Filmielamus: In Hell

Van Damme? Tobi yokogeri (samalaadne klassika nagu Norrise mawashigeri), kenad tibid, tamasseri rauad ja maailma päästmine? Seekord mitte. Nii ebatõenäoline kui see mõne kriitiku jaoks on – “Belgia puupea” on näitlejaks saanud.

Stampe on ka selles sünges loos omajagu, kuid kindlasti mitte rohkem, kui mõnes “heas” filmis. Naise mõrvamine, mehe kättemaks ja kinnimakstud kohus – jah, neid on mujal ka nähtud. Koiliblika kujund (mis ei ole üldse halb) on ilmselt pärit aasta-paar varem ilmunud LotR-ist. Aga sellist koloriiti, nagu režissöör Ringo Lam siin demob, näeb ameerika filmis suht harva. “Shawnshanki lunastus” oli ehk veel parem, aga mitte klassi võrra.

Nagu juba öeldud, ei näe siin uhkeid kannaga pähe löömisi. Näeb aga Liivi sõja ajal Eestissegi jõudnud koerakoonlaste piiritut julmust omavahelistes kahevõitlustes. Hammastega kõri läbinärimine või ühe sadistist valvuri jalgade lömastamine auto all peategelase poolt ei tundu seejuures üldse kunstipärase liialdusena.

Ja häid osatäitmisi on siin veel. Eriti hämmastavana tundus mõnd vangi mängiva ameeriklase tõetruudus – hiljem järgi vaadates aga selgus, et näitlejadki polnud suurelt jaolt anglosaksi nimedega.

Filmi lõpp vajub natuke ära. Tundub, nagu oleks tegijatel olnud hirm liiga juustust happy end’i teha, samas ka ei saanud ameerika publikule lauskoledat lõppu välja käia. Nii jääb tulemus kuidagi ripakile. Aga üldmuljet ei suuda see oluliselt rikkuda.

Eestlasena (või mõne muu eks-idablokimaa elanikuna) on seda filmi vaadata veel hoopis omaette tunne. Kahjuks ei saa mõnest vastikult tuttavast tundest üle ega ümber. Mõnigi veel elus olevatest vanadest eesti meestest võib “filmimuinasjutuga” äravahetamiseni sarnaseid, aga kahjuks täiesti reaalseid mälestusi rääkida. Mõned asjad ei muutu kunagi.

Miks mõisa aeg kole oli

Eile rääkis Jaanus Luks ([L] Mella isa) peale Puuetega Inimeste Tegevuskeskuses toimunud trennitutvustust (kaikad ja muu sihuke) teemaga haakuva tõestisündinud loo.

Nõuka-ajal pidid lapsed mõnelgi korral sihukest tsirkust tegema nagu agitbrigaad. Poliitteater ühesõnaga, sisult õpetlik ja kommunistlik, vormilt meelelahutuslik. Tihti tehti selles vallas üksjagu kas siis alltekstiga või teadlikult napakasse hüperbooli keeratud asju (Kakul meenub üks omaaegne toksikomaania eest hoiatav sketš, kus klassivennad laval “liimi nuusutasid” ja siis peavaluga ärganu käest tuleb küsimusele “noh, missa nägid ka?” vastus “Nägin, nägin…! Päkapikke nägin. ROHELISI päkapikke. Aiiii, ära hammustaa!”).

Aga too Jaanuse lugu rääkis täiesti tõsimeeli tehtud etendusest, mis pidi rahvale selgitama mõisa-aja talupoegade rasket elu. Laval kujutati surmväsinud vaimunaisi mõisas tööd tegemas ja pealelugeja leelutas paatosliku Levitani (või Orson Wellesi) häälega:

“Ja naised pidid ööd läbi tööd tegema… RASKET, rasket tööd. Ja kõige selle tasuks ei saanud nad midagi muud kui keppi…. keppi…. keppi ja ainult keppi…”.

Seda oleks tõesti näha-kuulda tahtnud. 😛

YouTube -> Google

Tänastes veebiuudistes on uudis videoportaali [L] YouTube ostmisest Google’i poolt. Asja teeb huvitavaks see, et mitu suurt meediakorporatsiooni nagu Sony ja Warner on (peale esialgset pröökamist ja advokaadiarmeega ähvardamist) hiljuti lubanud oma senist räige copyright’iga videokraami YouTube’is suht vabalt levitada – kas ehk hakkab midagi senises jaburas autorikaitsesüsteemis pragunema…? Tegelikult oleks juba ammu aeg.

