Kaku ajaveeb
Slashdotis on üks kodanik esitanud huvitava küsimuse – palunud sealsel suuresti Microsofti-kriitilisel auditooriumil põhjendada, miks nad toda firmat ei salli. Tasuks lugeda ka neil, kes Microsofti pooldavad – rida tõsiseid argumente on päevakorras juba aastakümneid (niisama lolli lahmimist on seekord seal üsna vähe).
Teine samasse ooperisse lugu on [L] GrokLaw’s. Kaku enda argumendid on neis lugudes ka kõik ära toodud.
Tänaseks oli siis välja kuulutatud puuetega inimeste pikett Toompeal mitme erineva organisatsiooni osavõtul. Põhjuseks, mis inimeste kopsiku täis ajas, oli varem suurelt lubatud toetussummade väljajätmine järgmise aasta riigieelarvest. Ja iga mõistliku inimese jaoks (kelle sekka suurem osa riigikogujaid vist aga ei kuulu) on selge, mida tähendab olukord, kus toetusi pole peale 2000. aastat muudetud (riigikogujatele mainiks siis selgituseks märksõna “inflatsioon”).
Ausalt öelda alguses ise seda piketti ei toetanud – ajastus polnud just parim, paljude jaoks võis see kergesti minna alanud valimistsirkusega samasse patta. Aga kuna Kakk on [L] ELIL juhatuse liige, tuli solidaarsusest teistega Toompeale minna.
Kohapeal jättis toimuv päris hea mulje. Rahvast oli palju, kaasa arvatud bussidega tulnud tartlased ja kaugemadki tegelased. Vägesid juhatama kaasatud isand Samuel Golomb tuli rolliga üldiselt kenasti toime, kõik oli rahulik ja soliidne (algselt kardetud poliitprovokatsioonid ja mõne inimese liigsed vihapursked jäid olemata). Loosungidki olid asjakohased, ilma liigse jauramiseta ja pigem positiivsed.
Nalja sai siiski ka. Kui lossiasukad asja nägid, hakkas toimuv kohe igasugu tegelinskeid ligi tõmbama nagu lehmakook kärblasi. Laekus erinevate erakondade kõnemehi-naisi ning noorsotsid üritasid kavalal moel kogu üritusest poliitprofiiti lõigata, ilmudes oma parteiloosungite ja plagudega stiilis “sotsid toetavad puuetega inimesi” just sinna, kus mõni telekaamera liikus (kahju, et Chris või mõni muu meediainimene nägemas polnud, see oli päris pull vaatepilt). Kõige naljakam juhtum oli see, kuidas algul üritas pr. Kalda tõestada, et tema partei oli küll tahtnud sotsiaaltoetuste sissejätmist, kuid teised koalitsioonipartnerid olid selle vastu. Järgmisena rääkinud pr. Treial teisest kuulsast parteist üritas väita täpselt sama omaenda partei kasuks. Järgnenud küsimusele “Kumb nüüd ikkagi udutab ja kumb tõtt räägib?” tuli vastus umbkaudu “SEEKORD Rahvaliit ei valeta.” No comments.
Tunnikese pärast mindi viisakalt laiali, mõned kaugemalt tulijad said veel enne koduteed Endla majas sooja teed-kohvi. Seega kokkuvõttes kukkus see üritus üllatavalt ilusti välja.
Kaku soovituslik lugemisvara kõigile iti-inimestele on saanud täiendust – suht värskelt on veebi ilmunud Larry Lessigi [L] Code 2.0. Omaaegse teedrajava teose uusversioon on pealegi ilmavalgust näinud kollektiivse, wiki-põhise loominguna (Eestis oli üks teadaolevalt esimesi sama metoodika kasutajaid [L] wolli oma [L] bakalaureusetööga).
What code DOESN’T do in real life (that it does in the movies).
Päris head on ka samas jutu alguses viidatud filmihäkkerite Top 20 ja filmiserverite Top 10.
Tänane teise advendi missa Harkujärvel oli tavapärasest veidi erinev ühe laheda külalise tõttu. Isa Jaanus sarnaneb ju “Siin me oleme”-filmi Aaduga – selle vahega, et kui Aadu istus kõik talved hullumajas, siis Jaanus on enamiku nädalast vanglas. Ja eelmisel nädalal, kui Kakk parajasti Kiisuga poes käis, tuli telefonikõne: “Kuule, saad pühapäeval veidi varem tulla? Meile tuleb laulma Joel de Luna ja teda oleks vaja saata.”
Täna siis oligi Joel kohal. Täitsa vahva tegelane ja väga vinge häälega (senised meie raadiotest kuuldud hiphopi-laadsed värgid pole tema võimeid küll kuigivõrd ära kasutanud). Arvestades asjaolu, et neid paari lugu nägi Kakk esmakordselt, tuli ka sündisaade enam-vähem välja (vähemalt kuulajaskonna poolt köögivilju ei visatud).
Kuuldavasti on sell oma pogrisoleku ajast õigeid järeldusi teinud. Muusikuna on ta igatahes täiesti arvestatav tegija. Pärast meenutasime tema omaaegset pulli lugu, Rannapi eurolaulu “Opera On Fire” – mõni asjalik helilooja võiks veel midagi sihukest tekitada. Aga häält on sel mehel ka palju rohkema jaoks.
… venis veidi, algul oli tsikkel katki ja pärast Kakk ise. Täna siis tuli masin korrastuskuuri läbinuna (tänud mehaanik Indrekule!) töökojast ära tuua ja pealelõunal maale viia. Pärnu maanteel sõita oli üpris külm kogemus, kuid selleaastase pretsedenditult sooja detsembri tõttu mitte nii ekstreemne elamus kui eelmisel aastal. Pühapäeval teen ehk maal veel ühe väikse ringi ja siis võtan aku talveks maha ja panen masina kevadet ootama. Kui lumi ära läheb, põristame jälle.
… mks-ile [L] uhke aunimetuse puhul. 🙂
MS enda hoiatus on [L] siin. Lisaks võib leida [L] artikli e-Weekist ja arutelu [L] Slashdotist (kodanik Surfcow on sinna ühe hea kommentaari pannud).
Rõõmustama peavad need, kes usinasti juba Office 2007 ostnud, neid (ainsana levinumatest Wordi versioonidest) see ei ähvarda. Ülejäänud peaksid tõsiselt mõttesse jääma. Lahendusi on mitmeid.
Tänase ajalooteemalise jätkuna ITK-s kerkis Kallel üles küsimus – kes on ikkagi Interneti kaitsepühak? [L] Püha Isidore’i nimetamine on juba pikka aega päevakorras. Nüüd otsima hakates (ehk asjaosalise enda abiga?) leidus uudis 2. detsembrist, mis [L] väidabki teda ametisse astunud olevat.
Ja natuke sarnasest vallast, ent veidi teise kandi pealt – seoses eilse Microsofti seminariga sai üles kaevatud üks lahe tekst nimega [L] The Gospel of Tux. Sisult häkkerlik, vormilt piibellik (ehkki ka põhiidee pole Piiblist väga kaugel).