Mida kõike teada ei saa

Hommikustest ERR uudistest sain teada, et 75 aasta eest heitis USA “peale Teise maailmasõja lõppu rahulikule Nagasaki linnale aatomipommi”. Päris sel tasemel ei aetud mulli isegi nõuka-aegse “rahuvõitluse” (tegelikult räige militaarpropaganda sissepoole pluss psühholoogiline sõda väljapoole) tingimustes, mida ma paraku veel mäletan.

Teine maailmasõda kestis 9. augustil 1945 Vaiksel ookeanil täiesti edasi (sõda oli läbi Euroopas). Nagasaki oli üks Jaapani suurimaid sõjasadamaid. USA oli jõudnud Jaapani väravate taha, aga sealne rahvas oli otsustanud viimaseni vastu panna ja ilmselt oleks riigi vallutamine tavavahenditega maksnud tunduvalt rohkem elusid kui kaks jubedat pommi nõudsid (seda oli juba nähtud Iwo Jima ja Okinawa lahingutes). Seismajäämine ja ringipööramine oleks tollast vaimsust arvestades toonud mõne aasta pärast uue Pearl Harbori. Kusjuures veel isegi pärast pomme oli Jaapani tollane valitsus edasivõitlemise osas pooleks (3/3) ja lõpliku otsuse pidi suure erandina langetama tollane keiser Hirohito. Seega laual olidki ainult väga halvad valikud.

Rahvusringhääling, rahvusringhääling…

APDEIT: kuulasin huvi pärast ka keskpäevaseid uudiseid – sealt oli see jura õnneks juba maha võetud.

3 kommentaari postitusele “Mida kõike teada ei saa”

  1. vaba ütleb:

    https://et.wikipedia.org/wiki/Hiroshima
    Palun loe.

    Samas oli Jaapan ise süüdi, et Pearl Harbouri ründasid:
    https://en.wikipedia.org/wiki/Attack_on_Pearl_Harbor

    Kuid tuumapomm on kole küll ja oleks pidanud selliseid asju vältima. Ja ka praegu ei tohiks kuskil seda kasutada ja katsetada. Mingi tarkvara rike ja asi ants. Lootused on presidentide ja sõjaministrite käes. Nüüd elavad linnades miljoneid inimesi. Ja surve oleks ka pommitajale ülimalt suur, hiljem.

  2. Kakk ütleb:

    No ma olen selle kohta (ja üldse II maailmasõjast) ausalt öelda päris palju lugenud.

    Ega ma ei oleks seal olukorras tahtnud kummagi poole nahas olla. Nagu ütlesin, olidki ainult halvad valikud. Olen igati nõus, et loodetavasti oli see ainus kasutuskord – aga tolles ajas oli see pigem õigustatud (kui kole see ka ei olnud). Alternatiiv oleks olnud sisuliselt kogu jaapani rahva füüsiline häving, sest nad oleksid otseses mõttes viimase meheni võidelnud.

    Selle tarkvara rikke osas olen ka nõus – neid juhtumeid, kus tuumasõja vallapääsemine on olnud tehniliste ämbrite tõttu millimeetri kaugusel, on olnud mitmeid.

  3. tom ütleb:

    Paistab, et isegi uudistekanalis ei viitsi keegi enam enne avaldamist faktikontrilli teha.

    Mis puutub tuumapommi siis väljamõeldut olematuks ei tee. Ise kaldun arvama, et tänu tuumapommile lükkus kolmas maailmasõda kõvasti edasi, kas päris ära jäi näitab tulevik. Momendil muidugi vene pommikasutus doktriin eriti julgustav pole.