Silt: õppetöö

Kevadsemestri bilanss

Lõppeva semestri “saak”:

  • esimene juhendatud doktor (tubli, Birgy!)
  • üks TLÜ bakalaureusetöö
  • üks EIK diplomitöö (isegi kaks – ühel juhul tegin konsultandi rollis sisuliselt juhendaja tööd)
  • terve EIK kaug- ja õhtuõpe ITSPEA-st e-õppes läbi lastud (ca 120 aktiivset tudengit)
  • paras ports töid retsenseeritud (eri koolides ja õppetasemetel)
  • TTÜ atesteerimine läbitud (ehk läheb sügisel vaja)

APDEIT 16.06: lisandus EIK suurepärase õppejõu (2.-3. koht pingereas) tiitel. Neljast viimasest aastast kolm korda pole paha tulemus. 🙂

Asjalik seminar

Sellest sügisest õpib IT kolledžis uuel ingliskeelsel küberturbetehnoloogiate erialal koos eestlastega punt välistudengeid (hindu, prantslane, vietnamlane, paar egiptlast ja mõned veel) ning Kakul tuleb neile enda nüüdseks juba päris pika ajalooga ITSPEAd (ingliskeelne akronüüm tuli küll SPEAIT) lugeda.  Nagu ikka, tehakse seminarides ettekandeid, aga täna tuli vist seni kõige huvitavam kuulamine.

Teemadeks tulid järgemööda transhumanism, Pirate Bay, Oculus Rift ja Apple ning kõik olid korralikud ettekanded. Ühe senikuuldud parima ettekandega aga sai maha egiptlane Mohanad – soovitus teha millestki, mis endale korda läheb, pidas 100% paika. Teemaks oli sealne 2011. aasta revolutsioon (täpsemalt vastavalt ITSPEA spetsiifikale sotsiaalmeedia roll selles) ning autor oli lisaks korralikule esitlusele ja väga korrektsele kirjatööle teinud valmis lausa minidokkari – kusjuures mõnedki kaadrid olid tõeliselt põrutavad. Paralleel meie laulva revolutsiooniga oli täitsa olemas. Väga kõva töö.

Ootame huviga, ehk tuleb järgmistel kordadel veel miskit sarnast.

Muudatused Kaku Akadeemias

Senine Kaku Akadeemia kasutas Zope 2 platvormi, mis tänaseks juba üsna habemega on. Seetõttu sai tehtud väike remont.

Põhiaadress on endiselt akadeemia.kakupesa.net, väikesed muudatused võivad esineda alamlehtede URL-ides – seega kui mõni seni kasutatud leht ei vasta, tasub proovida pealehe kaudu läheneda.  Välja jäid vaid mõned vähemtähtsad lehed – peale arhiivi, kuhu jätsin esialgu aja kokkuhoiu mõttes vaid iga toimunud kursuse (seni) viimase versiooni. See-eest näib kogu kupatus aga natuke ülevaatlikum kui enne.

Leitud vigadest paluks Kakule teada anda.

APDEIT 22.07: Nüüd on ka kogu Kakupesa süsteem Ubuntu Trusty peale kolitud. Läks üldiselt kenasti (põhiline protsess võttis kümmekond minutit), ainsate viperustena võiks mainida Apache’i vahepealsetest muudatustest tulenevaid vigu (see ja see) ning ära kadunud DHCP serverit (ilmselt taas seetõttu, et paki nimi oli vahepeal muutunud).

Absurdopedagoogika

Kakk on alati armastanud õpilastele kreisisid ülesandeid genereerida. Kunagi sai TTÜ tudengitele Excelit ja VBA-d õpetatud looga joogise peaga onu Augustist, kes peab kõrtsist üle silla koju jõudma. [L] Wesnothist ja Edgar Savipuhujast on siin Joras juba juttu olnud. Kodanik Maksile on samuti rida jaburaid ülesandeid tekitatud.

