Kändlind joriseb

Täna oli [L] ITSPEA kaugõppekursusel esimese blogiülesande tähtaeg. Ülesandeks oli kirjeldada kolme IT-lahendust, millest mingil põhjusel asja ei saanud.

Üldiselt oli rahvas tubli ja mitmed kirjutasid päris huvitavatest asjadest. Muidugi käis läbi Windows Vista ja muud sarnased loodusõnnetused. Aga kaks asja, millest kirjutasid päris mitmed ja millest Kakk kuidagi aru ei saa:

1. Netscape.  Oli 90-ndate esimese poole “the browser” (samavõrd kui IE kümnendi lõpus), üldse esimene laialt levinud sedalaadi tarkvarajupp. Navigator 3.0 oli kunn ja IE 2.0 könn, seis hakkas muutuma NN 4 ja IE 3.0 pealt ning Netscape kadus lõplikult 6. ja 7. versiooniga.  Kakk kasutas tol ajal veel Windowsi ja käis selle aja läbi.

2. Flopikettad. Kamoon! Põhilised andmekandjad (eeskätt teisaldatavad – aga esimesed PC-d olid üldse kõvakettata ning kogu mäng käis flopide pealt) kogu PC-ajastu paari esimese aastakümne jooksul. CD-ROMid hakkasid tulema (üsna aeglaselt) 90-ndate keskelt ning veel mitu aastat peale seda oli CD-R ehk kirjutatav plaat (ja selle salvestusseade) Eesti tavainimesele suht kättesaamatu luksus, mistõttu flopi jäi endiselt ainsaks reaalseks mobiilseks salvestusvahendiks. Mälupulgad tulid veel tubli jupp maad hiljem.  Tõsi, üks võimalik põhjendus on olemas – inimesed, kes kasutasid flopisid paaril viimasel aastal enne nende tootmisest mahaminekut, võisid küll “ämbri” mulje saada, kuna viimaste aastate flopid olid kvaliteedilt võrreldavad surnute jaoks tehtud kingadega. “Vana aja” flopid olid aga midagi muud.

Või on praegune tudengipõlvkond juba liiga värske ning Kakk ise liiga känd…? 😀