Kreisi reklaamipaus

Kakk sai kunagi [L] Linnarilt hea idee teha loengutesse reklaamipaus ehk rääkida keset loengut paari minuti jooksul millestki hoopis muust. Selleaastase ITSPEA sees on räägitud Vikiülikoolist, erinevatest kasulikest viidetest, Wesnothist jne.

Et kursus oli poole peal, siis sai seekord võetud ette mitte väga tõsine liin ning tehtud ekskursioon eesti erialase kreisiveebi kullafondi. Noh, et rahvas ikka aru saaks, millest vanainimesed omavahel pajatavad… Külastatud asjad:

* Viimne programmeerija ehk Funeti serveri viimased päevad – vist asukohta vahetanud, aga endiselt täitsa üleval.
* WC Fauna – on viimatise “reformi” käigus domeeni ära kaotanud, ent ikka püsti (tänud Linnarile, kes mõne aja eest sellest säutsumasinas teada andis).
* Tuxaator – paraku on vanast kohast kadunud, olemas on [L] Internet Archive’i arhiivikoopia ning [L] üks vanem ja väiksem variant bsd.ee peal.
* IT-neeger – omaaegne hittblogi lõpetas mingist hetkest paraku ilmumise.
* Bastardoperaatori päevaraamat – nii veeb kui omanik on õnneks täitsa hea tervise juures.
* Perses.net – Offf sai veel kord pildile, seekord koos kolleegidega. Pealehe päises olev küsimus ja vastus peegeldab muide algset domeeninime perses.da.ru .

Ahjaa, kõige selle lugemise taustaks sobib [L] Kurjami lugu Eewaldist. Hea hoiatav muusikaline pildike sellest, mis juhtub, kui liiga kaua arvutis istutakse ja “Milleks mulle vaja naist” kuulutatakse…

Lugege lambaid

Eile hilisõhtul saatis keegi ühe suure õppeasutuse raamatukogu aadressile e-kirja. Kirjas polnud midagi isiklikku ega kompromiteerivat, kuid kiri pani ilmselt tehniliste viperuste tõttu putket ja maandus tõenäoliselt paljude inimeste postkastis – sh ka neile, kel asjaga üldse mingit pistmist pole.

Tulemus: täna hommiku kella 10 seisuga oli aktiveerunud 33  villakandjat, kes kõik hoogsasti häälitsema asusid. “Palun mind listist eemaldada!”, “Miks see kiri minu postkastis on?”, “Haiged inimesed!” jne jne jne. Ja kõik muidugi mitte algse kirja saatja aadressil, vaid tolsamal õnnetul  kõigile levitanud aadressil.  Ühe kogemata spämmi asemel oli nüüd väga paljudel inimestel olemas mitukümmend spämmikirja.

Kui und ei tule, võiks lambaid lugeda. Huupi määgimine ei aita üldse.

Kes ei tantsi, on politsei

… või täpsemalt küll politsei itimees.

Kakk otsustas kah mobiil-ID ära katsetada. Aktiveerimiseks tuleb minna Eesti Politsei veebilehele.

* Firefox Linuxil – applet jookseb kokku (jääbki ekraanil kerima)
* Firefox Vistal (üliharuldane juhus – Kakk käivitas tööl lauaarvutis Windowsi!) – applet muidu töötab, aga peale allkirjastamist paneb pange (karjub midagi Visual C++ teekide kohta).
* IE Vistal – näeb välja selgelt sedamoodi, et üksnes selle konfi jaoks kogu süsteem mõeldud ongi. Tõsi, peale taas-sisselogimist pakutakse nüüd juba mobiil-ID tühistamist – järelikult sai Firefox eelmises katses siiski asjaga hakkama. Aga panges lõpetamine ka peale edukat sooritust pole ilus.

Äbiäbi.

Turvalise Interneti päev

Kaku doktorant Birgy pidi [L] sellisel üritusel esinema ja kutsus juhendaja kaasa juhet hoidma. Kuna päev võimaldas ja oli ehk lootust midagi uut enda tudengite jaoks teada saada, siis saigi mindud.

Henrik Roonemaa jutt alguses oli sissejuhatav, ent sellisena asjalik (õnneks tõi ta välja eesti kultuuri säilitamise aspekti – see võimaldas muide ka pärast küsimustevoorus uurida, et kuidas meie praegune domeenireform kultuuri säilimist toetab). Järgnev daam USA-st, pr Cummings, aga mõjus suhteliselt ambivalentselt – jutt oli iseenesest ju õige, ent standardne, veidi täditsev ja esitatud piisava annuse dutiful dullness’iga. Seda ettekannet oleks juba sõnumi edasijõudmise huvides pidanud esitama keegi noor inimene (andmaks asjale esmase allika efekti), ka jutt oli ehk natuke sedasorti tasemel, mida räägitakse ülemaailmselt jõukate ja erinevate huvitavate nimedega mittetulundusühingute kokkusaamistel kokkusaamise õigustamiseks. Igatahes oleks kasvõi Belgias 1996. aastal toimunud jubedat [L] Dutroux’ juhtumit pidanud enam selgitama (see on üks kõige jõhkramaid sedasorti asju Euroopas – väidetavalt vahetas kolmandik sama perekonnanimega belglastest järgnevatel aastatel nime).

Peale lõunat jätkus üritus TÜ Veronika Kalmuse ettekandega [L] EU Kids Online -projekti teemal. Natuke eelmise moodi, kuid elavam ja samas tõsiseltvõetavam esitus, lisaks ka hulk konkreetset statistikat. Siit jäi mitme positiivse näitaja kõrval silma paraku ka mitmete nähtuste ilmne põhjus – Eestis kahjuks väga levinud eetiline vaakum. Järgnenud Ingrid Maadvere ja Birgy Lorenzi ettekanne oli päris kasulik kuulamine saalis istuvatele kooliõpetajatele ning aitas ehk mõnel näha Internetti natuke laiema nähtusena kui seni tihtipeale tavakodanikele õpetatud on (see andekalt napakas video banaani vibutava kurja mehikesega oli päris hea 🙂 ).  Peale kohvipausi järgnenud keskkoolinoorte jutt endi tegemistest võrgus oli mõnusalt vahetu (s.t. just see, mis ameerika tädi ettekandes puudu jäi)  ja oli ilmselt kasulik kuulata lapsevanematele, kes võisid üsna otsesest allikast infot saada enda järeltuleva põlvkonna tegemiste kohta (paar päris head näidet Facebookist ja ka arvutimängudest).

Üldse näib, et päeva teine pool oli asisem – psühholoog Tiiu Merese ettekanne teismeliste võrgukäitumise ja identiteedi psühholoogilistest aspektidest oli ilmselt päeva parim ning  tõi välja mitu head tähelepanekut (muuhulgas jällegi ühe Eesti ühiskonna probleemi – teismelistel tüdrukutel pole pahatihti võtta ühtki normaalset meesterahvast, kelle hinnangute järgi  orienteeruda – isad on ära läinud, vendi tihti pole, onude ja muude sugulastega lihtsalt ei suhelda. Kurb, aga tõsi). Viimase esineja, Microsofti-mehe Rasmus Reino jutt oli paraku pigem väikest viisi firmareklaam filmikommentaari vormis  (ehkki too Microsofti reklaamfilm oli iseenesest ilus). Seda teemat oleks ehk paremini sobinud kajastama IT Kolledži rektori kt. 🙂 Anto Veldre märkus selle kohta, et innovatsioon ei pärine enamasti suurfirmadest, oli täiesti asjakohane.

Kokkuvõttes oli suurele osale saalisviibijaist kindlasti kasulik üritus. Kuid ometi ei saa ma mööda asjast, mis halva maigu jättis – kuidas saab üks sellistel üritustel pidevalt plusspunkte nooliv suurfirma olla juba mitukümmend aastat arvutimaailma suurim
* lollide kasutajate (aktiivse monopolipoliitika ja muuhulgas ka koolide pideva “sissesöötmise” tulemus),
* ebaturvalise tarkvara (pahavara on tänini absoluutses enamuses Windowsi nähtus),
* rumalate seaduste ja ebaeetilise äripraktika (sahkermahker-lobitöö ja erinevate JOKK-skeemide kaudu – märksõnad ACTA, OOXML, SCO, DMCA, OLPC jpt) ja
* aktiivselt taotletava tehnoloogilise monokultuuri (kogu konverentsi materjalis ei näinud ühtki viidet arvutiplatvormidele, kus antiviiruse kui sellise järele puudub otsene vajadus, korduvalt viidatud  arvutikaitse.ee lehel leiab vaid [L] nuta-või-naera -tasemega jurajuttu ja sedagi nurga tagant)
allikas? Kuidas saab tõsimeeli väita, et asjaga tegeldakse, samaaegselt enda kasumi suurendamise nimel probleemi süvenemisele mitut pidi kaasa aidates?  Või ongi eelmises postituses toodud lollakas paralleelpilt rohkem tõepärane, kui alguses tundub…?

kakupesa.pri.ee

Vana domeeninimi igatahes hetkeseisuga enam ei tööta. Aga sellega oli juba arvestatud (loodetavasti käivad ja kirjutavad kõik Kakupesa külastajad juba ammu kakupesa.net’i peal).

Loodetavasti aga õnnestub Eesti internetikogukonnal (mitte üksnes samanimelisel MTÜ-l) Eesti Interneti Sihtasutuse isehakanud valitsejatele aru pähe panna. Kogu domeenireform on sügav sigadus, ent eraisikudomeenile kaks eurokeskmist hinnaks väänata on ikka sigaduste sigadus.

Huvitav, kui kalliks see jama IRL-ile eelseisvatel valimistel läheb? Pakun, et kallimaks, kui nad ise arvavad.