Üks ilus vana lugu

Klassiõde Merle leidis juutuubist üles [L] Chris de Burghi “For My Daughteri”.

Hästi armas lugu. De Burgh on alati meeldinud, eriti vahva mälestus on omaaegsest Lõuna-Eestis toimunud kontserdist (kus ta näitas märksa rokilikumat poolt kui tavaliselt tema puhul ette kujutatakse). Konkreetne lugu on kirjutatud tema väikesele tütrele, kellest hiljem kasvas Miss World.

Aga miks Merle selle saatis – seda esitasime kahepeale (laul ja klaver) omal ajal keskkooli isetegevusülevaatusel. 🙂 Päris tore meenutada.

Kui Björn ja Benny oleks…

… kirjutanud Erasure’i asemel loo “A Little Respect”, oleks see kõlanud [L] niimoodi.

Uskumatult kihvt libakaver, tehtud ammu enne seda, kui mashup’i mõiste üldse välja mõeldi. Austraallaste liba-ABBA “Björn Again” (koosseisus Agnetha Falstart, Björn Volvoeus, Benny Anderwear ja Anni-Frid Longstokin) on originaali stiili (nii muusikaliselt kui visuaalselt) hullult hästi ära tabanud. Ning kui Erasure lasi välja enda “ABBAesque” kaverid (mille puhul Kakk ABBA fännina ütleb – hea, aga originaali vastu ei saa), tuli BA vastukäiguna “Erasure-ish”.  Stiilne, ülimalt stiilne.

Superstaari muljeid

Sel aastal on Kakk kah nimetatud saadet päris järjest vaadanud. Pole üldse paha, kui pubekakisa välja arvata – finaali jõudnud tegelased on kõik lahedad.

Häid esitusi on seal olnud üsna mitu, aga sarja “Kaku kummitavad lood” läheb esimesena Jana poolt Eesti lugude voorus esitatud [L] “Ma palun andeks su käest”. Sal-Salleri parimaid (ja samas suht vähe mängitud) lugusid, mille see tüdruk täiesti vingelt välja laulis. Autori SMS Mihkel Rauale saatesse sõnadega “Vingelt pandud” on adekvaatne hinnang. Keegi on loo juba ka YouTube’i pannud – võrdluseks leiab sealt ka [L] Smilersi originaali (tõsi, vaid audiona).

Aga täiesti kohase võrdlusena tuleb meelde hoopis [L] üks teine hea lugu. Kui Jana Cheri vanusesse jõuab, laulab ta vähemalt sama hästi.

Hea eesti asi

Va juutuubis sattus kätte [L] Terminaatori laiv-esinemine GoLive’il. Ilmselt Eesti parimaid laiv-rokkvideosid (subjektiivne muidugi): Elmarile tüüpiliselt nakkava meloodiaga ja Jaagupile omaselt hea tekstiga lugu ning väga korralik lavaesitus. Elmari pikk kitra-intro on ka vinge. Termikas on ilmselt nende üsnagi väheste Eesti esinejate seas, kes suudab ka elusast peast end välja mängida ega vaja helitehnika imenippe lahjade võimete varjamiseks.

Veel üks kreisi meenutus

Ühel esimestest (esimesel?) Rock Summeril (samas, kus eespool tutvustatud Big Country käis) oli kohal ka soome kreisiroki alustala “Sleepy Sleepers” ehk “Leningrad Cowboys”. Mäletan, et rahvale aeti igasugu karmi kamarajura stiilis “Miten tanssitaan jenkkaa Suomessa ja Virossa ja miten Ruotsissa (siellä ne tanssii peukalot p…ssä koska ovat 99% homoja)”.

Aga tegelikult on siiski tegu kihvti bändiga, kes pullist ja välimusest hoolimata suudab ka hästi mängida – paralleeli võib tõmmata Status Quo või Slade’iga. Omaaegne Kaurismäe film “Leningrad Cowboys Go America” oli ikka hirmlahe, sama võib öelda menuka Total Balalaika Show kohta koos Punaarmee meeskooriga. Pilt, kuidas kamp tähtsa olemisega “kiliseb-koliseb”-onkleid laulab püüdlikult [L] “Delilah’t” ja [L] “Sweet Home Alabamat” (räige aktsendiga muidugi), on ikka vaatamist väärt.

Veel üks lahe lugu on [L] Where’s The Moon? Omaaegne kosmonautikavaimustus lahedas kõverpeeglis…

Üks unustatud eurolaul

Leidsin oma kettanurgast ühe mitme aasta tagant pärit wma-faili. Siis vaatasin, et ka YouTube’is on sama lugu täitsa olemas.

Tegu on Riias toimunud 2003. aasta Eurovisioonil Portugali esindanud ja lollide eurooplaste poolt 22. hääletatud looga. Portugali/inglise keeles “Deixa-me Sonhar / Keep The Dream Alive” – parimaid klassikalisi ballaade, mida kogu selle tramburai ajaloos on esitatud. Ja Rita Guerra on muide kuuldavasti esinenud samades Las Vegase kasiinodes, kus näeb tihti sir Elton Johni, Celine Dioni ja teisi sama kaliibri staare (daami häält kuuldes ei pane seda üldse imeks). Lugu ise on [L] siin.