Silt: vaba tarkvara

… on nüüd valmis (ligi 14 000 rida – ja “rida” võib tähendada nii paari märki või üht sõna kui  ka kolmesalmilist luuletust või 10-realist tekstilõiku). Tõlkefaile saab kas [L] Wesnothi tõlkeserverist või [L] Kaku Wesnothi lehelt. 1.8 peaks ametlikult ilmuma septembris, sügiseste Linuxi distrodega (näiteks Ubuntu 9.10) peaks see juba kaasa tulema. Sai tehtud ka väike tõlkepõhimõtete loetelu – lihtsuse mõttes kopeerin ta siia ka.

Mõned Kaku tõlkepõhimõtted

1. Eesti keel. Lihtsalt ja selgelt. “Commander” on “väeülem”, mitte “komandör”, “expedition” on “uurimisretk”, mitte “ekspeditsioon” (Wesnothi maailmas ei ole just palju tänapäeva teadlasi) ja isegi “idiot” on “lollpea”, “juhm” või “tohman”, mitte aga “idioot”. Ka “magic” on “võlukunst” või “võluvägi”, mitte “maagia” (Wesnothis on võluvägi reaalne asi, mitte meie maailma “maagide” posimine) ja Delfador Suur oli võlur, mitte maag.
2. Koha- ja isikunimede tõlkimine. Üldiselt on lollikindel lahendus Tolkieni süsteem – ühiskeelele vastab inglise keel või selle tõlkekeel (meil niisiis eesti keel), muud jäävad nii nagu on. Seega ingliskeelsed nimed tõlgitakse või leitakse vasted (Robbie => Robi). Haldja- ja päkapikukeeli vms ei tõlgita (kahest haldjate suurest metsast on Aethenwood eesti keeles Hõbelaas, Lintanir on aga haldjakeelse nimena jäetud tõlkimata).
3. Metafoorid ja kõnekäänud – me räägime maailmast, kus paljusid meile harjumuspäraseid asju ei ole olemas. Mõningaid vanu ja levinud eesti kõnekäände sobib kasutada, mõningaid uusi aga mitte (“loll kui saabas” on mõeldav, “juhe koos” ja “kumm tühi” aga ei lähe mitte.).
4. Sõnad, mis ei pruugi Wesnothi maailmas tuntud olla. Näiteks “paradiis”.
5. Teoloogia. Näib, et Wesnothi maailm oli algul polüteistlik ehk paljude jumalatega, ehkki lõpupoole esineb ka juba monoteismi märke (eriti UtBS: Eloh, Moradin ja Griknagh; ka Wesnothi Suured Jumalad on küll mitmuses, kuid näitavad arengusuunda). Tähelepanuks ka: eesti keeles on väga palju kõnekäände ja ütlusi, mida enamasti keegi Piibliga ei seosta, kuid nad on ometi sealt pärit. Piibli keel ja väljendid on mõnes kohas Wesnothis täiesti sobivad (ja tekitavad mõnes tuttava tunde), aga on kohti, kuhu nad üldse ei klapi. Seega soe soovitus: Wesnothi tõlkija peaks tundma vähemalt mingil määral Piiblit ja üldse usundilugu.
6. Sõjavägi. Ei tasu liialdada peente militaarterminitega. Näiteks võis seersandi auaste olla kasutusel küll Wesnothi hiilgeaegade hästiorganiseeritud sõjaväes, selle kasutamine aga algusaegu käsitlevas “Wesnothi tõusu” loos või ka post-apokalüptilise ajastu UtBSi Yechnagothi kummardajate juures on küsitav.
7. Kramplikult ei pea algtekstist kinni hoidma.
8. Släng, murded ja formaalsus. Tänapäevast slängi tuleks vältida, kuid eri ühiskonnakihtidest pärit rahvas peaks rääkima veidi erinevalt. Wesnothi isandad ja kogu haldjarahvas räägib korrektset, ametlikumat sorti ja vahel veidi luulelist keelt. Maarahvas võib endale matslust lubada (“teind”, “vä”). Omaette lugu on päkapikkudega, kelle ühiskeele eripära on inglise keeles rõhutatud šoti murrakuga (“You ha’ done that”, “dinna”, “ken”). Eesti tõlkes võiks sobida lõunamurded – päris võru keele mõistmine aga läheks tavalisel eesti mängijal vist raskeks. Muidu võiks saare murrak kõne alla tulla – vana aja saarlased olid sama vinged sellid -, aga päkapikud ei ole iial merd ega meresõitu armastanud.