Silt: tähtpäevad

Uusaastasoov

Just lõppenud “Kahe takti” finaalis kõlas [L] üks väga hea rokklugu, mis sobib oma sõnumilt ka uusaastasooviks kõigile sõpradele. Keep rockin’!

Is it love tonight
When everyone’s dreaming
Of a better life
In this world
Divided by fear
We’ve gotta believe that
There’s a reason we’re here
Yeah, there’s a reason we’re here

Cause these are the days worth living
These are the years we’re given
And these are the moments
These are the times
Let’s make the best out of our lives

See the truth all around
Our faith can be broken
And our hands can be bound
But open our hearts and fill up the emptiness
With nothing to stop us
Is it not worth the risk?
Yeah, is it not worth the risk?

Cause these are the days worth living
These are the years we’re given
And these are the moments
These are the times
Let’s make the best out of our lives
Even if hope was shattered
I know it wouldn’t matter
Cause these are the moments
These are the times
Let’s make the best out of our lives

We can’t go on
Thinking it’s wrong
To speak our minds
I’ve gotta let out what’s inside

Is it love tonight
When everyone’s dreaming
Can we get it right?
Yeah, well can we get it right?

Cause these are the days worth living
These are the years we’re given
And these are the moments
These are the times
Let’s make the best out of our lives
Even if hope was shattered
I know it wouldn’t matter
Because these are the moments
These are the times
Let’s make the best out of our lives

Veel ühed pulmad

Seekord Harkujärvel, isa Heigo vanima tütre Lisette omad. Kuna pruut ekstra palus, et Kakk tuleks muusikat tegema, siis saigi täna natuke kanneldatud. Et kuulu järgi peigmees klassikalist muusikat eriti ei armastavat, siis tuli asja natuke popimas võtmes teha. Appi oli palutud ka koguduse vana sõber ja ERSO vioolamängija isand Juhan Palm-Peipman Nõmmelt. Nii et vioola ja sündi duett…

Alguses pidime üht kuulsat Bachi aariat mängima, ent siis tuli Kakule meelde hoopis rokimaailma kuulus lugu, mis sellestsamast aariast inspireeritud – Procol Harumi “A Whiter Shade Of Pale”. Juhan kohe hakkamas: paneme selle sinna otsa! 🙂 No ja täna marssiski pruutpaar altari ette loo saatel, mille esiots oli Johann Sebastian Bachi ja taguots Gary Brookeri looming… Lisaks veel võtsime vahepalana ette gospelklassika “Amazing Grace” ja seda väga clannadilikus võtmes.

Ilm oli kohutavalt palav ja must ülikond võttis üsna tilkuma. Aga oma lood saime siiski mängitud ja rahvas jäi rahule. Pulmapidu oli väike ja ainult kitsale pereringile, seepärast sinna ei kutsutud. Kakk läks hoopis Nõmme metsa, vaatas nõlva pealt päikeseloojangut ja keerutas escrimakeppe.

Vahuri pulmad

Järgmine kolleeg nüüd siis pereinimeseks tehtud.

Kui too eespoolkirjeldatud juhtum välja arvata, oli kõik hästi vahva. Nii laulatus (katoliku missaga laulatusi ei näegi siinmail nii tihti; kahjuks ei saanud algselt plaanitud isa Philippe seda ise läbi viia ja laulatajaks oli keegi teine preester) kui ka pidu Palmse mõisas. Mõisahoones polnudki varem sees käinud, nüüd nägi von Pahlenite elamise ka seestpoolt ära.

Fotograafiks oli EestiFotost Kaupsist väikevend palgatud ning too tegi oma tööd igati profilt, mõnusa huumori ja vaba olemisega. Muusikat tegi mingi noortest kuttidest koosnev jatsubänd, kes oli üsna tasemel (ainult saund oli veidi liiga vali). Õhtu oli lõbus (eriti erinevad pulmaametnikud, s.h. jämedahäälne Kellakägu, kes iga poole tunni takka ronis saali keskele ja karjus jämeda häälega “KUKU! Kell on see-ja-see!”) ning samas soliidne, keegi mingite totrustega hakkama ei saanud. Tore oli ka see, et kui lõpuks pruudipärga veel vallalistele tüdrukutele maha mängima hakati, pani Kairu kõik meie poisid (keda seal oli üsna mitu) pöidlaid hoidma, et meie teise töökaaslase Meelise pruut kimbu endale saaks. Nojah, hoidsime edukalt – nüüd ei jäägi neil muud üle, kui järgmisel aastal ise uus pidu korraldada… 🙂

Õnne Geale ja Vahurile ning tänud toreda peo eest!

