole EULAt lugenudki, kuna op.süsteem on juba müüja või valmistaja poolt peale installitud.
    Seega tavaline win.kasutaja ei pruugi neist probleemidest aru saada.
    😀
    Enamus mu tutvusringkonnast kasutab pisipehme aknakesi.
    Ise ma kolisin pea aasta tagasi Linuxile.

  18. Johnny: teadmatus ja inerts on kaks väga head põhjust. Kolmandaks võib mainida ITL ja muude sarnaste lobiorganisatsioonide propaganda (seda viimast eeskätt ärimaailmas). Veel ühena võib mainida ära küündimatu haridussüsteemi, kus õpetatakse “Windowsit ja Offce’it” laiapõhjalise IT-õppe asemel.

  19. Aga kysimus siis. Miks linuxilised ei tee marketinigi, et langetada teadmatust? Kui inimesed linuxist teaksid siis ei oleks inerts ka nii suur probleem eeldades muidugi, et inimesed samad asjad tehtud saavad võrreldava usabilityga.
    Lobitöö ei ole kurjast. Valetamine võib olla aga enda positiivsete külgede rõhutamine mitte. Ma arvan et MS ei peaks lobisema, et linuxil seda ja toda paremini saab teha. Samas võiks linux ka ennast kokku võtta ja kedagi peale veendunute veenda. Pole ühtegi tõsiseltvõetavat üritust näind/kuulnd. Slashdotis linuxit myya on natuke naljakas. Raha ei ole? Fantaasia aitab, on vähemagagi rohkemat tehtud. Ja kui sellega hakkama ei saada siis võibolla tasuks järgi mõelda kas asi on ikka nii hea kui endale tundub.
    Keskmine vastus ausale küsimusele linuximaailmas on ikkagi “loll dumbuser MS-bitch”. Eelmine nädal otsisin just netist abi nii windowsi kui linuxi probleemile. Jäi silma kuidas ubuntu(mis on yks parimaid selles vallas) foorumis naerdi kellegi lolli kysimuse üle. Windowsi foorumis seletati ikka väga täpselt ära mis teha tuleks. Üks anekdoot ei ole muidugi mingi tõestus aga endale on küll siuke tendents silma jäänud.
    Võiks öelda, et suurem osa linuxi maailmast ei tahagi, et linux mainstreami läheks(rebel). Ja need kes tahaksid tahavad, et inimesed vaataksid ainult toodet….mis ei juhtu kunagi.

  20. Marketing eeldab reeglina mingit kindlat toodet. Linuxit on ca 150 eri varianti, mis varieeruvad ühemeheprojektist Red Hati, Novelli ja Canonicalini. Ühelt poolt on kirjusus hea, teiselt poolt (siinsamas) aga mitte.

    Lobitöö toimub küll, ka EL tasemel. Vt kasvõi http://www.osor.eu ja EUPL ümber toimuv. Eestis üritavad midagi teha Smartlink, RISO ja mõned asjad veel.

    Aga see kasutajate üle naermine… Rumalad inimesed näitavad alati näpuga teiste peale. Pingviiniga T-särk ei tee automaatselt rumalast inimesest tarka. Ehk siiis võiks ka öelda, et lollus on tõeliselt riistvarast sõltumatu nähtus. 🙂

  21. Einoh, kui inimene väga tahab, jalgu trampides ja tatti pritsides nõuab: “mind see arvutjama ei huvita, öelge lihtsalt, kuhu peab vajutama, et tööle hakkaks”, siis ta saab enamikes foorumites oma mõnitamiseportsu kätte.

    Olgem ausad, IT ei ole “lihtne”. Paraku on IT nii massidesse läinud, et sedamoodi “computer literateks” nagu seda mõisteti 90ndatel ei saa inimesed kunagi. Pigem loobuvad need illiteraadid arvutist ja asendavad need veidi monofunktsionaalsemate seadmetega a la iPad ja sõbrad, kus on need 3-4 programmi, mida nad “eluks vajavad” ja enam vähem kõik. Sellised “hooldusvabad” ja “isekonfigureeruvad” vidinad.

    Windowsi suur häda on see “one size fits all” – ühe ja sama kompotiga püütakse elada nii serveril kui võimalikult laial hulgal konsuumerriistvaral.
    Lõpuks on tulemus see, et Windowsi näol on tegemist _väga hea_ mängukonsolliplatvormiga, mille hädapärast võiks veel ka browserit vedama panna, aga kodanikud püüavad seda vägisi tööjaama ja serverisse toppida. Viimaste tegevuste eest tuleks üldiselt nina üles lüüa. Samas, ei saa märkimata jätta, et madalama taseme infrateenustega (AD, failikas) saab windows õige tublilt hakkama. Alati on saanud. Probleemid algavad niipea kui talle mingi keerukam ülesanne anda.

