Ollallaa vai mette ollallaa… Või mismoodi see tulevane Taani kunn ütleski. Igatahes nüüd on minek Taanimaale. Esmalt paar päeva Silkeborgis ühe vana sõbra juures, keda pole 12 aastat näinud (jep, nii võib tunduda, et Kakk on ikka s…ks vana küll) ja seejärel ühe europrojekti lõpukonverents Herningis. Lisaks lendamisele ootab ees ka tutvumine Taani raudteesüsteemiga – sealmail tuleb üksjagu sellega liigelda.
Varajane hommik Tallinna lennujaamas on igatahes rahulik. Turvakontroll päris pükse maha ei võta, aga rihma lasevad küll maha võtta – seda pole varem tehtud. Läpakad-fotokad-moblad ka muidugi välja. Elu on sihuke… Vähemalt on positiivne, et tasuta WiFi on ka siinmail viimaks püsti saadud – viimati Leetu lennates küsiti siin veel raha, samal ajal oli Vilniuses juba tasuta.
Kui taanlastel kah võrguasjandus piisavalt levinud on, siis kirjutan lähipäevil veel.