Kümme aastat

Nagu eespool juba öeldud, saab täna 10 aastat investorielu algusest ehk esimeste aktsiate ostmisest.  75 aktsiat Tallinna Kaubamaja, tükihinnaga 5,8 eurot (kohe varsti järgnes uus samasugune tehing). Alustasin täiesti nullist. Enne seda olin üritanud sääste panna SEB fondidesse ja raha kasvatamist lubanud kindlustustesse, kumbki ei andnud erilist tulemust.

Algusest peale oli põhimõtteks panna raha asjadesse, millest ise aru saan – seega pikka aega oli mängumaaks Balti riikide (ja peamiselt Eesti) aktsiaturg. Teiseks põhimõtteks oli keskendumine dividendiaktsiatele – see on jäänud pidama tänaseni. Läbi käisid Eestist TKM (lausa kaks korda, mõlemal juhul õnnestus müügiga arvestatav summa teenida), TVEAT, MRK, NCN, TAL, HAE, SFG, TSM, LHV, CPA. Lätist olid pikemat aega käes OLF ja GRD, lisaks sai esimesel aastal eksperimenteeritud üliodava Radiotehnika aktsiaga (alguses näis isegi edukas, hiljem sai suure vaevaga sealt tulema – õnneks pääses üsna väikese koolirahaga). Kuna Läti ja pikka aega ka Eesti ei võtnud investeerimiskonto puhul dividendidelt kohe tulumaksu maha, Leedu samas võttis, otsustasin kiirema kasvu saavutamiseks Leetu mitte ronida (erandiks oli lühikest aega käes olnud Apranga).

2021. aastal sai viimaks tehtud hüpe USA turule. Tagantjärele vaadates oleks seda võinud mõni aasta varem teha – aga ostu- ja hoiutasud olid LHV-s sinnani liialt kõrged. Teistpidi vaadates oli minek õigeaegne – kuni sinnani oli Eesti aktsiaturu tootlus täiesti konkurentsivõimeline, sealtkandist hakkas aga kokku kuivama.  Lisaks USA-le tulid sel aastal esmakordselt juurde ka võlakirjad.

Aitäh tuleks öelda LHV Pangale, kelle internetipank on olnud selle aja jooksul lihtne ja tõhus töökeskkond. Tegelikult tuleks tänada isegi EMTAt (!) – ei ole olnud mõttetut kottimist, tulude deklareerimine on jäänud ka keerukuse kasvades üsna loogiliseks protsessiks ning mõnedele nõuküsimistele on antud selged ja kasulikud vastused.

Investeerimisjuubeli puhul on USA turg lõppenud nädalal isegi rohelist näidanud. Üldiselt on hetkeseis siiski pigem Lennarti ütlust mööda tuleviku väetis. 🙂  Aga karuturu läbitegemine on päris õpetlik, järgmise tsükliga läheb ehk juba paremini.

2 mõtet “Kümme aastat” kohta

  1. IBM, LG, BOEING – kasutavad ka hedera hashgraphi – see on krüpto sarnane, kuid veidike moodsam asi – panin ka kunagi tiksuma – swapima juurde (LG swapi) 4 sendilt nüüd hetkel üle 5 sendi hbar e. lasen oma kontole juurde (privaatvõtmed on minu käes) HBAR on selline, et ta swapib oma (minu) kontolt ja koguse pealt kogu aeg juurde. Ainult ühe korra peab swapi ühendama (mina siis LG firmalt küsin iga nädal/päev preemiat – iga kord annab koheselt, sest ta saab minu kontolt hbari swapida)
    https://www.coindesk.com/markets/2019/08/29/worlds-largest-aircraft-manufacturer-joins-hedera-hashgraph-council/

    HEDERA hashgraph: https://docs.hedera.com/hedera/core-concepts/hashgraph-consensus-algorithms

    Tegelt viimane värk- krüptodega ei viitsi tegeleda – ja TRX ja HBAR on jäänud tiksuma. Suurenevad pidevalt, hetkel siis hbar on ise ka tõusnud. Krüpto on tulnud, et jääda. ERITI need, mis ei kasuta elektrit nii palju. Paljunevad panga põhimõttel . Kui konto on kogumiskonto peal, siis tiksub midagi juurde. Ja rokemgi kui pank. Oled ise teller ja oma aktsiapaki haldur.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga