memcpy

Täitsa veider, et see ajalooline ülevaade oli siiani kahe silma vahele jäänud.

Varasematest oli loetud nii TÜ informaatikute ajalugu kui ka ametliku doktorijuhendaja prof. Jürgensoni mahukas kolmeköiteline TTÜ informaatikainstituudi oma – aga need olid mõlemad akadeemilise kaldega. Seetõttu on Andres Küti projekt, mis keskendub just “metsikute üheksakümnendate” Eesti IT-äri alusepanijatele, eriti huvitav lugemine (ehkki seal on põgusamalt ka akadeemilist poolt sees). Eriti harivad on põhiteksti kõrvale lisatud selgitavad märkused.

Ise olen enamikust raamatu tegelastest ilmselt 1/2 põlvkonda (tehnoloogilist, mitte inimpõlve) tagapool, aga paljud asjad tulid väga tuttavad ette. Keskkooliaegne informaatika Oktoobri rajooni Õppe-tootmiskombinaadi Yamaha MSX klassis, mis tulevase karjääri hoobilt inglise keele pealt informaatikasse suunas. TTÜ rebaseaasta esimesed “haltuuraotsad” tollases Invaühingute Liidus 10MHz XT-arvutil, järgnev Invaregistri tegemine ning sealt alguse saanud xBase (dBASE, Foxbase, Clipper, Paradox, FoxPro) -poolprofikarjäär (peamiselt tollastes sotsiaalsfääri asutustes). Infolehe “Informaatika kõigile” toimetamine (sisuliselt tegin üsna mitu aastat üksi kogu lehte) jpm.  Minu puhul jäi tollal akadeemiline pool peale – ent tollane tehnoloogia (sh esimene päris oma arvuti, 25Mhz 386DX), 90-ndate jututoabuum jpm olid taas väga tuttavad, kuna see kõik toimus ka TTÜ-s. MUME’i on pikalt mängitud ja Lõvi tunnen ka. 🙂

Ainus veidi arusaamatu detail raamatus on üks miskipärast sinna kaasatud inimene, kelle intervjuustki nähtub, et tal tollase IT-kultuuriga pea igasugune seos puudus.  Kui aga see kõrvale jätta, on tegemist väga põneva (ja kohati täiega nostalgilise) lektüüriga – aitäh tegijatele!

3 mõtet “memcpy” kohta

  1. Ma mäletan 12 aastaselt, et üks insener käis kuskil 80-90ndatel klubis, neil oli seal makkides lindid ja arvuti ekraan oli mingi läti värvitelekaga..
    Endal esimene arvuti 66Mhz 486DX2 (see ajendas mind jälle postitama)

    Ja mul on veel stallmani eestis käimise video alles, mis teie kooli lehelt enam naljalt ei leia, küsisin stallmani enda käest, ta andis oma kamraadidele käsu ja nüüd seisab see mul kuskil kõvakal. kaks .ogg või .ogv faili vist.

    Ja muidugi Endel Lippmaa, vana kala, kes alguses alustas üldse .ee hoidmisega ja nad ka modemiga esimesed välismaaga ühenduses.. .jne

    1. Seda RMSi külaskäiku IT kolledžisse ma täitsa mäletan. Itipulgad veel porisesid, et vana ei lubanud salvestust mingis omanduslikus vormingus teha – pidid endale OGGi selgeks tegema. 🙂 Ma tegelikult võiks uurida, kas see salvestus on veel kusagil säilinud – Wayback Machine näitab küll kenasti kogu ürituse kava ja kuulutust, Stallmani ettekande salvestusefaili aga enam kätte ei saa (Engströmi oma saab).

Kommenteerimine on suletud