Täna oli [L] ITSPEA kaugõppekursusel esimese blogiülesande tähtaeg. Ülesandeks oli kirjeldada kolme IT-lahendust, millest mingil põhjusel asja ei saanud.
Üldiselt oli rahvas tubli ja mitmed kirjutasid päris huvitavatest asjadest. Muidugi käis läbi Windows Vista ja muud sarnased loodusõnnetused. Aga kaks asja, millest kirjutasid päris mitmed ja millest Kakk kuidagi aru ei saa:
1. Netscape. Oli 90-ndate esimese poole “the browser” (samavõrd kui IE kümnendi lõpus), üldse esimene laialt levinud sedalaadi tarkvarajupp. Navigator 3.0 oli kunn ja IE 2.0 könn, seis hakkas muutuma NN 4 ja IE 3.0 pealt ning Netscape kadus lõplikult 6. ja 7. versiooniga. Kakk kasutas tol ajal veel Windowsi ja käis selle aja läbi.
2. Flopikettad. Kamoon! Põhilised andmekandjad (eeskätt teisaldatavad – aga esimesed PC-d olid üldse kõvakettata ning kogu mäng käis flopide pealt) kogu PC-ajastu paari esimese aastakümne jooksul. CD-ROMid hakkasid tulema (üsna aeglaselt) 90-ndate keskelt ning veel mitu aastat peale seda oli CD-R ehk kirjutatav plaat (ja selle salvestusseade) Eesti tavainimesele suht kättesaamatu luksus, mistõttu flopi jäi endiselt ainsaks reaalseks mobiilseks salvestusvahendiks. Mälupulgad tulid veel tubli jupp maad hiljem. Tõsi, üks võimalik põhjendus on olemas – inimesed, kes kasutasid flopisid paaril viimasel aastal enne nende tootmisest mahaminekut, võisid küll “ämbri” mulje saada, kuna viimaste aastate flopid olid kvaliteedilt võrreldavad surnute jaoks tehtud kingadega. “Vana aja” flopid olid aga midagi muud.
Või on praegune tudengipõlvkond juba liiga värske ning Kakk ise liiga känd…? 😀
Aga kuidas nad põhjendasid seda, et mainitud on “mitteasjasaamine”?
Kusjuures, mainitute kadumine on ju täiesti erinevatel põhjustel, Netscape’i puhul on see ikka enamjaolt IT-väline, ehk puhtmajanduslik küsimus. Flopide puhul on tehnika areng küll, aga võib ju nii võtta, et “elasid oma aja ära”. Flopisid ma pigem võrdleks isegi telegrammidega – võib-olla mõnele tundub, et telegrammidest ka ei saanud üldse asja?
Aga kuidas võtta näiteks Diggi ümberkorraldust eelmisel aastal? Sisuliselt sooritas üks suuremaid saite enesetapu, ajas kogukonna mujale ja kaotas kuu ajaga 2/3 kasutajatest.
Üldiselt ma ei oska seda flopi asja eriti muuga kommenteerida: http://www.eatliver.com/i.php?n=7823
Oudekki: täiesti nõus.
Irve: nojah, see oli ilmselt tõsine tööõnnetus. Samas ei saa Digg’i kui sellist (varasemast ajast) päris ebaõnnestumiseks pidada.
Sander: 🙂
Kas mõni FBI “e-toimikut” ka mainis. Kas kusagilt Internetiladestustest oli mõni Eriti Põnev Fakt ka välja kaevatud?
Offf: FBI-d ei mäleta. Aga tsekka ise – ülaltoodud kursuselingi alt leiad osalejate nimekirja, kus on rahva blogid ka kirjas. Ma sel aastal ei jõudnud end EduFeedr’i (http://www.edufeedr.net) peale veel üle viia, ehk järgmine aasta. Siis muutub sedalaadi kursuste jälgimine veel lihtsamaks.
Heitsin kiire pilgu üle blogide ja paistab, et tudengeid on äärmusest äärmusesse: mõni kirjutab hästi, mõni halvasti; mõni õiget juttu, mõni mitte; mõni põhjalikult ja õhinal, mõni pole üldse midagi kirjutada jõudnud.
Edu uute kaugõppuritega ja hinda palun võimaluse piires õigekirja ka, eksju? Muidu võetakse äkki IT-kolledži kõrvalt ka mõni kuju maha: http://www.parnupostimees.ee/593784/kivisildnik-koidula-kuju-tuleb-maha-votta/
Garf: kirjutajaid on jah igasuguseid. Ma päris õigekirja hinnata otseselt vist ei saa, aga mõnele kodanikule võib märkuse teha küll. Muide – eriti hea oleks, kui vilistlasena ise teeksid. Õppejõud las mökitab, aga vat kui kolleegid näpuga näitavad, mõjub karmimalt…
Maha võtta saab kolledži eest ainult tolle IT-objekti, mis siin kõrval juba mõnda aega seisab. 😀
Nende flopiketaste pakkujatelt tahaks küsida, et miks siis enamike programmide salvestamise nupu ikooniks on just flopi pilt?
Lenc: hea point. 🙂
Vaatasin ka neid blogisid ja mulle tundus, et suur osa neist, kes flopidest kirjutasid, olid ülesandest tegelikult teisiti aru saanud: kirjutis oli raamistatud “pildikesi IT-ajaloost ehk praeguseks surnud lahendused”, mitte lahendustest, mis kunagi ellu ei tõusnudki.
Aga iseenesest on see blogimine hea mõte. Peaks äkki filosoofiatudengid kah blogima panema.
Oudekki: Seda kursusemudelit tasub proovida küll. Wikiversityst leiad teisigi eestikeelseid kursusi (vt http://beta.wikiversity.org/wiki/Wiki%C3%BClikooli_koolituspakkumised) ja Slideshare’ist mõned minu slaidid, kus olen sellest rääkinud (näiteks http://www.slideshare.net/UncleOwl/kaks-teistmoodi-epet)
Vaatasin need blogid läbi. Päris tore, et mõni mees oli üles leidnud ka mingid mitte-mainstream asjad: Token Ringi, Symbian OS, ZIP kettad, Apple Lisa, Be/BeOS, RDRAM.
Kindlasti on ka IA64, WAP, MiniDisc head leiud.
Tütarlapsed on ikka tublid: keegi preili oli vaevaks võtnud lausa 3 suhteliselt vähelevinud feili välja kaevata, Audrey muide, oli mullegi uudiseks.
See Floppy ja Netscape järjekindel pakkumine oli jah kummaline.
DVORAK klaviatuur on ka kodanikel muudkui jalus, kuigi tegemist ei ole otseselt läbikukkumisega, sellel klaviatuuril on oma kindel kasutajaskond. Lisaks on olemas ju veel näiteks linotronic-klaviatuur, mis pole üldse tavalise sarnane, aga millega elukutseline laduja ületab tublisti mistahes qwerty v. dvorak sisestuskiirust.
Eks Kakk järgmine aasta on targem ja teeb ülesande püstituse sellise, et seda oleks raskem valesti mõista. Eriti kummaline on see, kui ÜHES artiklis on koos üks Tõeline feil a la Minidisc ja üks lihtsalt aegunud tehnoiloogia a la Netscape. Kasutusest maha võtmine != fail. Lihtsalt teatud tehnoloogiad jõuavad lõpuks oma arengu füüsiliste piirideni.
Veel üks eesti omapära on see, et mängukonsoolide feilidest ei tehta suurt juttu. Eks me tollal elasime ka nõuka okupatsiooni ajal kui Jaapani gignandid mängukonsoolide turgu jagasid ja pole kodus kapi alumisel riiulil kellegi ühtegi arengu tupikteed tolmumas 🙂
Mis on kurb. Meie noored inimesed ei oska vaadata tagasi rohkem kui max. 20 aastat. FBI e-toimik v. Thinking Machines on “ulmeline ürgajalugu”
Üks vend oli osanud mainida GNU Hurd, Xerox Alto!
