Üks vana retsept

Lugesin [L] Kairu kirjutist, kus mainiti pelmeenipitsat ning tuli ka endal isu üle pika aja uuesti proovida. Kunagi 15-20 aasta eest polnud Eestis pitsat veel naljalt kusagilt saada (oli vist Peetri Pizza, aga see oli tollal suht kehv ja omas ajas üsna kallis). Nii hakkas Kakk ise katsetama ja töötas välja kaks varianti – üks muretaigna põhjal ja teine pelmeenidest. Tollal olid pelmeenid üldiselt üsna kättesaadavad ning ka üsna odavad – vahepeal läks nende hind aga üles ja seetõttu olen hiljem muretaignavarianti eelistanud.

Nii käisimegi täna poes ja vedasime vajaliku proviandi kohale. Väikese mäkerdamise järel saigi valmis. Pelmeenipitsa Kaku moodi käib nii:

* veidi üle 1 kg pelmeene laduda suht tihedalt rasvaga määritud ahjuplaadile ja jätta sooja kätte seisma, kuni nad pehmeks sulavad.

* pehmed pelmeenid tuleb peopesa abil lapikuks (ent mitte lödiks) pressida. Ennäe – tainas koos hakklihaga nagu naksti olemas.

Ülejäänu on põhimõtteliselt nagu ikka pitsa. Kaku tüüpvariant sisaldab lisaks pelmeenidele veel

* ca 300g keeduvorsti (kuubikuteks hakitud)

* ca 250g juustu (jämedalt riivitud)

* 3-4 keskmist tomatit (kuubikuteks hakitud)

* 1 paprika (kuubikuteks hakitud)

* 1 suur sibul (õhukesteks lõikudeks viilutatud)

* väike purk šampinjone

* väike purk oliive

* väike purk konservherneid

* purk tomatipastat (ketšup käib ka)

* maitseaineid – basiilik, muskaatpähkel, karri, piprasegu vmm.

Pelmeenide selga ladumise järjekorras – vorst/herned/sibul, paprika/tomat, kaste, oliivid, juust, maitseained.

Küpseb praeahjus alt teise relsi peal 200 kraadi juures mingi  20-25 minutit.

P.S. Nagu ikka, tegid pärdikud algul nägusid (“WTF?”), hiljem kadus kogu kraam aga kiirelt…

Urrr!

Tänastes lehtedes on kurb uudis sellest, kuidas üks eesti mägironija Alpides surma sai. Kurb lugu – kaastunne omastele ja sõpradele. Aga mis tõeliselt vihastab, on kommentaarium.

Kust pagana päralt tulevad netikommentaariumidesse sihukesed munajoodikutest “eksperdid”, kes leiavad, et neil on õigus sõna võtta teemal, mida nad absoluutselt ei valda, ja hakata süüdistama? Küll on süüdi grupijuht, küll hukkunu ise… Masendav.

Kui millestki avalikus ruumis rääkida, siis tuleks seda teha a) viisakalt, b) inimlikult ja c) asjatundlikult. Need tropid seal ei vasta ühelegi kriteeriumile kolmest. Urrrh!

Ehmatus Pesaga

Eile õhtul õnnestus serveri varukoopiate tegemisega nii loll näpukas teha, et serveri /home-kataloog õhku lendas… Ehmatus oli suur, aga õnneks jäid alles ja tööle nii põhisüsteem ise kui ka paljud mujal asuvad asjad, vanas serveris oli olemas juuni lõpu seisuga kõik vajalikud jubinad ning MySQL jäi ka puutumata. Nõnda tuli reaalselt teha uuesti vaid paar pisimuudatust ühes virtuaaldomeenis ning laadida uuesti üles üks fotogalerii. Aga õpetuseks oli kogu juhtum küll – backup, backup, backup…

Kui keegi peaks midagi puuduvat/vananenut leidma, võib teada anda.