Silt: urin

Ära mürgita! (jõhker naer saalis)

Käisin eile Arvutikeskuses tellitud juppide järel. Seal on põrandal huvitavad kleepekad.

Kujutatud on mingisugust kurja kätt arvuti klaviatuurile miskit neoonrohelist kisselli valamas ja all on väga õpetlik tekst: “Litsentseerimata tarkvara hävitab andmed sinu arvutis – ära mürgita oma arvutit ja faile”.

Küsisin müüjalt, kust seda suurepärast sürrealistlikku naljapilti (täitsa võrreldav “Meie küla eitede” seeriaga!) endalegi saada võiks. Too muigas, kuid ei osanud selles osas nõu anda.

Tase, Microsoft ja BSA. Tõesti tase. Järgmine kord võiksite lisada ka “pissib sinu kohvitassi”, “annab su vanaemale purgeeni” ja “lööb su kassi jalaga”.

Vaatasin uudiseid

Räägiti venekeelsete gümnaasiumide probleemidest eestikeelse õppega. Ent peale seda, kui rahvusringhäälingu põhi-uudistesaates esines pika võõrkeelse tiraadiga keegi meeskodanik, kes mingil arusaamatul põhjusel oli nimetatud Eesti Vabariigi pealinna abilinnapeaks, kadus igasugune tahtmine mingitest eranditest isegi mõelda. Vaene ninasarviklane tegi räige karuteene neile, kelle huvisid ta uskus kaitsvat.

Lugege lambaid

Eile hilisõhtul saatis keegi ühe suure õppeasutuse raamatukogu aadressile e-kirja. Kirjas polnud midagi isiklikku ega kompromiteerivat, kuid kiri pani ilmselt tehniliste viperuste tõttu putket ja maandus tõenäoliselt paljude inimeste postkastis – sh ka neile, kel asjaga üldse mingit pistmist pole.

Tulemus: täna hommiku kella 10 seisuga oli aktiveerunud 33  villakandjat, kes kõik hoogsasti häälitsema asusid. “Palun mind listist eemaldada!”, “Miks see kiri minu postkastis on?”, “Haiged inimesed!” jne jne jne. Ja kõik muidugi mitte algse kirja saatja aadressil, vaid tolsamal õnnetul  kõigile levitanud aadressil.  Ühe kogemata spämmi asemel oli nüüd väga paljudel inimestel olemas mitukümmend spämmikirja.

Kui und ei tule, võiks lambaid lugeda. Huupi määgimine ei aita üldse.

Ubuntu 11.04

Natty Narwhal on nüüd väljas ja tuli tööl lauaarvutis kohe ka ära proovida.

Algus oli ilus. Eesti keel oli installis tagasi (vahepeal oskas keegi selle sealt ära kaotada), vaikimisi install on endiselt äärmiselt lihtne (ja üha enam ka visuaalselt poleeritud). Kodukataloogi krüpteerimine sai ka valitud – selle tegemine õnnestus muidu veatult, ainult et sinna enam eestikeelne tõlge ei ulatunud.  Tavainimese võib selles kohas keelevahetus aga ära ehmatada (ja tulemuseks võib olla mingi teadmatusest tehtud lollus).

Masinas on küll korralik NVidia videokaart, ent selle 3D-draiverid on omanduslikud ja seetõttu visati ekraanile teade, et uut ja uhket Unity kasutajaliidest saab kasutada üksnes nende paigaldamise järel. Arusaadav, teeme ära – menüüst lisadraiverite alt NVidia omad peale ja korras. Enne restarti sai veel uus väljalase vaikimisi vormis üle ka vaadatud – täitsa tipp-topp, paar muutust rakenduste osas hakkas silma (Shotwell, Banshee).

Restart käivitas aga uue Unity keskkonna. Tundus, nagu oleks korraga lauamasinast tahvelarvuti või koguni mobla saanud. Ilus, oma piiratud funktsionaalsuses väga mugav … ja absoluutselt kohandamatu. Vasakul ekraaniservas asuvat menüüd ei saanud liigutada. Elemente lisada õnnestus üksnes nii, et käivitasin Alt-F2ga käsurealt terminali, sealt soovitud rakenduse (ühekordsena oleks võinud ka ilma terminalita teha) ja seejärel Unity paanile ilmunud ikoonilt sai valida selle püsiva allesjätmise. Tavapärasele süsteemimenüüle ja programmidele ligipääsu ei paistnud kusagilt (viimaks leidsin selle nupualuse menüü nurgast – aga ka see oli kummalise kuju omandanud). Vaikimisi oli Unity paanil saadaval vaid Firefox ja LibreOffice (lisaks veel tarkvara lisamiseks Tarkvarakeskus ja pilveteenus Ubuntu One). Nurgas asuv nupuke tõi ekraanile küll mõned uued valikud, kuid seal oli miskipärast – tavainimesele 99% tõenäosusega segaselt – ära toodud nii olemasolevad kui alles paigaldamist vajavad rakendused.