Bingo Al Gore’iga

Tuli siin Kiisuga rääkides jutuks selline lahe fenomen nagu bullshit bingo ehk siis üks edukamaid kantseliidi vastu võitlemise meetodeid – koosolekul osalejatele jagatakse lotostiilis tabelid erinevate kantseliidiväljenditega (“meetmete rakendamine” jms), märgitakse need kõneleja jutus esinemisel ära ning esimesena rea või veeru täissaanu peab kargama püsti ja karjuma “Bullshit!” (maakeeles sobib võiduhüüdeks väga hästi “P..sse!”).

Seepeale leidsin netist ühe MIT klassikalise häki 1996. aastast, mil sellist asja (tookord veidi viisakama nimega buzzword bingo) tehti MIT aktusel esinenud Al Gore’ile. Tabel on [L] siin.

Üks tsitaat

“Well, let me explain the New World Order. Governments and corporations need people like you and me. We are Samurai… the Keyboard Cowboys… and all those other people who have no idea what’s going on are the cattle… Moooo. ”

Eugene ‘The Plague’ Belford filmist Hackers

Tuli täna meelde seoses mõningate TLÜ inimeste arusaamadega mõnedes IT-alastes küsimustes. Lähemalt ei hakka kommenteerima.

Plats puhtaks

Naljakas situatsioon tänases IMKE praktikumis – ca 10.45 (s.t. keset sügavat tunniaega) ilmub klassi lahtise ukse taha üks mundris muristajakotike (vt. [L] Tuxaator). Kibeleb seal, hari käes, ja on üldse väga sellist nägu, et “noh, kas saab juba”. Kakk mõtleb – midaiganes – ja laseb tunniga edasi. Veidi aja pärast tuleb üks kurva olemisega preilna, kes ütleb – nää, anti kõrgemalt poolt käsk klassi koristama tulla. Kolmveerand üksteist. Nagu moodsal ajal öeldakse – WTF?

Padavai ülemuste juurde klaarima. Selgub, et mingite asjaajamise kiiksude tõttu peabki toda klassi hommikupoolikul koristama (kusjuures tegu on ühe kõige aktiivsemas kasutuses arvutiklassiga!). Aga neile tegelastele öeldud ajad olla olnud kolmveerand KÜMME või KAKSTEIST (loogiline tunnivaheaeg). Võta nüüd kinni, kas tegu oli matemaatikahuvilistega, kes armastavad liiga palju aritmeetilist keskmist, või millegi muuga… Õnneks oli seekord tegu sedalaadi praktikumiga, kus ajakadu väga suurt rolli ei mänginud. Aga kui sihuke palagan korduma hakkab, saab Kakk kurjaks.

Väga vinge seminar

… tuli tänasest [L] ITSPEA praktikumist – sai kuulda väga põhjalikku ettekannet William Gibsonist, cyberpunk-kirjandusest ja erinevatest tulevikuvisioonidest. Lõpus hakkas ka ülejäänud seltskond asja arutama ning poolteist tundi möödus nagu naksti. Loodetavasti tuleb selliseid esinemisi veel. Ja Kakk hakkab vist nüüd [L] Krisost Gibsonit juurde tellima. 🙂

Täitsa põnev (peaaegu) eesti jubin

… on välja mõeldud: [L]http://www.linutop.com/

Kui kaupmehed ahnusega pilli lõhki ei aja (GPRS-i algusajad tulevad meelde), saab sest karbikesest arvatavasti päris asja. Ja kui sedalaadi asjake laiemalt kasutusse tuleks, saaksid ehk veidi rohkemad inimesed aimu, et tarkvara ei tehta ainult ühes suures firmas.

Soovitusi ITK tudengitele

… kes Kaku juures [L] ITSPEA kursusel käivad. Kuulake, nagamannid, mida vanem seltsimees soovitab:

[23:22:35] Offf ütleb:
sa peaks oma kursust laiendama
[23:22:46] Kakk ütleb:
täpsemalt?
[23:23:00] Offf ütleb:
selgub, et meie hulgas leidub kodanikke, kes polegi vaadanud Star Warsi klassikalist triloogiat ja Space Odyssey 2001
[23:23:12] Offf ütleb:
ja polegi lugenud Dyyni ja Kellav2rgiga Apelsini
[23:23:12] Kakk ütleb:
ahaa
[23:23:19] Offf ütleb:
ja vaadanud Wargames’i

Seega, eksamil hakkame küsima ka seda, kes oli ema Gaius Helen Mohiam ja mis värvi oli R2-D2 kuplitriip. 😛

(OK, mitte päris. Aga ometi on Offfi jutus oma point sees. See kõik on häkkerikultuuri klassikaline lektüür – vt ka [L] Hacker-HOWTO’d)