Aastapäev

Paar mõtet.

Telekast tulev aastapäevaprogramm on üllatavalt asjalik. 12 points läheb vürst Volkonskile ja tema “Aru pähe!”-loole. Muu osa on heas mõttes isamaaline ja tänasel päeval igati paigas. Alo ilmselt tõstab “Isamaa ilu hoieldes” uusversiooni kuuldes pöidla siinpoolsete poole. Ja Hannes Kaljujärv on täitsa äge hevilaulja.

Taas kord – Eestil on jälle president. Toomas Hendrik on tõmmanud Lennu-taadu suured jalavarjud jalga ning need polegi talle enam eriti liiga suured.

Ja uudised idanaabri juures toimunud läbustamistest ja Eesti saatkonna miski sodiga loopimisest annavad tunnistust lollide lontruste jõuetust vihast.

Head aastapäeva!

Jõuluõhtu

Kahjuks nagu ka varasematel aastatel, ei tulnud mõtlikust advendiajast (nagu see traditsiooni järgi peaks olema) midagi välja, töine tramburai kestis jõulupühadesse välja. Õnneks päris pühadeks rahunes asi natuke maha. Jõuluilma muidugi ei ole, aga õnneks saab vajadusel ka ilma selleta läbi.

Harkujärvel oli täna rahvast nagu murdu. Eestlane on imelik elukas – Päevalehe ja Postimehe kommentaare vaadates tundub kõik usuga seonduv olevat nagu punane palakas pullile. Algul kostab ebatsensuurseid hääli ja siis aetakse sarved püsti. Aga mingi X-geen ajab ühel õhtul aastas ikka veel suure hulga rahvast kirikutesse. Mine võta kinni… Aga missa ise läks igati kenasti (ainult et armulaua alates ei osanud suur hulk külalisi kuidagi seisukohta võtta, et misasi see nüüd lahti läheb). Eile väänas Kakk õhtu otsa sünti ja tekitas kahe loo jaoks fonod – üks selline Blackmore’s Nighti stiilis keskaegse kõlaga lugu ja teine klassikaline “Hõiska, maailm” (ameerikakeeli “Joy To The World”). See viimane tuli suht kaheksakümnendate sündipopi stiilis ja algul oli mure, kuidas see sinna tüdrukute esituses sobib. Aga ei, kõik laabus nagu peab ja see tümakas sobis preilide lauluga päris hästi.

Jõulud Harkujärvel 2006

Pärast koju jõudes sõime perega jõulupraadi ja vahtisime telekast Shreki. Homme ootab ees traditsiooniline külaskäik vanemate juurde koos veel traditsioonilisema suure söömisega. Hea, et neil veloergomeeter, poksikott ja saun on – on loota, et kilod ehk kõhu peale pidama ei jää. 🙂

Aga kõigile Jora lugejatele sooviks siinkohal ilusaid jõulupühi ja vahvat aastavahetust!

Mereröövlijutupäev ja uus kernel

Interneti folklooris on olemas üks lahedalt napakas tähtpäev – 19. septembril tähistatav [L] Talk Like A Pirate Day ehk mereröövlijutupäev. Sel päeval peavad kõik asjaosalised kurja Silveri moodi kõnelema.

Sel aastal ilmutas Linus Torvalds sel päeval Linuxi kerneli uue versiooni. [L] Joe Barr teab kirjutada, et teadaanne olevat üsna kohases keeles olnud. 😀

Kairu ja Priidu pulmad

… toimusid täna (s.t. reedel, tagasi koju sain tegelikult hommikupoole ööd – aga et sissekanne käib selle päeva kohta, siis on ka kuupäev 21.) siis seal Lääne-Viru kandis.

Minekuga läks kiireks, aga Kuusalu kirikusse sain siiski õigeaegselt kohale. Rahvast oli üksjagu, aga teenistust jälgida oli tiba kummaline – tundus, et suurema osa seltskonna jaoks oli kirik täiesti võõras koht ja nagu ei osatud seal õieti istuda-astuda. Laulatus oli suht lühike ja konkreetne (sellise seltskonna jaoks hea lahendus), aga paraku luges õpetaja suht-koht kõik lihtsalt paberilt maha (sihukese arhetüüpse liturgilise häälega pealegi) ning asi jättis üsna sellise Ding an sich kombetäitmise mulje.

