Arhiiv

Pisikene mehikene tilepunni sees

11.06.2010

Otsest karjuvat vajadust telefoni vahetada tegelikult ei olnud – Nokia E71 töötas veel täitsa edukalt. Kuna aga pidev jama andmete sünkroniseerimisega üle viskas ja tööl mõned arengud toimusid (sügisest on tööl Human-Computer Interaction -teemaga tegelev välisõppejõud ning Androidi on plaanis hakata ka ITK-s õpetama), siis sai endale soetatud [L] HTC Desire. Ehk siis aifööni üsna võimekas Androidi-põhine analoog, mis ei ole erinevalt õunameeste omast nii kõvasti omanikfirma paela otsas kinni.

Mobiilnetindus on ka Eestis viimaks arenema hakanud ning EMT netipakettide hinnad enam päris rumalasti rääkima ei pane. Seetõttu sai ka sealt telefoni toetuseks üks (loodetavasti) sobiva mahuga variant leitud. Nüüd on Kakul masinavärk, mis kogu tarvilikku infot  ilusti läpaka Evolutioni ja telefoni vahel automaatselt sünkroonis hoiab  ning vajadusel saab ka seal võrgus asju ajada, kuhu kaablid ja wifi veel ei ulatu.

(APDEIT 12.06 – proovisin ära ka läpaka ühendamise telefoni kui netiallika taha. Ubuntu puhul töötab igatahes täiesti lambist – USB kaabel telefoni ja läpaka vahele, moblast võrguühendus ja võrgujagamine sisse. Ülimalt viisakas – nüüd saab minna suht suvalisse kohta kondama ja läppari kaasa võtta.)

Telefon ise on üsna uhke asjake, igal pool netis on hinnangutes tohutu kiidulaul. Esialgu oli üsna harjumatu see ekraanil asuv klaviatuur – ehkki sellega on kindlasti võimalik ära harjuda, tasub ehk kunagi järgmiseks võtta ikkagi füüsilise klaveriga mudel (uudised teavad rääkida, et tulekul on HTC Vision, mis olevat toosama Desire koos füüsilise klaveriga). Aga pole hullu, küll saab hakkama. Kuna sünkrooniasi on lahendatud, saab alati pikemaid tekste arvutis teha ja telefoni saata.

Androidile on netist üksjagu softi saadaval ja tutvumine-sobramine võtab aega. Positiivne on ka see, et sotsiaalmeedia juppe (näoraamat, kakuhuiked, Jora jne) saab vastavate rakendustega kenasti otse telefonist teha.

Suvise suurema ringikondamise tarvis seega loodetavasti päris asine kaaslane. Tõsi, aku on tal teiste sarnaste elukate kombel üsna nõrguke ja peab vastu ca ööpäeva kuni kaks, see-eest aga laeb see end täis kõigest kahe tunniga.

P.S. Kui keegi on huvitatud kasutatud E71-st (klaas on servast veidi mõrane, kuid see ei takista kasutamist; kaasa 2GB mälukaart, seina- ja autolaadija), võib anda märku. Väga häda müügiga pole (alternatiivtelefon võib alles ka jääda), aga kui kellelgi vaja on, võib uurida ja arutada.

OLPC

16.05.2009

Täna sattus tänu paarile heale inimesele näppimiseks ette tõeline [L] OLPC ehk “One Laptop Per Child”-programmi raames arengumaade lastele mõeldud läpakas. Naljaka välimusega konnaroheline väike pill, aga seest vägagi asjalik. Sugar-nimeline kasutajaliides on tavalisemate keskkondadega (Win, Mac, Linuxid) harjunud inimesele vist üsna teistmoodi, aga samas on seal oma sisemine loogika väga hästi paigas ning arvatavasti töötab uute arvutikasutajate (põhiliselt siis laste) juures väga hästi. Kummikattega klaver (peaks väga hästi sobima hulludele häkkeritele kohvitassiavariide vastu) on algul harjumatu, ent mõningase proovimise järel sai hakkama küll (samaväärselt mõne teise netbookiga, mida proovitud on). Sugarit saab muide katsetada ka muudel süsteemidel – endal on plaanis [L] VirtualBoxi proovida.

