11.08.2010 arhiiv

Juhtub ka suurtel

11.08.2010

Juhtub ka suurtel

(ülejäänud pildid loomaaias käigust võib leida [L] Kakkr’ist)

Suvi salatiga

11.08.2010

Kevadel oli Kakul tööd roppu moodi, stress laes ja trenni jaoks polnud õieti aega. Kehakaal ronis pikkamööda 96 kilo peale ja arstil käies läks vereanalüüs üsna koledaks. Tuli midagi ette võtta. Asja keeras hullemaks see, et õlatrauma tõttu ei saanudki korralikult trenni teha.

Alguses tuli kaks nädalat rämedat dieeti. Peaaegu ainult rohelist ja vett.  Üsna kole oli, aga võttis tublisti solki maha küll. Pikkamööda sai ka liigutama hakata ning lisaks rattasõidule tulid juurde sörgiringid Glehni pargis. Pulsikell ei lasknud algul üldse eriti liigutada – sadakond meetrit  ja pulss kippus üle 160.

Lõpuks aga hakkas seis paranema.  Kaal hakkas vähenema ja vaikselt sai ka sörki ilma kisava pulsikellata lasta. Viimased paar nädalat juba ca 7,5km korraga (kolm pargiringi). Kuu aega hiljem tehtud analüüsid panid tohtri pead kratsima – enamik näitajaid olid totaalselt korras. Kaal on hetkel 83,5 kilo (veidi võiks veel langeda). Dieedi osas on nüüd leebem graafik, aga liha asemel üritab Kakk põhiliselt kala süüa ning saiapoolist vältida, kommisöömine on ka harvaks jäänud. Taimetoitlaseks aga esialgu siiski hakata ei kavatse.

Aga kui salatist rääkida, siis tüüpiline Kaku suvesalat on sihuke:

* 2-4 lehte hiina kapsast (sõltuvalt suurusest)
* 1 väike sibul
* 1 keskmine kodumaine kurk
* 1 tomat
* peenemat meresoola ja miskit tšillisarnast
* kastmeks palsamiäädikat (balsamicot) ja mingit head õli
* soovi korral peale ports riivitud parmesanilaadset juustu (Forte on suht hea hinnaga)

Kapsas juppideks, sibul poolketasteks. Kogu kupatus segamini ajada ning sool, tšilli  ja kaste peale. Muude asjade häkkimise ajal ongi kasulik lasta neil veidi tõmmata. Kurk ja tomat kah peeneks lõikuda ja muudele asjadele selga. Hästi läbi segada, natuke võib seista lasta. Lõpuks riivjuust kõige otsa. Kõrvale hammustamiseks istub väga hästi paks viil kodust omatehtud rukkileiba, aga ka rukki-näkileib on mõnus.

Jätku!