Nüüd siis võtsin Maksi eelmise aasta praktika ülesande ja söötsin inglise keelde ümberpanduna ette [L] TTÜ SPNW kursuse magistrantidele, kellele kulub turvakontekstis ka natuke [L] Pythoniga tutvumist ära. Lugu räägib superkangelasest (Erwin Eggplant the Nerdy Superhero), kes peab tuumasõjajärgsel Saaremaal pohmas peaga ärkamise järel praamile jõudma ja tee peal passivatest kohalikest muteerunud parmudest jagu saama  (abiks imeväelised banaanid, mida kasvatab Sõrve sääre tipus legendaarne läti erak Janis Kakis-Saldejums)… Proge ise on [L] siin.

Aga töötab. Absurd nimelt.

Jälle koolipingis

Kakk armastab aeg-ajalt jälle koolis käia. Aitab kolbasisest lubjakivi eemal hoida…

Seekord siis taas ports füsioloogiat, meditsiini, anatoomiat ja igasugust muud kraami. Kui korralikult koolis käia ja kevade poole ka eksamid edukalt teha, peaks saama III astme kobudotreeneriks.

Kahjuks läks esimene nädalavahetus paari nädala eest haiguse nahka, nüüd tuleb eriti korralikult nägu näidata ja tarkused läpparisse kribada…

Natuke teistmoodi seminar

Tänases [L] ITSPEA praktikumis olid neljast ettekandest kaks natuke ebatavalised – nimelt esinesid (viipekeeletõlgi vahendusel) kaks kurti tudengit, kes rääkisid IT rollist kuulmispuuetega inimestele. Rahvas kuulas täitsa huviga ja esitas küsimusi, Kakk sai aga teada enda viipekeelse nime – selleks on “Pats” (ehk see hobiusesaba moodi asi, mis Kakul taga kõlgub) . 🙂 Täitsa vahva ju.

Väljundipõhine

…õppimine  on viimase aja moetermin Eesti kõrghariduses. Viimase paari aasta jooksul on kõiksugu ainekaartide ja õppekavade juures seda igale poole külge poogitud ning asi on otsapidi isegi Eesti kõrgharidusstandardisse jõudnud. Täna toimus ka kolledžis vastav seminar – kuid oh õnnetust, absoluutne enamik kolleege suhtus asjasse…. khm, ettevaatlikult.

Soov tagada hariduse kvaliteeti nõnda, et paneme paika kõik asjad, mida mingi aine või õppekava lõpetaja garanteeritult oskab, on ju iseenesest mõistetav. Tegelik elu on aga paraku natukene keerulisem ja nii õpiväljundite kui ka hindamiskriteeriumite (teine selle teooria keskne mõiste) määratlemine ei suuda enamasti selle keerukusega kaasa tulla.  Muude asjade hulgas alahindab see süsteem  nii inimeste erinevaid võimeid (enam-vähem homogeense grupi korral võiks idee poolest töötada), inimeste erinevat motiveeritust (näiteks nõue hinnata iga konkreetset väljundit vaid korra on vesi laiskvorstide veskile, muutes õppejõul kogu semestri kestel kaasatöötamise nõudmise märksa keerulisemaks) kui ka näiteks erinevaid õppevorme (kasvõi avatud keskkonnaga e-õppevariante). Samas on ette näha sellega kaasa tulevat mõttetu bürokraatia plahvatuslikku kasvu.

Ühe võimaliku põhjuse kogu asja karvaselt väljakukkumise kohta andis üks veebileht, mida hetkel ei õnnestunud uuesti leida – ent suhteliselt sarnase asja saab välja lugeda ka [L] Wikipedia artiklist. Seal oli nimelt pakutud, et VÕ on pärit mitte hariduse (education), vaid koolituse (training) valdkonnast.  Mõtlema hakates – võib täitsa olla, et mõne lühiajalise ja konkreetse täiendõppekursuse puhul (täiesti lambist näide: IT Kolledži täiendõppe pakutav [L] skriptimiskeelte kursus) on sedalaadi lähenemine õigustatud. Seal osaleb väiksearvulisem ja homogeensem seltskond (eriti erialakursustel), ajaline dimensioon on selgelt piiritletud ning kuna tegu on tihti tasulise teenusega, on ka küsimus “mida ma täpselt enda raha eest saan?” sellisel kujul põhjendatud.   Kui aga sama lähenemist proovida klassikalise kõrghariduse juures (mille peamine “uba” ei ole mitte niivõrd konkreetsed kutseoskused, kuivõrd just inimese mõtlema, analüüsima ja seostama õpetamine), siis on tulemus väga küsitav.

