Peaks vaatama, kust neid sokke tellida saab. Karm, aga õiglane…
Rubriik: Kreisid killud
Igasugust sürri, nalja ja lollusi
Rokenroll
Eile toimus esimene ITSPEA loeng. Kolledži suuruselt teine auditoorium 316 (kirjade järgi 101 kohta) oli puupüsti rahvast täis, osa tudengeid seisis taga püsti. Lõpus saabus arenduse õppekavajuht Meelis midagi tudengitele teatama – vaatas imestunud näoga asjade seisu ja küsis siis: “Kakk, sul toimub siin rokk-kontsert või?”.
(Tõsi, kogu see rahvahulk tõenäoliselt kursusele ei jää, osalejaskond stabiliseerub reeglina kahe esimese nädalaga.)
APDEIT 13.09: ITSPEA nimekirja jäi lõpuks 158 nägu – seminariettekannete aegade deklareerimine lõppes eile ja sisuliselt kogu tabel broneeriti täis, teise ettekande jaoks jäid vaid mõned vabad ajad. Ilmselt tuleb semestri lõpus paar lisaseminari teha.
Robotipäev
Kolledži IT-didaktika uurimisrühm ehk CM (ametlikult Creativity Matters, mitte-nii-ametlikult Creative Madmen) kolleeg Janika eestvedamisel otsustas kasutada järgmist kogukonnaseminari (inim-)katsete läbiviimiseks. Üritasime uurida, mismoodi mõjub “pulgajuku” ehk Double 3 kaugosalusroboti kaudu suhtlemine n.ö. tavainimesele erinevates olukordades ja rollides. Lisaks ülikoolitegelastele oli kohal ka punt Ida-Tallinna Keskhaigla meedikuid, kes plaanivad ka enda töös robotitega katsetama hakata.
Eriti lõbusaks läks asi aga pärastpoole, kui seltskond jagati tiimideks ja kästi igal tiimil lavastada kolmveerand tunniga mingisugune lühisketš, kus osaleks nii robotikasutaja kui ka “päris” inimesed (asi sarnanes sellisena natuke tuntud fotojahimänguga). Ja siis tulid järgemööda a) üksik patsient isolaatoris robotist arsti peale jauramas, b) segane perekond, kus pereema kamandas vägesid roboti kujul, c) tänaval toimuv sünnitus (sündsuse mõttes oli sünnitaja jäetud nähtamatuks – kohal oli vaid natuke närvis papa, appi tulnud naisterahvas ja robot-ämmaemand) ning d) vanadekodus robothooldaja peale porisevad mammid (“ma ei taha sinist tabletti, tahan rohelist!”)… Kino kaugelt enam kui rubla (euro?) eest…
Üldiselt aga oli see üle pika aja üks kokkupuude päris teadusetegemisega, kus põhirõhk oli huvitavate küsimuste küsimusel, nutikusel ja teravmeelsusel, mitte potjomkinlusel (viimast esineb paraku tänapäeva teaduses piisavalt).
Siia lõppu siis üks tiimipilt ka (pulgajukud jäid ka kenasti pildile).
APDEIT 30.08: paar teatrivideot pandi Tuubi üles, linkisin postitusse ka.
Looduseime
Hommikul sai muna keedetud. Koorimisel hakkas munakoor maha tulema väga eriskummalisel moel – paar pisikest tükki jäi eraldi, ülejäänu moodustas sellise kujundi (panin mõõtkava jaoks pastaka kõrvale). Kusjuures ise sain veidrale nähtusele pihta alles siis, kui enamik sellest oli maha koorunud, nii et tahtlik kunstiteos see ei ole.
Konkurendid ründavad
WordPressiga tehtud veebilehti üritatakse endiselt lihtsa nimede- ja paroolideproovimisega maha võtta. Seal näeb igasugu nimesid, ehkki enamasti on need kas saidi enda nimi või siis eestikeelne “Haldur”, mille pätid on ära õppinud (proovitavad paroolid on tõenäoliselt sama lihtsad). Täna nägi aga üht lausa ausat ründajat, kes proovis nime “konkurendid” (tõsi, kodanik ise tuli hoopis Türgist)…
Hinnang juhendajale
‘tähh, Nerdeline!
