Süsteemiuuendus

… läks eile nii ja naa. Muidu töötas Ubuntu serveri uuendamisskript päris kenasti, kogu välisvõrk ja sellega seonduv jäi veatult tööle. Väike probleem tekkis Dovecoti meiliserveri sertifikaatidega, aga need sai ka kärmelt paika. Pikem jama oli sisevõrguga, mida kuidagi järele ei saanud – pika surimuri järel sai kupatuse õhtuks tööle, aga kas häda oli kusagil seadetes (mida sai üksjagu torgitud) või lihtsalt mõnes lahtises kaablis switchi vahel, ei õnnestunudki 100% selgeks saada.

Kaks vajalikku asja kukkusid alla ja nende taastamine võttis rohkem aega – Kaku Akadeemiat vedav Zope 2.9 ei ole enam toetatud (ja samas on Zope’i versioonidevahelise andmeülekandega asi üsna jama – isegi 2. versiooni uuemad alamversioonid ei oska andmebaasi üle võtta, 3. seeriast üldse rääkimata). Viimaks õnnestus küll 2.9 paikadega versioon peale saada. Akadeemia on plaan edaspidi ka Zope’i alt ära viia, aga sellega pole praegu väga kiiret (peab mõtlema mida sinna asemele panna). Teine mahakukkunud teenus oli vaba tarkvara arenduskursustel kasutatav Trac – aga seal oli lahenduseks lihtsalt apt-iga uue paki paigaldamine (varasem oli paigaldatud lähtekoodist ja seetõttu ei uuenenud).

Jora peab ka millalgi ära uuendama, seda pole ikka veel teinud.

Tänud kolleeg Margusele ITK-st abi ja nõu eest!

Läpaka süsteemiuuendus

… Ubuntu 10.04 peale läks väga igavalt. Tiriti pakid ära, pandi paika, kõik jäi tööle (isegi ID-kaart – seda kartsin kõige enam, et segi läheb, kuna vaikimisi kasutatav Java variant muutus Suni Javalt OpenJDK peale).  Mida võib märkida:

* Akende juhtnuppude toomine paremast ülanurgast vasakusse oli Canonicali poolt küll üsna vaieldav liigutus. Aga vähemalt pandi need lõppversioonis õigesse järjekorda ning nende asukoht sõltub kasutatavast kujundusest (teemast). Seega ei pea neid vasakule jätma (lükkasin kah paremale tagasi).

* Cairo-Dock on üsna kena asjake, uues versioonis ka rea valmiskujundustega, mille vahel valida.

* Viimaks ometi leiti mingigi lahendus GDMi ehk Gnome’i sisselogimisakna kujunduste küsimusele. Varem sai seda igapidi ümber sättida, viimastes versioonides oli asi üsna igava kujundusega ja fikseeritult paigas. Nüüd on vähemalt [L] poolametlik lahendus olemas, millega natuke sättida saab.

* OO.o 3.2 on tuntavalt kiirem kui 3.1.

Serveri uuendamine uue LTS versiooni peale jääb ilmselt suvesse – on rohkem aega ja vahepeal jõuab  tarkvara enam stabiliseeruda.

Lauanaabrid

Kakk kükitas täna enne TLÜ informaatika üldkoosolekut Mare-õppehoone III korruse kohvikus (hea latte on seal). Kahes kõrvallauas kummalgi pool istusid oma netbookide taga kaks tšikki. Et läpakate ekraanid olid möödakõndija poole suunatud, käis itimehe professionaalne kretiinipilk sealt üle.  Mõlema ekraanilt vaatas vastu Ubuntu. 🙂

Huvitav ajamärk. Kes teab, ehk jõuabki paljupromotud “töölaua-Linuxi aasta” millalgi lähiajal kätte.

Windowsi võrgukettad ja VPN

ITK-sse kolimisega tuli täna läbi teha suur keemia kahe ülalmainitud tehnoloogiaga, mis siinmajas paraku Windows 2003 serveril jooksevad. Et Kakul pole pikast Linuxi-staažist hoolimata olnud nendega kuigivõrd varasemat kokkupuudet, tuli nüüd asjad ära klaarida ja selleks kulus üksjagu aega.

Ühesõnaga, Windowsi võrguketta lisamiseks Ubuntu 8.04 Hardy Heronile tuleb teha järgmist:

* luua sobiv kataloog (näiteks /media/vorguketas – nõnda näidatakse seda ikoonina kohe töölaual)

* installida smbfs-pakk: sudo apt-get install smbfs

* redigeerida faili /etc/nsswitch.conf ja kirjutada hosts:-iga algavale reale “dns” ette “wins”

* installida winbind-pakk: sudo apt-get install winbind

* käivitada võrk uuesti (/etc/init.d/networking restart) või teha masinale taaskäivitus

* luua fail /root/.smbcredentials ja kirjutada sinna kaks rida: username=windowsi_kasutaja ja password=windowsi_parool

* teha too fail loetavaks üksnes adminile: sudo chmod 700 /root/.smbcredentials

* lisada /etc/fstab-faili järgmine pikk lohe (NB! kõik ühele reale): //windowsi_server/kataloog/    /media/vorguketas   cifs  credentials=/root/.smbcredentials,iocharset=utf8,file_mode=0777,dir_mode=0777  0  0

* teha masinale taaskäivitus

VPN-iga läks rohkem aega, kuna temaatika oli veel võõram – süsteem ruigas pidevalt, et “VPN Connection failed.” (ja ei midagi täpsemat… Äbiäbi selle jupi progejatele). Viimaks selgus, et asi oli väga tühise detaili taga kinni.  Kokkuvõttes on süsteem järgmine:

* paigaldada kaks vajalikku pakki: sudo apt-get install pptp-linux network-manager-pptp

* seejärel klõpsata ekraani paremas ülaservas võrguhalduri ikoonile – sinna peaks olema kaabli- ja wifi-ühenduste kõrvale tekkinud eraldi alajaotus “VPN ühendused”. Sealt tuleb valida seadistamine.

* Seadistused on muidu lihtsad – esmalt tuleb valida tüübiks “PPTP tunnel”, seejärel panna järgmisel ekraanil ühendusele nimi ning lisada VPN-serveri aadress. Kuid NB! – lisaks tuleb avada “Autentimise” sakk ning teha linnukesed nii EAP kui ka CHAP keelamise kastidesse (alguses pannakse vaid üks linnuke – see oligi too kurja juur!). Seejärel võib seadistuse lõpetada.

* Uuesti võrguhalduri VPN-alajaotusse ning klõps ühenduse nimele (mis seadistamise alguses sisestatud sai). Nüüd peaks võrguhalduri ikooni ümber tekkima miski kuldse tuulispasa moodi asi ning eduka ühendumise korral kümnekonna sekundi pärast lisandub võrguhalduri ikoonile kuldne tabalukk.

Nii et sebimist jätkus tänaseks küllaga. Ehk aitab see inf mõnel seda vältida.