… pensionisambat. Vähemalt mitte 2. samba fondide mõttes, mis on juba pool aastat peaaegu kõik täiesti miinuses. Ei jõua enda tollast otsust küllalt kiita, et eelmise aasta septembris PIK peale kolisin ja ise majandama hakkasin.
Isegi turul praegu valitseva segaduse tingimustes on täiesti võimalik, et “sambaehitajate” 20 aasta töötulemuse tase (ehk juurdeteenitud protsent) õnnestub saavutada umbes aastaga. Tagantjärgi vaadates oligi ilmselt toosama september ka enam-vähem tipp, kust alates asi kukkuma hakkas – veel eelneval aastavahetusel oli LHV indeksfond väikeses miinuses, augusti lõpuks jõuti tervelt 16% võrra plussi, mis oli võrreldes varasemate SEB progressiivide nullkasumi ja LHV L-fondi 3-4 protsendiga võrreldes isegi päris tubli tulemus. Nii et väga õigel ajal õnnestus see raha enda hoolde saada. Aga eks siis septembris vaatab, kuidas läinud on.
Ja krüptomaailma mitteronimine oli siiski ka (vähemalt minu puhul) mõistlik.
Tether elas juba ammu selle kapitali tagatise probleemi üle:
https://en.wikipedia.org/wiki/Tether_(cryptocurrency)
Questions about dollar reserves – teema alt.
Kui õigel ajal USDT ja USDC peale üle ei kandnud, siis võis kõigest ilma jääda..
Eestis vast lõpeb kaevandamine ära, sest elekter on siin arenguvaba. Tasuta saab kaevanda ainult siis kui päike paistab ja ka päikesepaneelid on ja öösel akupangad on vastupidavad
. Kui bitcoin nulli kukub, siis odanevad graafikakaardid koheselt ja saab jälle mängima DOOMI hakata.
Eestlane on nutikas rahvas, sügiseks on LNG terminal ja elektritootmine kasvab – päikesepaneeliid ja tuulepargid – meie roheline poliitika on talvel kullahinnaga.
eestlane on digirahvas, id kaardiga muutub abipakettidest sõltuvaks..
HINNAPOMM on eesti uus NOKIA –
kes akupankadesse õigeks ajaks ei investeeri, see saab preemiaks HINNAPOMMI!!
sügiseks vast akudel uus hind.
Imestan, et IT õppejõud ja muidu IT asjatundjad võõrastavad krüptomaailma, kuhu jäi tiigrihüppe?
Eestis on xChange äpp, mis on ka sulle vaatamiseks päris huvitav ja on ühinenud ka järelvalve ametiga. Kusjuures seal on ka börsiasju. Tasud on odavad.
Pakun, et natuke aega langevad kui maailmas mingi krahh toimub, siis jälle tõusevad.
Ma panen terra luna peale 10 euri, ses praegu on nullis ja kui tõuseb, siis… terra lunas tehakse mingit parandustöid.
samas on ka tetheri kuld olemas, mis on kullaga tagatud (niivõrd) – päris kuld on vast ikka enda käes turvalisem.
LOOMULIKULT ei ole vaja täit raha krüptode peale panna – vaid nii palju kui sul võileva ostuks raha on.
10-15 eurot kuus minu puhul.
Ülejäänud 100 eurot ma panen 3,7 voldiste akupatareide ja superkondensaatorite peale.
Selle võõrastamise küsimuse kohta ma arvaks nii:
* IT-inimene tunneb reeglina vähemalt mõningal määral seda valdkonda, lisaks tunneb ta üldjuhul keskmisest paremini ka matemaatikat.
* Õppejõud või muu akadeemiline inimene on õppinud kriitiliselt mõtlema, tunnetades samas enda teadmiste piire (“Teades arvata, tean; mitte teades arvata, ei tea – see ongi teadmine.” – Konfutsius).
Praegu käib krüptomaailma kohta suuresti Arthur Clarke’i tuntud lause – iga piisavalt arenenud tehnoloogia on eristamatu võlukunstist. Mistahes ala on sellega tegelemiseks kasulik tunda, eriti kehtib see enda raha mängupanekul. Ja kui mul praegusel ajal ei ole täiesti uue valdkonna omandamiseks aega, siis senikaua sinna ei roni. Võrdluseks: aktsiaturul olen nendele 9-le aastale tagasi vaadates suutnud suuri lollusi vältida – paljuski just seetõttu, et olen tegelenud nende asjadega, mille toimimisest ise aru saan.
Samas ei välista, et ma hakkan võimaluse tekkides seda valdkonda uurima. Aga selleks peab vaba aega olema.
APDEIT: näe, nagu tellimise peale on täna üks selle teema lugu Slashdotis ka.
Matemaatikat võid ju osata aga turg paneb samuti asja paika.
(Sa võid ju uurida akadeemiliste tasemega krüptode arenguid.)
Meie targad juhid ja õpetajad teavad, et 2025 aastaks venemaa elektrisüsteemist eemaldatakse aga keelatakse päikese tootmist ja tuulikute paigaldamist täie jõuga!!
Lisaks ei taha tuumajaama ehitata kaku kõrvale, eriti kui see koosneb matemaatikast ja füüsikast!!
Tuumajaama hind võib eesti jaoks liiga kõrge olla. Oleks odavam osta igasse suurde linna serva diiselgeneraatorid ja superkondensaatoritega salvestused, et mõni tund vastu pidada.
Muidu ajab tuule- ja päikesepaneelid asja ära ja puiduhakke põhised aurugeneraatorid. Ja kivisöe baasil elektrijaamad võiks muuseumiks jätta.
See – minu jutt – oleks siis, et iga linn peaks vaatama, et kas neil on salvestid ja ajutised kasvõi puiduhakke põhised auruTURBIINI põhised generaatorid olemas. Eriti talveks – mõneks kuuks ja suvel kui kuskil on “midagi remondis”.
Kui talvel elektri kWh hind läheb üle 60 sendi, siis paar tundi kodus 5kWh on vast odavam kui tarbid korraga 5kWh – näiteks akupankadesse – kui vaja.