(tegelikult oli see üks kõige lahedamaid juhendamisi üle aastate)
Viska tabel siia
Nädala eest sai käidud kolledžis üle pika aja toimunud tudengibaaris. Korraldajate palvel sai õppejõudude võistkonnas “Rooside sõda” kaasa mängitud, tulemuseks oli auhinnaline 2. koht (kahe võistkonna seas) ja kotitäis firmanänni. Mõned asjad olid sealt päris kasulikud (veepudel), lisaks oli seal peotäis Zone’i kleepekaid igasugu naljakate hüüdlausetega. Panin ühe kolledži V korrusel ühte sobivasse kohta.
Kellavärk
Näe, jälle sain targemaks…
Leidsin põhjanaabritelt ägeda lause (ühes teises kohas väideti, et pidavat maailma vanima kella kohta käima): “Aatamin kaksikivinen kello, jos ei illalla vedä, aamulla seisoo.”
Ehk siis Aadama kahe kiviga (või eesti traditsioonis pigem pommiga) kell – kui õhtul ei sikuta, siis hommikul seisab. 😛
Head teed!
Need naiivikud, kes ikka veel arvavad, et Ukrainas toimuv on ühe ärakeeranud tegelase põhjustatud, võiksid lugeda seda nimekirja siin. Päris karm – aga näitab ilmekalt seda, mida üha enamates kohtades on juba välja öeldud. Süüdi ei ole üksnes üks mees. Süüdi on terve riik ja terve rahvas.
Tallinnas Kultuurikatla põhjas on selline tore uks (kenasti valgustatud ka, leiab isegi pimedas üles). Sealtkaudu pidi muide saama ka sinna, kus üks sõjalaev praegu asub.
Jah, on päris mitmeid inimesi, keda sealt uksest sisse ei saadaks. Paradoks on aga selles, et just nemad tunnevad ennast praegu halvasti, neil on häbi ja piinlik oma rahva pärast. Suuremal osal seltskonnast aga jääb õigust ülegi – nii et andke aga minna. Triibulised lindid ja Z-atribuutika võite ka kaasa võtta.
Veidi militaarpoeesiat
Kakk Siiber ajakohasel teemal (ja ka stiilis – siia tuleb vist mingisugune Parental warning: strong language! -tüüpi hoiatus panna).
Tervitused ja tänu algmaterjali eest lähevad muidugi biitlitele, EÜE-le (esimene salm on väikese muudatusega nendelt laenatud) ja Maosaare ukrainlastest kaitsjatele, aga laul on kirjutatud teise poole vaates.
Moskva allveelaev (viis on muidugi Lennon/McCartney, “Yellow Submarine”)
Meil armees ei ole muud –
litsid, pätid, joodikud.
Tööd ei tee, nad joovad vaid,
söövad võõraid maasikaid.
R: Aga meil on ju hästi vinge laev,
hästi vinge laev, hästi vinge laev.
Linnu tampida pole mingi vaev,
pole mingi vaev, pole mingi vaev.
Madin algas, sõitsime
Mustal merel Maosaarele.
“Anna alla, jopski loll!” –
nahhui saatis meid hoholl.
R: Aga meil on …
Saare viimaks võitsime
merel ringi sõitsime.
Ülbasime – näh hoholl,
ise läks nüüd nahhui, loll.
R: Aga meil on…
Öösel ühest lahti leil –
paar rakette persses meil.
Õhutõrjega on nuss –
jupid läinud, kahur kuss.
R: Persses on nüüd me hästi vinge laev,
hästi vinge laev, hästi vinge laev.
Allveelaevaks sai kõik me töö ja vaev,
kõik me töö ja vaev, kõik me töö ja vaev.
/ Slava Ukraini! /