Kuu: aprill 2010

Läpaka süsteemiuuendus

… Ubuntu 10.04 peale läks väga igavalt. Tiriti pakid ära, pandi paika, kõik jäi tööle (isegi ID-kaart – seda kartsin kõige enam, et segi läheb, kuna vaikimisi kasutatav Java variant muutus Suni Javalt OpenJDK peale).  Mida võib märkida:

* Akende juhtnuppude toomine paremast ülanurgast vasakusse oli Canonicali poolt küll üsna vaieldav liigutus. Aga vähemalt pandi need lõppversioonis õigesse järjekorda ning nende asukoht sõltub kasutatavast kujundusest (teemast). Seega ei pea neid vasakule jätma (lükkasin kah paremale tagasi).

* Cairo-Dock on üsna kena asjake, uues versioonis ka rea valmiskujundustega, mille vahel valida.

* Viimaks ometi leiti mingigi lahendus GDMi ehk Gnome’i sisselogimisakna kujunduste küsimusele. Varem sai seda igapidi ümber sättida, viimastes versioonides oli asi üsna igava kujundusega ja fikseeritult paigas. Nüüd on vähemalt [L] poolametlik lahendus olemas, millega natuke sättida saab.

* OO.o 3.2 on tuntavalt kiirem kui 3.1.

Serveri uuendamine uue LTS versiooni peale jääb ilmselt suvesse – on rohkem aega ja vahepeal jõuab  tarkvara enam stabiliseeruda.

Autorikaitsest ja lastepornost

Eelmisel aastal autorikaitsjate kiuste (kes teda loomulikult ka äärmuslaseks nimetasid – tegelikult peaks “autorikaitset” kasutama enamasti jutumärkides, kuna autoreid need organisatsioonid küll ei kaitse) Europarlamenti valitud Rootsi Piraadipartei esindaja Christian Engström kirjeldab oma ajaveebis, [L] kuidas üks kodanik kiitis lastepornot. Mitte et ta seda otse “tarbinud” oleks, aga see olevat nii hea viis otsustajaid veenda, et Internetti tuleb igal juhul tsenseerida. Ja sealt on väga hea sujuvalt üle minna juba vajalikemate meetmete juurde nagu failijagamise mahatapmine (ja sealt muidugi juba muude asjade juurde).  Kui midagi muud sellest artiklist ka teada ei saa, siis näitab see vähemalt ilmekalt BSA ja muude sedalaadi asutuste eetilist taset. Klassikaline näide sellest, mida laiatarbemeedia harilikult “jesuiitlikuks käitumiseks” nimetab.

Engströmi blogi on kasulik lugemine, kui tahta end suure äri sigaduste ja eurolollustega kursis hoida.

Eesti meedia kuradid

Kui inimene väga kõvasti vägijooki pruugib, siis pidavat ta hakkama kuradeid nägema. Tänaseid TV-uudiseid vaadates aga tekkis küsimus: mida peab tarvitama selleks, et hakata igal pool Euroopas (Inglismaa, Austria, Holland, Soome, Ungari, Belgia, Taani… Mõnel juhul juba ka Eestis) paremäärmuslasi nägema…?

Nali naljaks, aga kui seda sõna tarvitada iga poliitilise jõu kohta, kes ei ole just purupunane ja multikulti, siis kaotab see termin peagi igasuguse reaalse  sisu ja muutub tühipaljaks vaenlase otsaette kleebitavaks sildiks. Umbes nagu nõuka-aja “rahvavaenlane”.

Tähelepanek

Eile näitas spordiuudistest miskit mäsu, kus igavene hulk jalgpallihuligaane politseiga kähmles.

Miks sellest kirjutada – silma jäi, et väga mitmed kodanikud pidasid end Chuck Norriseks ja üritasid korravalvurit kõrge roundhouse kick’iga (jala kaarlöök, karatekeeles mawashigeri) kostitada. Väga mannetult – pollaril polnud vaja teha muud kui vehkivast jalast kinni hakata ja vehkija pikali tõmmata. Ja nii mitu korda järjest.