Niisiis oli tulemuseks ilus ja värviline kinnine kast, kus tavainimesel on võimalus a) leppida olemasoleva väga piiratud mänguruumiga või b) hakata endale kõvasti LUM-stiilis (läbi ussi…) aetavaid asju selgeks tegema (ses mõttes tundub, nagu oleks Ubuntu tegijad Apple’i halvima haiguse külge saanud – “Tee mida tahad, seni kuni me oleme seda sinu jaoks ette näinud”). Epic Fail, ütlevad mõned selle peale.  Tuli meelde viikingite lõõp “13. sõdalase” filmist: “Give an Arab a sword, he makes a knife!” – Unity tegijad on suutnud täisverelisest Linuxi töölauast teha HTC Sense sarnase kireva, aga üsna piiratud asjanduse. Kõva tulemus! 😛

Ja mis kõige huvitavam – niivõrd toore keskkonna juures, nagu Unity seda on (esmakordne esinemine ametlikus distros, mõningane konarlikkus on absoluutselt arusaadav) puudub täielikult üks äärmiselt lihtne valik: “Lülita Unity välja”!  Veelgi arukam oleks anda inimesele installiprotsessis valik, kas ta tahab traditsioonilist GNOME/Metacity või Unity keskkonda – seda ka ei olnud (pärast selgus, et selleteemaline valik on peenes kirjas GDM-i logimisekraani allservas PEALE kasutajanime valimist ja ENNE parooli sisestamist). Tõsine ämber kasutatavuse koha pealt.

Aga teisalt – kui võtta aluseks Ubuntu 11.04 oma traditsioonilises kuues, on endiselt tegu väga asjaliku ja Linuxi kohta ka kasutajasõbraliku väljalaskega. Positiivsed tähelepanekud:
* üks asjalik lisandus installiprotsessi on võimalus installida üle ainult Ubuntu, jättes multibuudi teised süsteemid puutumata. Proovitud – töötab.
* YouTube mängib videosid ilma Adobe Flashita, Firefox mängib MP3-sid  (VLC pluginatega) ja FreeCol (tõsi, versiooniks on 0.9.2 – pikka aega on seis juba 0.9.5 peal)  toimib juba ilma Suni Javata (OpenJDK). Samm edasi.
* LibreOffice on OO.o-ga võrreldes edasi läinud.
* Banshee on senise Rhythmboxiga võrreldes etem.

Kui seda Unityt ees ei oleks…

Õiendus

Eile hommikul sai Kakk meiliga teate, et Tallinna linnavalitsus korraldab 29. aprillil omavalitsuse asjapulkadele ürituse, kus räägitakse, kui hirmus, kole ja karvane on e-valimine. Ürituse kohaks oli valitud … IT Kolledž.  Majas selle kohta inimestelt küsides keegi midagi ei teadnud. Et teadaolevalt arvatakse meie majas mõnevõrra teisiti kui linnavalitsuses, siis tuli asja lähemalt uurida.

Tänaseks on see lugu [L] Minutisse jõudnud ja seoses sellega peab Kakk kolledži õppejõuna vajalikuks rõhutada, et IT Kolledž ei ole selle üritusega kuidagi seotud ning tegu on tavalise renditud ruumidega külalisüritusega. Meie majas käivad ruume rentimas igasugused karvased ja sulelised, kelle üritustel esitatavad seisukohad ei pea kuidagiviisi kattuma õppeasutuse omadega. Pealegi jäeti ruumi broneerides ürituse iseloom targu avamata.

Mis Kakku natuke pahandab, on see, et nimme säärane koht valiti ja üritatakse sõita kolledži hea nime seljas. Leedi Kotka ja kompanii ei ole ilmselt nii lollid, et loodaks endale siit suurel hulgal mõttekaaslasi leida. E-valimistest võib kahtlemata rääkida (valimismehhanismides on probleeme nii E kui mitte-E puhul), kuid teistsuguses kontekstis ja seltskonnas.