  22. Aga kui marketingi jaoks on vabandus olemas ja Ubuntu või keegi, kes käsi vehkides dekstopile tormi jookseb, ei taha kogu vastutust enda peale võtta, ning löbitöö ei paista vilja kandvat, kas siis ei võiks ka mõelda, et äkki toode pole ikkagi desktopile kõlbulik?

  23. Esmalt märkuse korras: vau, sihuke hunnik kommentaare! 🙂

    Küsiks aga vastu: kas asja tuntus ja kvaliteet on omavahel otseses sõltuvuses? Kui palju on turul üleshaibitud rämpsu (mistahes valdkonnas) – marketing on kõva, asja ennast ei ole. Viitaks kasvõi teatavatele vaktsineerimistele…

    Kaku vanaisa oli igavene väänik (ilmselt on omadus edasi kandunud…). Muuhulgas nägi ta telekast omaaegseid nõukareklaame (Tallinna kaubamaja jne) ja järeldas: “Ahhaa, reklaamitakse! Järelikult on kõnts!”

    Võib-olla oli vana veidi radikaalne, aga ka mina arvan, et marketingi jõudu kiputakse tihti üle hindama.

  24. Täiesti nõus. Aga. Elame ikkagi sellises maailmas, kus võiks öelda, et toode on marketing X kvaliteet(teatavate mööndustega). Kui üks on 0 siis ei tule sealt midagi head. Linuxi puhul on paraku marketing täiesti 0. Paistab et siis kvaliteet ei ole nii hea et seda kuidagi kompenseerida. Mõne 0-kvaliteediga toote puhul on aga marketingimasin nii hästi(kui nii võib öelda) tööle pandud, et inimesed kvaliteedi peale ei jõua mõeldagi. Silme ees sädeleb nii kõvasti.

  25. Minu arvates tuleb mure ikka sellest, et enamikule inimestest EI OLE vaja Windowsi. Liinuksit ka ei ole. Mõlemad süsteemid on oma põhikujul inimeste jaoks LIIGA FUNKTSIONAALSED. Ma panen tutvusringkonnas tähele, et enamik arvutikaugeid inimesi loobuvad järjest oma arvuti uuendamisest ja hangivad selle asemele mängukonsooli ja “nutitelefoni” (võehh missugune jube sõna). Mängukonsool täidab suurepäraselt nende meelelahutusvajaduse koduse meelelahutuskeskusena ja “feissbuukimiseks” ja “emmesennimiseks” sobib nutitelefon koos sobiva internetipaketiga. Pole viiruseid, pole “imelikke kaste mis ette tulevad”, pole müstilsi vigu ja mis peamine – pole vaja midagi juurde õppida.
    Arvuti on “asi iseneses” ikkagi eelkõige “äkkerite” jaoks, ülejäänud pundile on vaja “keeran süüte sisse ja sõidan, aeg ajalt kallan bensiini ja kanapesuvedelikku, kapoti alla kunagi vaadata ei taha” lahendusi.
    Need lahendused on pigem embedded seadmetes kui universaalarvutis. Kas seda seadet veab seejuures microsofti v. GNU v. linuxi v. mingi kolmas kernel ei olegi nii väga oluline.
    Muuseas, ma tuletan siinkohas meelde, et lugu algas EULAst. Lugu võiks lõppeda sellega, et teatud funktsionaalsuse nautimiseks tuleb ka linuxi all ELUAT aktseptida või siis hoopis violeerida. Erilised puristidest fanaatikud on koguni valmis käkerdanud tüki nimega linux-libre, sest klassikaline linux pole nende meelest piisavalt “vaba”.
    http://www.fsfla.org/svnwiki/selibre/linux-libre/
    Kui tahad olla tõeline usufanaatik ja 100% vaba, siis tuleb paratamatult loobuda teatud funktsionaalsusest ja teatud juhtudel kergendada rahakotti. Vot sedasi on lood selle vabadusega.

