Tänastes lehtedes on kurb uudis sellest, kuidas üks eesti mägironija Alpides surma sai. Kurb lugu – kaastunne omastele ja sõpradele. Aga mis tõeliselt vihastab, on kommentaarium.
Kust pagana päralt tulevad netikommentaariumidesse sihukesed munajoodikutest “eksperdid”, kes leiavad, et neil on õigus sõna võtta teemal, mida nad absoluutselt ei valda, ja hakata süüdistama? Küll on süüdi grupijuht, küll hukkunu ise… Masendav.
Kui millestki avalikus ruumis rääkida, siis tuleks seda teha a) viisakalt, b) inimlikult ja c) asjatundlikult. Need tropid seal ei vasta ühelegi kriteeriumile kolmest. Urrrh!
Mumeelest on postimees varasemalt teatud artiklitel kommenteerimist ka kinni keeranud. Siin oleks just sedasama teha tulnud
Täiesti nõus.
Eks karistamatuse tunne ning “olen maalt ja (puu)hobusega” mentaliteeti on veel liiga palju. Mõnele muidugi ei aita ka ussi- ega püssirohi. Samas mõne jobu pärast ei tasuks kommentaariumi kinni keerata, sest see oleks kiireim viis asjas selgust saada. Et mäe pealt ikka kodudesse helistatakse ja siis liigub info kiiremini ja ei pea kodus “praadima”, et teada saada – kellega ja mis juhtus. Pigem peaks kommentaariumi omanikud valvsamad olema ja miks mitte ka ise aktiivsemalt oma kommentaatoreid “peedistama” (vastavalt kasutustingimustele (kui neil selline asi peaks eksisteerima)). Paar näidisprotsessi mõjuks ehk “õhku”puhastavalt.
Selles mõttes oli eilne “Reporter” päris hea – mingi kutt läks sõbra ID-ga ööklubisse, turva võttis selle ära ja üritas raha välja pressida. Sai selle asemel terve eesti rahva teleekraanile ning loomulikult ka töökohalt kinga. Vaevalt et keegi seda selli enam tööle võtab… Verbaalsittujatega (pardon) tuleks mõnel juhul vist samamoodi teha.
ja kramatika on neil komenteriatel ka enamsti longab üle künga üks vika aiab teist taka nad voigsid ika intelikentsed inimesed olla on hoopis mingid jorsid.
Ma võinuks kommenteerida küll sel teemal Postimehes, isa mul alpinist, talle läks see teema igatahes pihta. Aga niisugused asjad võiksid tõesti avalikkuse ees lahkamata jääda. Oleks siis, et inimesed mõistaksid viisakalt järelhüüdeid kirjutada, aga jah…