Üksvahe ringi liikunud info, et MS on projektile näpud vahele saanud ja edaspidi hakkavad lapsed rõõmuga XP-d kasutama, ei ole päris tõeks osutunud. Esialgu on Sugar-keskkond ikka veel Fedora-põhine ja toimib vaba tarkvara mängureeglite järgi. Kui aus olla, siis – kui kusagil tõesti MS nodi vaja ei ole, siis on selleks kohaks see projekt.

Kui Vista ei tööta, võta Estobuntu

22.11.2008

Ei arva, et selline kogemus päris universaalne on, aga just nõnda seekord juhtus.

Käisin ühel paljudest nõustatavatest tuttavatest külas natuke juhiseid andmas. Seal hulk nodi, mida Vista ei tunnista – üks printer, üks skanner ja üks eelmiste ristand. Tekkis sportlik huvi teada saada, mida Estobuntu selle peale ütleb. Kuna see oli sinna juba dual-buuti paigaldatud, siis ei võtnud katsetamine kuigivõrd aega.

Ja ennäe imet – kõik kolm aparaati hakkasid lambist tööle. Tõsi, tegu oli kahe Canoni ja ühe HP-ga ehk siis firmadega, mille toodang tundub üle keskmise pingviinisõbralik olema. Aga ikkagi oli huvitav kogemus – varasematel aastatel oli just erinevate seadmete toe puudumine see, mis inimesi Windowsi peal kinni hoidis. Nii et pingviin on vahepeal tublisti suuremaks kasvanud. 🙂

Pluss veel – eile ITK-s demotud neli Robotexiks valmistuvat robotit olid kõik ehitatud Asus Eee PC ümber ja jooksid muidugi mõista Linuxi peal.

Spämmeri unistus

20.11.2008

Värskes Top500-s sai 10. kohale … Windowsiga superarvuti.

Vaat selle kaudu oleks vinge Viagra reklaame ja muud toredaid kirju saata. Äkki keegi teab juba mõne eksploidi aadressi?

Aga hoidku taevas selle eest, kui sihukesi riistu üle ühe ehitatakse. Siis on tegemist juba botnetiga.

Ruuterimuda

19.11.2008

Bastardoperaator on hakanud ruuterit manama. Paraku ei selgu,  palju kogu protsessi pealt XP-i teeniti…

Miniläpakad ja Pisipehme

09.11.2008

Päris huvitav viide koos aruteluga Slashdotis.  Alates esimese Asus EEE tulekust on väikesed odavad sülearvutid olnud Microsofti senise ärimudeli üks suuremaid õõnestajaid. Ka kõige tumedamale dambjuuserile ei õnnestu viimaks enam selgeks teha, miks kahest identse ehitusega arvutist peab ühele tarkvara eest kõva papi peale maksma ja teisele ei pea. Probleemil tundub olevat kaks külge – esmalt on tegu firmale väga ebasoodsa mindquake-tüüpi arenguga (vt Robert Theobald), teisalt aga on nad ka ise selle põhjustanud: tänaseks on suht selge, et Vista on uus Windows ME ehk siis üsna räme põrumine.

Paljus sõltub järgmisest Windows 7-st, kas nad suudavad sama malli peal jätkata (kui see tuleb oluliselt parem toode, võivad nad senise massifaktori toel püsima jääda) või hakkab ühe firma positsioon turul väga kõvasti kukkuma.

Lollikandlest veel: miks see pole Mac

25.09.2008

Üks üsna ilus tsitaat [L] Ubuntu foorumist:

“Apple promises a universe where stylish people carry elegant, tightly-sealed Apple hardware, living in a kind of digital utopia where there are no hardware conflicts, driver issues or competing standards. There is only Apple, and Apple’s elegant solutions. Anyone else wanting anything different, or, indeed, merely curious to find the workings of the hardware, never mind the software, will be brutally smacked down.”

Ütleb päris ilusti kõik ära. Mac on ilus ja tehniliselt asjalik platvorm, aga kogu asja äriidee on üles ehitatud tarbijate enda külge sidumisele enamgi veel kui Microsoftil (kuna õnneks ei ole Billi käes PC kui riistvaraplatvorm).  Siinkirjutaja hindab vabadust enam kui hetkemugavust.

Microsoft on aktiivselt vastumeelne nende pikaajalise käitumise tõttu. Apple jätab hetkel vaid ükskõikseks (seda enam, et erinevalt MSist on tal reaalseid plusse). Aga tahaks tõsiselt loota, et Apple ei saavuta iial Microsoftiga võrreldavat turujõudu – siis oleks seis veel kõvasti koledam kui Pisipehme senine laiutamine.