Muidu oli kõik ilus. Kirikus olid värsked kased ja pruutpaar nägi hästi kena välja. Tavalise pulmaisa asemel oli vägesid kamandama pandud hoopis Marju-nimeline kena noor daam (kes nägi kangesti Celine Dioni moodi välja), kuid ta tuli sellega suurepäraselt toime. Laulatuse järel pandi rahvas autodesse ja pulmarong läks teele.

Hea oli, et auto ära tankisin – see sõit oli ikka päris pikk. Esmalt Priidu vanematekoju, siis mere äärde Kairu neiupõlvenime lendu laskma (kahjuks maandus selleks ettenähtud õhupallikimp hoopis suure puu otsas…), siis Kolgale, kus kohalikud panid pruutpaari traditsoonilisi ülesandeid täitma (puulõhkumine ja titemähkimine) ja viimaks Loksa külje alla kämpingusse. Truuks jäädes varasemale traditsioonile pulmasõitude osas sõitis Kakk suure osa teed lahtise aknaga, vasak jalg peegli juures aknast väljas (korra tuli pollar vastu, siis korjasin kähku ära). Käike tuli vahetada gaasijalaga, aga sellega sai hakkama. Eriti kino oli Loksal, kui CD-mängijast tuli klassikaline iiri jig ning Kakk siis rõõmsalt (aknast väljas oleva) jalaga takti vibutas. Rahvas vaatas teeservas, silmad krõllis peas…

Pulmapidu Loksal oli ka igati vahva, seltskond osutus väga toredaks. Marju juhtimisel tehti igasugu tsirkust (pruudi jala äratundmine, nina otsas tikutopsi edasiandmine jne). Igasugust jooki oli piisavalt, aga väheste eranditega jäid kõik igapidi sündsateks. Muusika eest hoolitses Kaido-nimeline (!) duo – esmalt tundus harilik süldikas, kuid sellid tegid oma rida tegelikult hästi (6-7 setti häält säilitades ära laulda pole kah niiväga kerge). Vahepeal laenasime Mardiga poistelt lava ja tehnikat ning tegime paar laulu, mis rahva poolt hästi vastu võeti. Üllatusena laulis isegi Kairu ühe laulu. Pruutpaari avavalss oli ka muide üllatuslik – Leonard Coheni “Take This Waltz”.

Tulema sain alles tublisti peale keskööd. Ülejäänud rahvas jäi suures osas ööseks sinna, vaid Mart tuli vist veel ära. Jätsin Kairu ja Priiduga nägemiseni (hästi armas oli see, et nad ekstra saatma tulid), keerasin iiri musa tuurid põhja (une peletamiseks) ja põrutasin koju.

Väga tore elamus oli – aitäh peakangelastele ning kapaga õnne igaks elujuhtumiks peale selle.

Maakera alustas teistpidi pöörlemist

O sanctus faeces! Just praegu kostab taeva alt õrna ruigamist, tädi Maali õppis C-s programmeerima, Riigikogu muutus ausateks inimesteks ning kogu Põrgu lõdiseb miinuskraadide käes.

Soome võitis Eurovisiooni.

Johhaidii – praegu tahaks kusagil Helsingis olla ja näha, mis seal toimub. Vappu on ilmselt kökimöki selle möllu kõrval.

(Apdeit hommikul – nii ongi. Hea pildi annab [L] Helsingin Sanomat – muuhulgas mainitakse viit paljast meesterahvast, kes Lordi nime kisades ümber maja jooksid)

Aga arvestades Soome võitu ning Leedu “Viiiiii aaaar ze viiinnnneers!”-tiimi kuuendat kohta, tuleks Eestil saata sinna järgmine kord esinema näiteks Bläkk Rokit (või Elmar Tura), Üllar Jörberg ja Arnold Oksmaa. Tegelikult on muidugi mõistlikum vist üldse mitte minna. Selles mõttes on Lordi võit igati teretulnud – nüüd vist ei suuda ükski normaalne inimene seda ettevõtmist enam tõsiselt võtta.