Seekord Harkujärvel, isa Heigo vanima tütre Lisette omad. Kuna pruut ekstra palus, et Kakk tuleks muusikat tegema, siis saigi täna natuke kanneldatud. Et kuulu järgi peigmees klassikalist muusikat eriti ei armastavat, siis tuli asja natuke popimas võtmes teha. Appi oli palutud ka koguduse vana sõber ja ERSO vioolamängija isand Juhan Palm-Peipman Nõmmelt. Nii et vioola ja sündi duett…
Alguses pidime üht kuulsat Bachi aariat mängima, ent siis tuli Kakule meelde hoopis rokimaailma kuulus lugu, mis sellestsamast aariast inspireeritud – Procol Harumi “A Whiter Shade Of Pale”. Juhan kohe hakkamas: paneme selle sinna otsa! 🙂 No ja täna marssiski pruutpaar altari ette loo saatel, mille esiots oli Johann Sebastian Bachi ja taguots Gary Brookeri looming… Lisaks veel võtsime vahepalana ette gospelklassika “Amazing Grace” ja seda väga clannadilikus võtmes.
Ilm oli kohutavalt palav ja must ülikond võttis üsna tilkuma. Aga oma lood saime siiski mängitud ja rahvas jäi rahule. Pulmapidu oli väike ja ainult kitsale pereringile, seepärast sinna ei kutsutud. Kakk läks hoopis Nõmme metsa, vaatas nõlva pealt päikeseloojangut ja keerutas escrimakeppe.