APDEIT 27.04: Samaaegselt Jaanuse viimase kommentaariga laekus just ka postkasti kiri samasuguse teatega – kõnealune üritus on TTÜ-sse üle viidud. Põhjusi ma igaks juhuks siin kommenteerima ei hakka. 🙂

Anna neile vasaraga, vasaraga, vasaraga…

Täpselt sihuke tunne (tolle tuntud Ultima Thule laulu järgi) tekkis, kui isand Tarand ja kompanii pahandasid, et Europarlamendi nõuded nad sundkorras Windows XP (jah, XP – toosama ligi 10 aasta vanune süsteem) -põhise taristu (ekskang, outhouse ja muu sihuke) külge kinni naelutavad. Firefox on keelatud, skaip on keelatud, Wifist näeb ainult EP enda veebilehte – kõik puha “turvalisuse huvides”… Ja kohalikud sellid teadsid rääkida, et ehkki lähiajal on kuuldavasti uuendused plaanis, mängitakse kogu kupatus ikka Microsofti kätte. Nende varasem 7-liikmeline ajuseebitajate tiim on küll [L] kahe peale kokku kuivanud, aga ju nad teevad oma tööd edukalt.

Ja siis imestatakse, miks [L] sihukesed asjad juhtuvad…

APDEIT:  Selgus, et läbi teatavat sorti ussiemmilaadse tulemüüri on EP-s võimalik ka wifitpidi majast välja saada (tänud Epule isand Tarandi büroost abi eest). Aga ikkagi näib, et siinne itt sarnaneb veidi ühe vägeva raudrüütliga, kel on kiiver, rinnaturvis ja paljas taguots…

Turvalise Interneti päev

Kaku doktorant Birgy pidi [L] sellisel üritusel esinema ja kutsus juhendaja kaasa juhet hoidma. Kuna päev võimaldas ja oli ehk lootust midagi uut enda tudengite jaoks teada saada, siis saigi mindud.

Henrik Roonemaa jutt alguses oli sissejuhatav, ent sellisena asjalik (õnneks tõi ta välja eesti kultuuri säilitamise aspekti – see võimaldas muide ka pärast küsimustevoorus uurida, et kuidas meie praegune domeenireform kultuuri säilimist toetab). Järgnev daam USA-st, pr Cummings, aga mõjus suhteliselt ambivalentselt – jutt oli iseenesest ju õige, ent standardne, veidi täditsev ja esitatud piisava annuse dutiful dullness’iga. Seda ettekannet oleks juba sõnumi edasijõudmise huvides pidanud esitama keegi noor inimene (andmaks asjale esmase allika efekti), ka jutt oli ehk natuke sedasorti tasemel, mida räägitakse ülemaailmselt jõukate ja erinevate huvitavate nimedega mittetulundusühingute kokkusaamistel kokkusaamise õigustamiseks. Igatahes oleks kasvõi Belgias 1996. aastal toimunud jubedat [L] Dutroux’ juhtumit pidanud enam selgitama (see on üks kõige jõhkramaid sedasorti asju Euroopas – väidetavalt vahetas kolmandik sama perekonnanimega belglastest järgnevatel aastatel nime).

Peale lõunat jätkus üritus TÜ Veronika Kalmuse ettekandega [L] EU Kids Online -projekti teemal. Natuke eelmise moodi, kuid elavam ja samas tõsiseltvõetavam esitus, lisaks ka hulk konkreetset statistikat. Siit jäi mitme positiivse näitaja kõrval silma paraku ka mitmete nähtuste ilmne põhjus – Eestis kahjuks väga levinud eetiline vaakum. Järgnenud Ingrid Maadvere ja Birgy Lorenzi ettekanne oli päris kasulik kuulamine saalis istuvatele kooliõpetajatele ning aitas ehk mõnel näha Internetti natuke laiema nähtusena kui seni tihtipeale tavakodanikele õpetatud on (see andekalt napakas video banaani vibutava kurja mehikesega oli päris hea 🙂 ).  Peale kohvipausi järgnenud keskkoolinoorte jutt endi tegemistest võrgus oli mõnusalt vahetu (s.t. just see, mis ameerika tädi ettekandes puudu jäi)  ja oli ilmselt kasulik kuulata lapsevanematele, kes võisid üsna otsesest allikast infot saada enda järeltuleva põlvkonna tegemiste kohta (paar päris head näidet Facebookist ja ka arvutimängudest).