  26. Offf: “kallan bensiini ja kanapesuvedelikku” – kavatsed tänaval tibisid kastma hakata? 😀

    Aga mina FSFi aktiviste hukka küll ei mõista. Ise võib-olla nii karm ei oleks, aga samas on nendepoolne positsioon märksa selgem ja võib lõppude lõpuks selguda, et neil oligi õigus. Tänastes IT-uudistes on mitu arutlust Novelli kehva käekäigu ümber, seda eriti nende paari aasta taguse Microsofti patendidiili valguses. Olen üsna nõus nende sellidega, kes näevad allakäigu (mille üheks väljenduseks oli muide Rohelise allajäämine Punasele ehk SUSE vs Red Hat) käivitajana just kasutajakogukonna (Sinu terminiga “äkkerite”) võõrandumist MS diili tulemusena. Muide – neid linuxi variante, mis FSF teooriat aluseks võttes ühtegi omandvaralist tükki ei sisalda, on tänaseks üsna mitu – vt http://www.gnu.org/distros/free-distros.html

  27. Teeme kõigepealt täpselt selgeks, millest me räägime. Mina võrdlesin OpenSuset FedoraCorega. Mõelmad on “arenduskeskkonnad”, millel baseeruvad kommertsproduktid. Ma kasutan OpenSuset “olude sunnil”, kuna meil on majapidamises SLES. Peab mainima, et alates ver. 8 on SLES läinud aina paremaks ja paremaks. Kui v. 9 oli veel mingeid riistvara ühilduvsuprobleeme ja LAMPi oli veidi ikalduslik teha, siis SLES 10 ja 11 on väga mõnusad serveriOSid. Samas, on OpenSUSE, mis kusagil ver. 8 ja 9 ajal oli täitsa OK, läinud aina jubedamaks ja jubedamaks. Katkised pakid, katkised sõltuvused, mittetöötavad rakendused. You name it! Ütleme nii, et natuke liiga ebastabiilne on asi isegi “arenduskeskkonna” kohta. Võrreldes FCga mis on oluliselt stabiilsem.
    Ma kardan, et seltskond võõrdandubki peamiselt Tastua versiooni kehva kvaliteedi, mitte mingite müstiliste MS diilide tõttu. Enamik inimesi, olgem ausad, tahab et asjad TÖÖTAKSID. Kuidas töötaksid, neid väga sügavalt ei huvita. Ka minu jaoks on liinuksi soolikates sobramine, et MIKS ei tööta, pigem ikkagi töö. Kahtlemata lõbus ja huvitav töö, aga ma eeldan, et tarkvaral on mingisugune muu ja oluliselt produktiivsem funktsioon, kui võimalus seda tarkvara parandada.
    Millist praktilist tulu tõuseb fanaatikute püüdest täiesti vaba liinuksi poole – olgem ausad, suurt mitte mingisugust. Intsiatiivi tulemusel tekkinud distrod on kasutatavd kitsama riistvara alamhulga peal ja neis puudub osa vajalikku funktsionaalsust. Väärtust omavad sellised initsiatiivid ikkagi eelkõige arendusinkubaatorina, kust võiksid sündida vabad altertnatiivid closed source asjadele.
    Enivei jääb see väljaspoole “tavakasutaja” skoopi, kelle jaoks juba “tavaline” liinuks on kohati paras frustratsiooniallikas. Mõnikord suhteliselt mõttetu frustratsiooni allikas. Millalgi ma juhendasin pikalt kodanikku, kes tahtis “liinuksit proovida”. Kodanikul oli mingi Philipsi veebikaamera, millele sai mingi wrapperi kompileerida, mis siis closed source binary driverit vedas. Miskipärast ei õnnestunud isegi sellega seda veebikaamerat tööle saada.
    Ma pakkusin kodanikule, et viska ära see sitt, see ei maksa mitte midagi, osta teine kaamera ja asi tahe. Aga ei, kodanikule tundus ikkagi parem windows, sest “seal kaamera ju töötas”. Argumenteerimine 300-kroonine-kaamera vs. 1300-kroonine viirusetõrje ei viinud ka kusagile, sest “viirusetõrjet saab ju piratebayst tasuta”.
    OK, veidi kisutud näide aga lõpkokkuvõttes jõuame ikka sinna kohta, et “aga ma olen ju windowsiga harjunud”. Need inimesed, kes on valmis uut vastu võtma, need on ilmselt enamasti juba linuxit proovinud. Ja need kes ole, need jäävadki elulõpuni “margitruuks”, kuna “mis sest, et on halb, aga ma olen nii harjunud windowsiga”. Kui veel linuxis mingi häiriv viga ka kohe jalgu jääb, siis visataksegi linux kus kurat ja räägitakse “ma proovisin, ilge saast oli”.

  28. Joriseks veel nati Offfile vastu…

    Suhtumine “las igaüks ajab oma asja, kasutagu mida iganes” oleks asjakohane siis, kui mõlemad osapooled seda jagaksid. Paraku on konflikti tekitamiseks vaja ainult üht osapoolt. Paralleel poliitikast: Eesti võib tahta Venemaaga häid suhteid luua maailma-ajastu otsani, aga kui teine pool seda ei soovi ja pidevalt tüli norib, siis tulemust ei ole.