Kamm kandlega

22.09.2008

Just sai kiidulaul valmis, kui failisüsteem hakkas vigu andma… Viimaks suri ketas päris maha.

Aga pole halba ilma heata – Dell Puraviku isikus tegi masina korda ühe tööpäevaga,  too ohtlikuks pakutud BIOSi upgrade sai ka tehtud ning viimaks vahetati ka ketas välja kiirema mudeli vastu (sama polnud poes saada). Igal juhul tänud kiire lahenduse eest! 🙂

Uus lollikannel

21.09.2008

Vanasti nimetati lollikandleks küll arvelauda, aga hei, meil on XXI sajand käes ja lollidel on läpparid…

Igatahes sai soetatud endale personaalne Dell XPS M1330. Uurisin ja valisin enne pikalt – variante oli mitmeid, kindlasti oleks saanud ka odavamalt. Muidu oleks võinud Thinkpadi rida edasi ajada, senine TLÜ-le kuuluv T43 töötas kuni viimase ajani laitmatult (nüüd hakkas aeg-ajalt käivitudes jonnima ja tuli üles alles mitme sisselülitamise peale. Ka 512 MB mälust hakkas mõne suurema asja jaoks napiks kiskuma). Aga Thinkpad läks juba mõne aja eest Lenovo hiinlaste kätte ning 6. seeria kohta on kirjutatud igat sorti hinnanguid.

Sõber Puravik kolis jupi aja eest Delli leivale ja see kallutas viimaks kaalukausi tolle firma kasuks – saab omainimesega asju ajada, kui mingid probleemid peaks tekkima. Delli Linuxi-toe kohta on muidugi ka igasuguseid arvamusi (ehkki nad nime poolest müüvad kaht mudelit ka eelinstallitud Ubuntuga, üks neist ongi seesama M1330). Pealegi oli Kakul enne Thinkpadi järjest kaks Latitude’i, mille kohta ei saa miskit paha öelda, need toetasid Linuxit kenasti.

Latitude on aga suht kalliks aetud ja uute E-seeria omade baasmudelit poes polnudki. Nii tekkiski arutelu tulemusel mõte hoopis XPS võtta. Inteli graafikaga (avatud koodiga draiverid), kuid see-eest korraliku mälumahu ja kettaruumiga. Kaaluvahe on T43-ga võrreldes ka tuntav, XPS on jupi maad kergem. Ainus väike miinus on hirmlibedad klahvid (aga ehk kuluvad kasutamisega natuke käepärasemaks või harjub ära. Klahvikäik on samas hästi mõnus). Vahva on ka Maci stiilis, ilma sahtlita DVD-seade. Ning Billi-maksu ei pidanud maksma – Vista Businessi kohta on saatelehel kenasti tasaarveldus tehtud. Kui peaks millegi jaoks Wini vaja minema, siis ITK lauaarvuti on dualbuudis.

Riskantse sammuna sai proovitud ka läpakasse toosama Estobuntu 8.09 beeta panna. Ja ennäe, jookseb ilusti. Graafika, saund, WiFi, Bluetooth, isegi veebikaamera – kõik töötab. Sõrmejäljelugeja hakkas vähese vaevaga tööle ka T43-s kasutatud Thinkfingeri abil (ja masin ruigab sisselogimisel endiselt “G1mm3 4 ph1ng3r, d00d!” 🙂 ). Estobuntul töötab ka ID-kaardiga digiallkirjastamine (mille “suur” Ubuntu 8.04-s nässu keeras).

Mõned pisemad konksud:

* Graafika töötas küll otse lambist ning ka Compiz töötas, kuid kasutada saab üksnes VESA draiverit, kuuldavasti hetkel xorg-intel ei toimi (proovisin ka, ei õnnestunud) ja ka i810 draiver ei meeldinud.

* Endiselt on nässus Multisync ja telefoniga sünkroniseerimine. Mõnda aega see Ubuntul töötas, siis aga hakkas vigu andma ja paraku käib see tänini.

Aga üldiselt võttes tuleb masinaga rahul olla.

Humpdy Dumpdy, itimees

04.06.2008

Offf  on poeediks hakand. 😀