Isegi 20 aasta tagusest ajast teatakse pigem konsuumer poolt, aga näiteks Alfa mõrvamine Compaq poolt jäetakse käsitlemata.
Teiseks: väga väga vähesed on pööranud tähelepanu läbikukkumiste põhjustele:
# kas tegemist oli tehnilise feiliga toode ei kõlvanud – a la
# tarbija ootuste üle hindamisega – a la Apple Newton, suurepärane toode tuuakse turule liiga vara
# vaporwarega, turule jõutakse liiga hilja: AshtonTate Framework, Duke Nukem
# ärikliima muutmisega: Cray Computers
# konkurentide “kambakaga” a la BeOS
# Ühe partneri teise poolt alt vedamisega a la MS ja IBM, OS/2 kurb saatus
# täiesti saamatu ja käpardliku managemendiga, kus juhtkond laseb ise oma fima põhja: Digital Computers, Thinking Machines
#või tellija-poolse täieliku saamatusega projektijuhtimisel: FBI “e-toimik”, meie Digiretsept.
Kui mina oleks Kakk, siis mina küsiks järgmisel aastal pisikest analüüsi, et MIS tingis feili ja mida saanuks teha paremini.
Offf on tõsise töö ette võtnud. Järgmisel aastal lingin selle kommentaari Wikiversitysse. 🙂 Tegelikult võiks juba praegu selle postituse foorumisse lükata.
Aga seda pisikest analüüsi on ilmselt suutelised tegema vaid tõsisemad huvilised (ja neid aeg-ajalt esineb ka).
No lükka, kui soovid.
Ma kommenteeriks veel nii palju juurde, et ebaõnnestunud seade, mis viib mingi toimiva seadmeni pole mitte FAIL vaid õppimisprotsessi osa.
Hea näide on seesama Nolan Bushnell ja tema esimene mänguautomaat, mis erilist edu ei saavutanud. See viis siiski ülimalt eduka PONGi loomiseni.
Kontranäide on sealtsamast ATARI portfooliost – Video Game Market Crash of the eighties, kus Warneri “targa” managemendi all Atari sisuliselt mulinaga põhja lasti. Ja julgusta inimesi julgemalt ajaloos tuhnima: 60ndatel, 70ndatel ja 80ndatel astuti rõõmsalt ämbrisse suurelt ja paljumiljoniliselt.
Minidisc on samamoodi feil, nagu Dvorak. Ehk siis ka sellel oli päris tugev nišš, vaatamata läbikukkumisele peavoolus. Nagu ka Betamaxil.
Ja Netscape feilis äriotsuste, mitte ajale jalgujäänud tehnoloogia pärast. 🙂
Sa võiksid seda postitust ju ka tudengitele linkida, ma tahaks väga teada, mida nemad selle arutelu kohta ütlevad 🙂
Tervist eelkõnelejad. Mina olen näiteks üks sellistest kes sellel õppeaastal alustas kooli.Lugesin teie tähelepanekuid ja peaksin nõustuma täitsa teiega.Aga enda seisukohta arvestades,kus mina alles esimest korda õppisin tänu Hr.Kakkule Blogi lehe tegemise ja natuke uurimise IT üldse.Kui inimesed kogu hingega asja juures siis eks nemad teavad mida otsida ja kirjutada.Mina alles väga roheline.Kuigi varasemas nooruses sai nii nii “Juku” kui ka “Yamaha”ga proovitud igasuguseid asju jaZT Spektrum. Sai proovitud isegi programmi kirjutada “Kollase raamatu” abil. Aga ma Luban,et üritan nüüd siingi silma lahti hoida ja asjalikke nõuandeid kõrvataha panna! Ma ikkagi tulin õppima ! 🙂
Vabandan ette kui õigekiri silma riivab!
Rõõmsat tuju!!