Loo moraal:  kui sa ei ole Chuck, ära selliseid asju tee. Eriti veel siis, kui su hale vehkimine teleuudiste vahendusel poolde maailma jõuab.  Muidugi, kõige targem on üldse mitte politseiga kakelda – vaata jalkat ja ole normaalne.

Aga näe, ära tõin!

… ütles Joosep Toots, kui oli Lati Patsiga riiulilt maha sadanud.

Kakk esialgu kusagilt alla ei kukkunud. Pudelit ka ei antud, anti kohver ja naljakas klaasist julla (natuke raha ka). Ehk siin veidi varem mainitud ITSPEA kaugõppeversioon sai E-õppe Arenduskeskuselt “Aasta E-kursuse” tiitli (seekord läks jagamisele kolleeg Indrek Meose filosoofiakursusega).

Aitüma! 🙂

Soome haridus

Leidsin [L] Minutist lingi sellele [L] BBC loole.

Ega siin väga midagi uut ei ole.  Haridusministril tasuks aga lugeda ikkagi – eriti seda kohta, kus räägitakse sellest, et põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine ei ole tark mõte (arvatavasti teab ta endise õpetajana seda ise ka, aga poliitiline tellimus on tugevam argument).  Õpetajate palkadest ja staatusest on muidugi jahvatatud juba piisavalt. Põhiline ilus lause on artikli lõpus – “There is an emphasis on relaxed schools, free from political prescriptions”. Asi, mida Eestis kohe kindlasti ei ole.

Tasuks ka ära märkida, et ääriveeri on meinstriim-meedia julgenud seekord mainida madalat immigratsioonitaset kui üht haridussüsteemi  edukuse faktorit.

Ühekäepäev

Üleeile rattaga sõites õnnestus Pääsküla raudteeülesõidult üle tulles lenks lollisti keerata.  Ratas läks niuhti alt ära ja maa tuli vastu.  Õnneks polnud hetkel liiklust – kähku püsti ja teelt ära. Küünarnukk ja põlv olid kergelt katki, aga ikka juhtub – esmapilgul nagu eriti haiget ei saanudki (kukkumine õnnestus enam-vähem ukemiks keerata).

Kodus aga selgus, et jope küünarnukk on üsna maas, nii et mats oli ikka suht kõva. Öösel hakkas vasak õlg tunda andma ja hommikuks oli seal täismõõdus närvipõletik sees.  Juuste sabasse sidumine oli tõsine tegemine ja tööle sõites tuli suunda näidata üle rooli parema käega. Liiklusohtlikku olukorda siiski ei tekitanud – sõitsin aeglaselt ja vasak käsi oli rooli alt hoides kasutuskõlblik, ainult järsemaid pöördeid tuli ettevaatlikult teha. Tööl tuli vasakut kätt arvutiklaverile tõstes kah ettevaatlik olla.

Päeval aitas pipraplaaster seisu paremaks teha ja õhtul läks segane lind trenni. Nojah, tuli küll meelde [L] Kanazawa-sensei, kes omal ajal murtud käeluuga Jaapani karatemeistriks tuli – aga tegelikult polnud asi nii kole. Trenni teemaks oli tonfa, mis on lühike ühekäerelv (tõsi, me harjutame kahega – aga seekord tuli eeskätt ühega vehkida) ja nagunii kulus suurem osa aega algajate utsitamisele.  Aga kummalisel kombel mõjus selline isemoodi olukord isegi hästi, sundis märksa rohkem jalgu ja kogu keha liigutama.

Täna on juba jupike parem. Kui käsi on all või üleval, on kõik korras. Jama tekib seal vahepeal. 🙂

APDEIT LIGI POOL AASTAT HILJEM: tegu oli siiski märksa hullema asjaga kui närvipõletik. Õlaliigese osaline rebend – operatsioonist õnnestus pääseda, aga läks vaja kaht kanget hormoonisüsti ja mitut kuud paranemist. Alles augustis hakkas enam-vähem üle minema.