Tänases [L] ITSPEA praktikumis olid neljast ettekandest kaks natuke ebatavalised – nimelt esinesid (viipekeeletõlgi vahendusel) kaks kurti tudengit, kes rääkisid IT rollist kuulmispuuetega inimestele. Rahvas kuulas täitsa huviga ja esitas küsimusi, Kakk sai aga teada enda viipekeelse nime – selleks on “Pats” (ehk see hobiusesaba moodi asi, mis Kakul taga kõlgub) . 🙂 Täitsa vahva ju.
Silt: õppetöö
Väljundipõhine
…õppimine on viimase aja moetermin Eesti kõrghariduses. Viimase paari aasta jooksul on kõiksugu ainekaartide ja õppekavade juures seda igale poole külge poogitud ning asi on otsapidi isegi Eesti kõrgharidusstandardisse jõudnud. Täna toimus ka kolledžis vastav seminar – kuid oh õnnetust, absoluutne enamik kolleege suhtus asjasse…. khm, ettevaatlikult.
Soov tagada hariduse kvaliteeti nõnda, et paneme paika kõik asjad, mida mingi aine või õppekava lõpetaja garanteeritult oskab, on ju iseenesest mõistetav. Tegelik elu on aga paraku natukene keerulisem ja nii õpiväljundite kui ka hindamiskriteeriumite (teine selle teooria keskne mõiste) määratlemine ei suuda enamasti selle keerukusega kaasa tulla. Muude asjade hulgas alahindab see süsteem nii inimeste erinevaid võimeid (enam-vähem homogeense grupi korral võiks idee poolest töötada), inimeste erinevat motiveeritust (näiteks nõue hinnata iga konkreetset väljundit vaid korra on vesi laiskvorstide veskile, muutes õppejõul kogu semestri kestel kaasatöötamise nõudmise märksa keerulisemaks) kui ka näiteks erinevaid õppevorme (kasvõi avatud keskkonnaga e-õppevariante). Samas on ette näha sellega kaasa tulevat mõttetu bürokraatia plahvatuslikku kasvu.
Ühe võimaliku põhjuse kogu asja karvaselt väljakukkumise kohta andis üks veebileht, mida hetkel ei õnnestunud uuesti leida – ent suhteliselt sarnase asja saab välja lugeda ka [L] Wikipedia artiklist. Seal oli nimelt pakutud, et VÕ on pärit mitte hariduse (education), vaid koolituse (training) valdkonnast. Mõtlema hakates – võib täitsa olla, et mõne lühiajalise ja konkreetse täiendõppekursuse puhul (täiesti lambist näide: IT Kolledži täiendõppe pakutav [L] skriptimiskeelte kursus) on sedalaadi lähenemine õigustatud. Seal osaleb väiksearvulisem ja homogeensem seltskond (eriti erialakursustel), ajaline dimensioon on selgelt piiritletud ning kuna tegu on tihti tasulise teenusega, on ka küsimus “mida ma täpselt enda raha eest saan?” sellisel kujul põhjendatud. Kui aga sama lähenemist proovida klassikalise kõrghariduse juures (mille peamine “uba” ei ole mitte niivõrd konkreetsed kutseoskused, kuivõrd just inimese mõtlema, analüüsima ja seostama õpetamine), siis on tulemus väga küsitav.
Pluss veel: siin ei oska omalt poolt midagi kindlat väita, kuid tollest Wikipedia artiklist jääb mulje, et seda kõike on juba mitmel pool maailmas proovitud ning siis vana süsteemi juurde tagasi pöördutud.
Kändlind joriseb
Täna oli [L] ITSPEA kaugõppekursusel esimese blogiülesande tähtaeg. Ülesandeks oli kirjeldada kolme IT-lahendust, millest mingil põhjusel asja ei saanud.