Üldse näib, et päeva teine pool oli asisem – psühholoog Tiiu Merese ettekanne teismeliste võrgukäitumise ja identiteedi psühholoogilistest aspektidest oli ilmselt päeva parim ning  tõi välja mitu head tähelepanekut (muuhulgas jällegi ühe Eesti ühiskonna probleemi – teismelistel tüdrukutel pole pahatihti võtta ühtki normaalset meesterahvast, kelle hinnangute järgi  orienteeruda – isad on ära läinud, vendi tihti pole, onude ja muude sugulastega lihtsalt ei suhelda. Kurb, aga tõsi). Viimase esineja, Microsofti-mehe Rasmus Reino jutt oli paraku pigem väikest viisi firmareklaam filmikommentaari vormis  (ehkki too Microsofti reklaamfilm oli iseenesest ilus). Seda teemat oleks ehk paremini sobinud kajastama IT Kolledži rektori kt. 🙂 Anto Veldre märkus selle kohta, et innovatsioon ei pärine enamasti suurfirmadest, oli täiesti asjakohane.

Kokkuvõttes oli suurele osale saalisviibijaist kindlasti kasulik üritus. Kuid ometi ei saa ma mööda asjast, mis halva maigu jättis – kuidas saab üks sellistel üritustel pidevalt plusspunkte nooliv suurfirma olla juba mitukümmend aastat arvutimaailma suurim
* lollide kasutajate (aktiivse monopolipoliitika ja muuhulgas ka koolide pideva “sissesöötmise” tulemus),
* ebaturvalise tarkvara (pahavara on tänini absoluutses enamuses Windowsi nähtus),
* rumalate seaduste ja ebaeetilise äripraktika (sahkermahker-lobitöö ja erinevate JOKK-skeemide kaudu – märksõnad ACTA, OOXML, SCO, DMCA, OLPC jpt) ja
* aktiivselt taotletava tehnoloogilise monokultuuri (kogu konverentsi materjalis ei näinud ühtki viidet arvutiplatvormidele, kus antiviiruse kui sellise järele puudub otsene vajadus, korduvalt viidatud  arvutikaitse.ee lehel leiab vaid [L] nuta-või-naera -tasemega jurajuttu ja sedagi nurga tagant)
allikas? Kuidas saab tõsimeeli väita, et asjaga tegeldakse, samaaegselt enda kasumi suurendamise nimel probleemi süvenemisele mitut pidi kaasa aidates?  Või ongi eelmises postituses toodud lollakas paralleelpilt rohkem tõepärane, kui alguses tundub…?

kakupesa.pri.ee

Vana domeeninimi igatahes hetkeseisuga enam ei tööta. Aga sellega oli juba arvestatud (loodetavasti käivad ja kirjutavad kõik Kakupesa külastajad juba ammu kakupesa.net’i peal).

Loodetavasti aga õnnestub Eesti internetikogukonnal (mitte üksnes samanimelisel MTÜ-l) Eesti Interneti Sihtasutuse isehakanud valitsejatele aru pähe panna. Kogu domeenireform on sügav sigadus, ent eraisikudomeenile kaks eurokeskmist hinnaks väänata on ikka sigaduste sigadus.

Huvitav, kui kalliks see jama IRL-ile eelseisvatel valimistel läheb? Pakun, et kallimaks, kui nad ise arvavad.

Rehepapi nutt ja hala

Delfis oigab üks poliitbroiler, et nende hirmnutikana kavandatud kerge raha projekt – hakkame .ee eest raha küsima ja nii palju, nagu Eesti olekski 5 rikkaima seas – kipub pehmelt öeldes pange minema.  Tsiteeriks siia juriidiliselt korrektses mahus mõningaid kommentaare:

===>

Heh, 10.12.2010 07:30
Autor eksib.
Paljud on teinud endale .eu või .com lõpulised domeenid juba valmis ja eesti domeen tiksub nii kaua kuni veel saab.

naljakas lugeda, 10.12.2010 07:49
millest selline hala? rahapump ei hakanud tööle? poliitikute ja ametnike äraostmiseks kulunud imvesteering ei taha ennast tasa teenida? Äririsk on selle asja nimi, kulla Erki, äririsk.

almar, 10.12.2010 10:01
hr Urva. Tegemist on turumajandusega. Teie tootele selle hinnaga lihtsalt puudub turg. Väga lihtne ju?

itimees, 10.12.2010 11:02
väljapressimine ebaõnnestus ja nüüd hakkavadki EIS-i tropid iga natukese aja järel delfis halisemas käima.
M.O.T.T
Ümber olevat registreeritud ligikaudu 1/5 ehk alla 20 000 domeeni.

<===

Ongi vist kõik ära öeldud.  Lolluse ja ahnuse kombinatsioon saab enamasti karistada, nii palju veel maailmas siiski õiglust on.

Meeldetuletuseks ka: kakupesa.pri.ee lõpetab samuti lähiajal tegevuse, paluks Kakupesa puhul kasutada kakupesa.net’i.