Täna hommikul tuli peale ITK ITSPEA avaloengut minu juurde sealne raamatukogu hoidja pr. Salum, raamat näpus: “Kuule, mida sa sellest arvad?”. Vaatan siis – “Tasuta tarkvara”, OÜ Teabekirjanduse väljaanne. Not bad. Sisekaanel leiab peenes kirjas märkuse “Kasutatud Kaido Kikkase materjale GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi alusel” – vat siis. Pole sellisest raamatust enne kuulnudki.
Aga sees oli materjale ikka kohe väga kasutatud – suur osa raamatust olid siitsamast [L] Kaku Akadeemia arhiivist pärit kokkukleebitud loengujupid. Kaanel oli ainult teise inimese nimi. Materjal ei vastanud ühelegi GNU FDL põhinõudele – pole ei a) tiitellehel nõutavat viidet algallikale ja selle autorile, b) litsentsi täisteksti ega c) vabalt levivat koopiat. Tagakaanel üsna röögatu hind 498.-, müügilt avastasin Rahva Raamatust.
Ega’s midagi. Võtsin tegijatega ühendust, saatsin Rahva Raamatule selgitava meili palvega müük litsentsile mittevastavuse tõttu peatada, konsulteerisin paari targema inimesega. Nüüd on raamatu üllitajatel kuu aega vead parandada ja sellest aus GNU FDL litsentsiga raamat teha. FDL ei keela absoluutselt raamatu müümist ega ka teiste materjali põhjal uue raamatu loomist, kui litsentsi täidetakse. [L] GNU Press kasutab FDLi kõigi oma raamatute juures.
Näis, mis oktoobris saab. Kui vajalikud muudatused ära tehakse, ei ole Kakul selle raamatu vastu midagi. Kui see on aga (nagu mõni skeptik arvas) katse teise inimese tööga endale papp kokku lükata, läheb asi kurjaks.
Apdeit: õhtuks oli ilmunud esimene samm õiges suunas, [L] PDF-kujul koopia on raamatust välja pandud. Tubli – loodetavasti laheneb see asi rahumeelselt ära. Iseenesest on sihukest raamatut ju vaja ning kui vaesemad inimesed sellise õpetliku asja veebist tasuta kätte saavad, on Kakk olukorraga rahul. Aga jutu point – ka vaba litsents on litsents ja seda tuleb arvestada – on oluline ikkagi. Eriti veel, kui siinkirjutaja ametinimetus sellest sügisest “sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent” on…