Pluss veel: siin ei oska omalt poolt midagi kindlat väita, kuid tollest Wikipedia artiklist jääb mulje, et seda kõike on juba mitmel pool maailmas proovitud ning siis vana süsteemi juurde tagasi pöördutud.

Kändlind joriseb

Täna oli [L] ITSPEA kaugõppekursusel esimese blogiülesande tähtaeg. Ülesandeks oli kirjeldada kolme IT-lahendust, millest mingil põhjusel asja ei saanud.

Üldiselt oli rahvas tubli ja mitmed kirjutasid päris huvitavatest asjadest. Muidugi käis läbi Windows Vista ja muud sarnased loodusõnnetused. Aga kaks asja, millest kirjutasid päris mitmed ja millest Kakk kuidagi aru ei saa:

1. Netscape.  Oli 90-ndate esimese poole “the browser” (samavõrd kui IE kümnendi lõpus), üldse esimene laialt levinud sedalaadi tarkvarajupp. Navigator 3.0 oli kunn ja IE 2.0 könn, seis hakkas muutuma NN 4 ja IE 3.0 pealt ning Netscape kadus lõplikult 6. ja 7. versiooniga.  Kakk kasutas tol ajal veel Windowsi ja käis selle aja läbi.

2. Flopikettad. Kamoon! Põhilised andmekandjad (eeskätt teisaldatavad – aga esimesed PC-d olid üldse kõvakettata ning kogu mäng käis flopide pealt) kogu PC-ajastu paari esimese aastakümne jooksul. CD-ROMid hakkasid tulema (üsna aeglaselt) 90-ndate keskelt ning veel mitu aastat peale seda oli CD-R ehk kirjutatav plaat (ja selle salvestusseade) Eesti tavainimesele suht kättesaamatu luksus, mistõttu flopi jäi endiselt ainsaks reaalseks mobiilseks salvestusvahendiks. Mälupulgad tulid veel tubli jupp maad hiljem.  Tõsi, üks võimalik põhjendus on olemas – inimesed, kes kasutasid flopisid paaril viimasel aastal enne nende tootmisest mahaminekut, võisid küll “ämbri” mulje saada, kuna viimaste aastate flopid olid kvaliteedilt võrreldavad surnute jaoks tehtud kingadega. “Vana aja” flopid olid aga midagi muud.

Või on praegune tudengipõlvkond juba liiga värske ning Kakk ise liiga känd…? 😀

Juhe-ndaja

Tänasega sai suur tudengijuhendamismaraton siis ühele poole. Bilanss:

* 2 TLÜ magistrit
* 1 TTÜ magister
* 1 TLÜ bakalaureus
* 8 IT kolledži diplomit (1 arendaja, 2 admini, 5 tehnosuhtlejat)

Lisaks veel 4 ITK tegelast, kes eri põhjustel ja etappidel lõputöö tegemise pooleli jätsid ja kaitsmise edasi lükkasid.

Hindesaldo (TLÜ tähed on teisendatud numbriteks):

* 2 x 5 (ehk “suurepärane”)
*  5 x 4 (ehk “väga hea”)
* 4 x 3 (ehk “hea”)
* 1 x 2 (ehk “rahuldav”)

Hinded oleks muidugi võinud veidi paremad olla, aga sel aastal hinnati üsna rangelt ja nii suure hulga juures jäi tõesti igaühe jaoks aega vähem kui oleks tahtnud.

Muidu tähendab “juhendaja” teatavasti ametiisikut, kelle ülesanne on tudengi juhe kokku ajada (vt poolitust). Praegu on aga ka juhe-ndajal juhe kapitaalselt koos.  Hea, et läbi sai. 🙂

APDEIT 11.06: TTÜ lõpetanud Carolyn tegi Kakule ka vastava särgi. Suured tänud!! 😀

Kakk, juhtmega lind