Üldiselt oli rahvas tubli ja mitmed kirjutasid päris huvitavatest asjadest. Muidugi käis läbi Windows Vista ja muud sarnased loodusõnnetused. Aga kaks asja, millest kirjutasid päris mitmed ja millest Kakk kuidagi aru ei saa:
1. Netscape. Oli 90-ndate esimese poole “the browser” (samavõrd kui IE kümnendi lõpus), üldse esimene laialt levinud sedalaadi tarkvarajupp. Navigator 3.0 oli kunn ja IE 2.0 könn, seis hakkas muutuma NN 4 ja IE 3.0 pealt ning Netscape kadus lõplikult 6. ja 7. versiooniga. Kakk kasutas tol ajal veel Windowsi ja käis selle aja läbi.
2. Flopikettad. Kamoon! Põhilised andmekandjad (eeskätt teisaldatavad – aga esimesed PC-d olid üldse kõvakettata ning kogu mäng käis flopide pealt) kogu PC-ajastu paari esimese aastakümne jooksul. CD-ROMid hakkasid tulema (üsna aeglaselt) 90-ndate keskelt ning veel mitu aastat peale seda oli CD-R ehk kirjutatav plaat (ja selle salvestusseade) Eesti tavainimesele suht kättesaamatu luksus, mistõttu flopi jäi endiselt ainsaks reaalseks mobiilseks salvestusvahendiks. Mälupulgad tulid veel tubli jupp maad hiljem. Tõsi, üks võimalik põhjendus on olemas – inimesed, kes kasutasid flopisid paaril viimasel aastal enne nende tootmisest mahaminekut, võisid küll “ämbri” mulje saada, kuna viimaste aastate flopid olid kvaliteedilt võrreldavad surnute jaoks tehtud kingadega. “Vana aja” flopid olid aga midagi muud.
Või on praegune tudengipõlvkond juba liiga värske ning Kakk ise liiga känd…? 😀
Juhe-ndaja
Tänasega sai suur tudengijuhendamismaraton siis ühele poole. Bilanss:
* 2 TLÜ magistrit
* 1 TTÜ magister
* 1 TLÜ bakalaureus
* 8 IT kolledži diplomit (1 arendaja, 2 admini, 5 tehnosuhtlejat)
Lisaks veel 4 ITK tegelast, kes eri põhjustel ja etappidel lõputöö tegemise pooleli jätsid ja kaitsmise edasi lükkasid.
Hindesaldo (TLÜ tähed on teisendatud numbriteks):
* 2 x 5 (ehk “suurepärane”)
* 5 x 4 (ehk “väga hea”)
* 4 x 3 (ehk “hea”)
* 1 x 2 (ehk “rahuldav”)
Hinded oleks muidugi võinud veidi paremad olla, aga sel aastal hinnati üsna rangelt ja nii suure hulga juures jäi tõesti igaühe jaoks aega vähem kui oleks tahtnud.
Muidu tähendab “juhendaja” teatavasti ametiisikut, kelle ülesanne on tudengi juhe kokku ajada (vt poolitust). Praegu on aga ka juhe-ndajal juhe kapitaalselt koos. Hea, et läbi sai. 🙂
APDEIT 11.06: TTÜ lõpetanud Carolyn tegi Kakule ka vastava särgi. Suured tänud!! 😀
ITSPEA sai e-õppe kvaliteedimärgi
Sügissemestril ITK kaugõppes “IT eetiliste, sotsiaalsete ja professionaalsete aspektide” kursusel osalenutel võib olla huvitav teada, et kursus sai 18 e-kursuse hulgas E-õppe Arenduskeskuselt [L] e-õppe kvaliteedimärgi ning valiti “Aasta e-kursuse” nelja kandidaadi hulka. Tegu on Eesti esimese [L] Vikiülikooli-põhise kursusega, mis sellise tunnustuse saab (TLÜ IMKE Ethics and Law in New Media sai 2008. aasta kursuste seas samuti kvaliteedimärgi, kuid sel ajal oli see Moodle’i-põhine).
