Kaku ajaveeb
Sellenimeline on tänasest [L] Kaku ingliskeelne ajaveeb – see saab Joraga võrreldes olema rohkem tehnoloogia ja hariduse, kuid ka võrgueetika jms tõsisemate küsimuste poole pööratud. Kreisid killud ja muu sihuke jääb maakeelse Jora pärusmaaks. 🙂
Konkreetselt tuli mingi blog tekitada ühe projekti raames, kuid kõigi eelduste kohaselt tuleb nagunii hakata sügisel [L] TLÜ [L] IMKE magistriprogrammi raames inglise keeles õpetama – siis on ajaveebist juba rohkem abi.
Just selline “lahti-kinni” mäng on paraku käinud Kakupesa võrguühendusega juba mitu kuud. Mingid täiesti seostamatud võrgukasutajad üle Eesti ja eri provaiderite võrkudest ei saa lihtsalt serverit kätte. Paaril inimesel on ühendus müstiliselt lahti läinud – algul ei saanud, nüüd saavad. Teised ei saa tänini – ping töötab, kõik muu aga mitte (ka IP-ga ei saa kätte). Endal ei õnnestunud pikka aega ühegi sellise koha otsa kukkuda – täna aga proovisin Endla tänaval puuetega inimeste majas traadita võrku ning ainus veeb, kuhu sisse ei saanud, oli Kakupesa… Kusjuures traceroute jäi pidama Pesa-esise Elioni lüüsi (gateway) peale. Serverini pole ükski hädaline pääsenud, logides pole mingeid märke (nii et Pesa neile kinga ei anna).
Jama värk, loodetavasti leiavad Elioni sellid ikka vea üles.
Kaku tulevase uue pesa (perspektiiviga kümmekond aastat) detailplaneerimine on andnud unikaalse võimaluse panna maatükile (vanas mõistes siis talukohale) uus nimi – senine nimi Kleemeti jääb vaid ühele osale, teised nimetatakse ringi. Äkki oskab mõni Jora lugeja mõnd vahvat nime soovitada? Kriteerium on vaid see, et samas vallas ei tohi olla juba samanimelist talu. Koht on praegu lage heinamaa, mis piirneb metsaga.
Kaku enda variant (sellenimelist pole ka): Kassikaku. Kiisu ja Kaku pesa niisiis… Ja [L] kassikakk on vägev lind.
Apdeit 24.03 – väikese mõtlemise järel sai sinna siiski pandud juba virtuaalmaailmas läbiproovitud nimi: Kakupesa. Nii et tulevikus on IRL-kodu ja võrgukodu ühenimelised. 🙂
Juba aastavahetusel sai serverile uusi juppe ostetud, aga kuna Kakk ei tunne arvutikasti sisemust näppides ikka veel end eriti koduselt, pidi Puraviku appi kutsuma (aitüma talle endiselt abi eest!). Just pidime õhtul hakkama installima, siis käis aga mats ja korteri elektrisüsteem tegi miski väga imeliku asja – korgid läksid ja ehkki need sai tagasi lükata, oli arvuti toiteplokk omadega õhtal. Õnneks jõudis Puravik veel poest läbi ja tõi uue ploki kaasa.
Viimaks siis sai uus 64-bitine [L] CentOS alla tiritud ja arvuti kokku pandud. Paraku aga ei õnnestunud kastile selgeks teha, et tal ka integreeritud võrgukaart olemas on. Viimaks sai lihtsalt kaks välist kaarti pandud ja rahu sai majja. Install käis üldiselt kenasti, aga eks seda lihtsat näppimistki oli seal niipalju, et põhiasjad sai paika alles hommikupoole ööd. [L] Zope aga ei võtnud ikka häält sisse – siis oli pilt juba nii taskus, et tuli magama minna (peale kella nelja).
Hommikul leidus viimaks lahendus, miks Zope’ile vajalik [L] Python 2.4 (CentOS sisaldab vaikimisi 2.3-e) kompileeruda ei tahtnud – C++ kompilaatorijupp oli puudu… Aga tõsise siibri tekitas jälle [L] Plone, mis iga versiooniga näib mingi uue kala juurde toovat ja dokumentatsioon on endiselt jama. Pingviiniaabitsa portaali ei hakka enam üles panemagi – panin lihtsalt tavaveebi allatirimiseks. Suurem probleem oli aga [L] Mitsubachi mõõgameeste portaaliga – nende asjad viin ilmselt üle [L] WordPressi peale (see süsteem pole erinevalt Plonest Kakule kunagi kesksõrme vibutanud).
Aga noh, nüüd on süsteem päris OK. 2GHz Athlon 64 (esialgu üks – plaadile aga mahub ka kaks proset) ja 1GB mälu – kõvaketta vahetamine jääb tulevikku. Kompileerimised ja install olid igatahes harjumatult kiired küll.
Kuna Jora kirjutamine on viimasel ajal suht sagedaseks muutunud, üritaks nüüd tast “päris” blogi tekitada. [L] Vana Jora jääb samal kujul ka üles, kuid uus saab ehk huvitavam. Peamine erinevus on kommenteeritavus, ent kommentaaride lisamiseks tuleb end sisse logida.