Silt: Web2.0

Kreisi nädal

See nädal läks töödega üsna hulluks kätte. Lisaks tavatundidele tuli nädalavahetuseks ette valmistada TLÜ kaugõppe Win+Lin installfest ning panna kokku ja pidada kaks ettekannet (sladid leiab [L] dokkide lehelt ja [L] SlideShare’ist). Teema oli küll mõneti kattuv, kuid publik jälle täiesti erinev – IT standardimise teabepäeval tuli rääkida IT-inimestele ja ametnikele, [L] Arte Gümnaasiumis aga (ups!) aulatäiele gümnaasiumirahvale. Aga loodetavasti sain hakkama…

Tõsiselt kahju on, et Arte esinemine kattus budolegendi Patrick McCarthy seminar-treeninguga Mitsubachis – seda meest oleks tõesti tahtnud oma silmaga näha. Aga polnud midagi teha: oli lubatud minna. Meest sõnast, härga sarvest.

Nädalavahetuse hommikupoolikud läksid kaugõppele ja pealelõunad treenerikoolitusele. Kokkuvõttes oli Kakk nii kapsas, et kukkus koju jõudes peaaegu jalapealt siruli ja keeras magama. Aga vähemalt on nüüd koolituse teooriapaber käes, järgneb teooriaeksam olümpiakomitee juures novembri lõpus ja siis viimaks praktiline eksam Jalamo-sensei ees detsembris. Ja kui siis skalp pähe jääb, antakse kutsetunnistus kah.

Asjalik arutelu

TLÜ informaatikute pealik Peeter ajas tänaseks kokku osakonna veebi puudutava nõupidamise. Kokku tuli päris suur punt rahvast ning arutamist jätkus pikalt. Eriti oluline oli asi seetõttu, et paraku on TLÜ ülikooliveeb endiselt pehmelt öeldes… interesting oli vist see sõna inglise keeles. Kehva struktuuriga ja totaalselt ebavalideeruv. Nii et kui saaks vähemalt informaatikutele korraliku veebilehe, oleks asi jupike parem.

Eriti vinge oli aga see, et eelduseks võeti vaba platvormi kasutamine ning rõhuasetus erinevatele sotsiaaltarkvara rakendustele, lisaks on nüüd lootust panna alus ka millelegi [L] MIT OpenCourseWare sarnasele ehk siis vaba litsentsiga õppematerjalide varamule. Elame-näeme.

Itimees teeb süüa

Kiisu tõi poest kanafileed. Kakk pidi aitama süüa teha. Mida itimees seepeale teeb? Õige: lööb Google’isse “Indian chicken sauce” ja vaaritab sealsetele retseptidele tuginedes (open source!) kokku omaenda sousti. Ning paneb selle parima GNU traditsiooni kohaselt teistele blogisse vaatamiseks välja. Niisiis läksid potti järjekorras:

* ca 3-cm küljepikkusega võikuubik.

* paar-kolm supilusikatäit hapukoort (maitsestamata jogurtit polnud käepärast).

* sorts head oliiviõli. See kõik soojenes ja segunes mingi aeg (aktiivse sekkumisega).

* üks keskmine sibul. Peeneks ja kah potti.

* üks suur ja üks väike tomat. Ditto.

* suur soru ketšupit (asendamaks originaalis olevat tomatikastet)

* vürtsid: tšillimaitseaine, küüslauguhelbed, karri, piprasegu, koriander, kardemon. Tunde ja maitse järgi, et piisavalt tuline oleks.

* soola nii umbes poole teelusika jagu.

* supilusika jagu mett.

Tarbida tuleb koos keedetud riisi ja pannil praetud kanafileekuubikutega. Ja nagu alguses öeldud, järgitegemine on litsentsiga täiesti lubatud. 🙂

E-ülikooli konverents 2007

… toimus eile-täna Tartus.

Täitsa asjalik üritus oli, Hans tegi meie sessioonist vinge etenduse kahe videoekraani, mitme mikri, Skype Manager Kerli ja Google Jockey Priidu kaasabil. Ilmselt jõudis meie kolme ettekande (Terje, Hans ja Kakk) sõnum sotsiaalsest tarkvarast ja vabast lähenemisest üsna edukalt publikuni. Slaidid leiab [L] SlideShare’ist (märgendi [L] euni07tartu all), Kaku omad on alla laetavad ka [L] Kaku publikatsioonilehelt. Ettekande ajal teisel ekraanil näidatud viiteloendi leiab [L] KakuWiki sodisektsioonist.

Eesti on Euroopas

… vähemalt ühes asjas. Lugesin viimasest Ekspressist muljeid sellest, kuidas üks eestlane lääneeurooplastest naiivikutega Kuuba “vabaduseparadiisi” vaatamas käis (ja end eestlasena vaat et rahvavaenlasena tundis) ning selle peale sattusin lugema ka paari Eesti ajaveebi. Tuleb välja, et meilgi on latte-kommunistid täiesti olemas (ja just nooremat sorti inimesed).

Nii ja naa… On muidugi tore, kui pukis ei istu Pinochet või mõni muu sarnane võimur ning inimesed saavad vabalt oma mõtteid avaldada (kui reaalne see Euroopas muidugi on, on iseküsimus – tundub, et ühte vurrudega mõrvarit võib vabalt kiita, teise kiitmise eest pannakse aga kinni). Annaks aga Jumal, et rahva ajalooline mälu säiliks ning siinmail ei kuuleks tulevikus naiivarmsaid küsimusi stiilis “kui küüditama tuldi, siis miks te politseid ei kutsunud?”.

Natuke irooniliseks muudab asja see, et meie uusvasakpoolsed on kõvad blogijad. Ajaveebid kui tehnoloogilise toetusega sõnavabaduse parim näide on aga nii mõneski kohas keelatud ning ilmselt lendaks enamik neist inimestest mõnes nende endi poolt idealiseeritavas ühiskonnas nendesamade mõtteavalduste eest hoobilt trellide taha (kui hullemini ei lähe). Mõtlev inimene on ju ohtlik. Väikese hüperbooliga võiks tuua võrdluse – mis on ühist ideelisel kommunistil ja gangsta-räpistaaril? Vastus: kõva hääl, kange suhtumine – ning surm omade meeste kuuli läbi.

Kunagi elas siinmail mees nimega Johannes Vares-Barbarus. Vahel tasuks tema elukäigu üle mõelda.