Väike muudatus Kaku Akadeemias
Seoses uue semestri algusega muutsin veidi Kaku Akadeemias kasutatavat loenguslaidide vormingut: nüüd on seal kasutusel ODF ning “kirikuna keset küla” PDF. Veel ühe täiendusena kuulutasin MSi uute vormingute (docx/xlsx/pptx) kasutamise Kaku ainete kirjatööde esitamisel ebasoovitavaks. Aeg oleks ka Eestis järgida taanlaste ja muude arukamate inimeste eeskuju.
Õnnitlused
… Ititibile eduka magistrikaitsmise puhul (Kakk tegi komisjonis tarka nägu; väga vinge töö oli)!
ALKA kursus
…, pikema nimega siis [L] “Avatud lähtekoodi arendusmudelid”, jõudis TLÜs täna edukalt lõpule (paar väikest “saba” tuleb veel lähipäevil ära klaarida). See oli juba kolmas kord kasutada [L] Battle for Wesnothi õppevahendina ning ka see läks edukalt. Seltskonnaks olid seekord IT juhtimise eriala magistrandid ning lisaks Wesnothis arendamisele Traci keskkonnas (eesmärgiga simuleerida vaba tarkvara projekti toimimist) tuli uurida erinevaid vabu projekte ja litsentse ning lugeda ja ajaveebis kommenteerida vaba tarkvara maailma klassikalisi kirjatükke (Levy “Hackers”, CatB, Mogleni “Anarchism Triumphant” jt, vt kursuse materjalidest).
Kõik kolm tiimi tegid enda Wesnothi kampaania vastavalt kõnekäänule “võta üks ja viska teist”. Ehk siis kõik oskasid parajat sürri teha. Täpsemalt:
* punane tiim: lugu kolmest kangest – Viruvalgest, Vanatallinnast ja Kännukukest – ning nende rännuodüsseiast Tartu linna kangema kraami järele, teel karskusliikumisega võideldes.
* sinine tiim: kajastas barbar Conani seiklusi kadunud ID-kaardi otsinguil (jama oli lahti, kuna ilma kaardita ei saanud enam ID-piletit ja bussiga sõita…).
* roheline tiim: vähemalt kolm korda üle võlli keeratud päevakajaline lugu Oravamaast, kus figureerivad heade poolelt rüütel Keit Valgustatu, vana maag Andrus ning päkapikust segane võitleja Rein Raevukas, pahade poolel aga mupod, nõid-vampiir Vilja (kellega madistamise missioon kandis kohast nime “Viljapeks”) ja loomulikult kõige kurja juur Edgar Savipuhuja (väljavõte jutustusest: “nime sai ta sellest, et vormis savist pisikesi mõistuseta olendeid ja puhus koos abilistega neile tagumiku kaudu eluvaimu sisse. Olendeid hüüti mupodeks […]”). Edgari väljamanamiseks tuleb hüüda “Parem Oravamaa kõigile!” jne. Johhaidii…
Rohelise tiimi kampaania algusloo taust.
Loodetavasti jäid osalejad rahule. Vähemalt ei olnud igav. 😀
Lontkõrvaline seadus
Tsitaat ühest kirjatööst: “… kas Muri seadus (mis räägib sellest, et arvutite jõudsus kahekordistub iga 1,5 – 2 aastaga) …”
Auh-auh! 🙂
Veel üks dialoog
… ühe välistudengiga, kes viimaks väikese abiga kursuselt positiivse tulemuse sai:
[T märts 17 2009 10:53:01] M.: yup. you are too kind to be a teacher 🙂
[T märts 17 2009 10:53:22] Kaido Kikkas: so, what should I become instead? 😀
[T märts 17 2009 10:53:33] M.: priest??
[T märts 17 2009 10:53:34] … 🙂
[T märts 17 2009 10:54:06] Kaido Kikkas: hm… I am interested in the field, but I am rather a Paladin 🙂
(Muide, too viimatimainitu on Kaku lemmik-tegelasklass kõigis seninähtud RPG-des)