    See, mida meie kohalikud suurfirmade rehepapid (kellel ilmselt vaba tarkvara esiletõus on… hm, fekaalide temperatuuri oluliselt alandanud – nad ei saa ju enam rumalate kasutajate massile oma alamõõdulisi lahendusi maha ärida ja mitukümmend korda ühtsama asja müüa) siin korrutavad – “riik ei peaks kedagi toetama, kõik olgu võrdsed!” – on täiesti võrreldav Orwelli “neli jalga hea, kaks jalga parem!” värgiga. Reguleerimatuse olukorras saavad suurfirmad takistamatult sigatseda (vt ka ACTA lugu) – seda aga ei peaks ükski normaalne riik lubama.

    Kui asi jääks harjumuse tasemele – mina kasutan seda, sina teist – poleks hullu. Paraku näitab elu, et suurfirmad ei jää selle olukorraga rahule, vaid üritavad saavutada oma tootele maksimaalse tarbijalukustuse, olgu siis poliitika, äri või hariduse mõjutamise kaudu. Ja varsti ei saa “äkker” enam midagi muud kasutada, kuna “kõik kasutavad ju meie tarkvara, järelikult pole muude asjade toetamisel mõtet”.

    Selle vastu võitlemiseks ongi vaja ka radikaalseid tegelasi.

  29. Just paari tunni eest andsin nõu inimesele, kes on sunnitud lähisugulasele rüperaali soetama. “parem kasutatud äriklassi läpakas, kui odav uus” jutt lõppes argumendiga “naiste asi, tahavad uut” (huvitav, minu naine on küll kasutatuga rahul). Aga kui teema tarkvara peale läks… ei hind, ei turvalisus, ei haldamislihtsus, … miski ei mõjunud. “Ah, nad on nii vanad juba ja vindõusiga harjunud”
    Praktikas tähendab see seda, et kodanik jääb hunnikust rahast ilma ja saab selle eest õigepeatselt otsa lõppeva rüperaali riistvara ning mingi portsu illegaalset tarkvara (ei usu, et ta viirusetõrje ostaks) ning rutiini kord kuus arvutit pahalastest puhastada.

    Siin vestluses muidu on asi nihkes… räägitakse tavakasutajast aga Offff’i näited ja kogemus on LAMPidest ja servertest ja kompileerimisest ja nii edasi. Tavakasutaja otsib Firefoxi ikooni üles… ja on õnnelik. Otsib MSNi ikooni… näitad talle aMSNi või Pidgini kätte … ja ta on jälle õnnelik.

    Võiks ka öelda, et igaühe enda asi, las kasutab Windowsi kui tahab. Aga kui sellega piraatluse kaudu infotehnoloogi leib laualt kaob, kas siis ka peaks tavakasutaja “Tehke ükskõik mis, peaasi, et saaks nuppu vajutada?” — Mõne nädala eest helistas õde, kellele olin oma vana rüperaali Xubuntuga andnud ja asi püsis 3 aastat ilma midagi näppimata tal stabiilselt kasutuskõlblikuna. Ühel päeval oli mingi ootamatu teade ja kuna ma ei saanud kohe kohale minna, siis oli järgmise päeva õhtuks illegaalne windows peal ja “Tarmo” kes lubas käia aegajalt üle vaatamas, et pahalased võimust ei võtaks. Nii palju siis sellest…

  30. Heiko: see viimane on küll karm näide. 😀 Jõudu igatahes Tarmole tuuleveskitega võitlemisel…

    Kaku vanemad on kah kolm aastat Ubuntu peal olnud. Iga nädal saab seal saunas käidud, arvutit tuleb vaadata keskeltläbi kord kolme kuu jooksul (ja sedagi “vaata, kas kõik korras”-stiilis – või siis teha aeg-ajalt tõesti versiooniuuendus. Viimane on Kõue otsas muidugi paras kamm).

    Aga ma ei ütleks, et me siin Offfiga väga teineteisest mööda rääkisime. Muidugi, tema on “äkker” (tema enda terminit kasutades) ja Kakk tiba rohkem tavakasutaja moodi, aga päris nihet minu arust ei tekkinud.

  31. Mina olen selline naljakas äkker, kellel on kodus mängukonsool maailma parima mängukonsooliOSiga — Windowsiga. Juhtumisi suudab see mängkonsool ka jooksutada graafilist ja mittegraffilist terminaliemulatsioonitarkvara. Minu Linuxid on kõik räkis ja neil pole klassikalises mõttes “konsooli” üldse küljes 🙂
    Tõsi küll, kuidas on võimalik kasutada Windowsi millekski muuks kui mängimiseks, ja NX!clienti ja putty jooksutamiseks, sellest mina aru ei saa:) Ilmselt ei hakkagi saama.

Kommenteerimine on suletud