Kevadel oli Kakul tööd roppu moodi, stress laes ja trenni jaoks polnud õieti aega. Kehakaal ronis pikkamööda 96 kilo peale ja arstil käies läks vereanalüüs üsna koledaks. Tuli midagi ette võtta. Asja keeras hullemaks see, et õlatrauma tõttu ei saanudki korralikult trenni teha.
Alguses tuli kaks nädalat rämedat dieeti. Peaaegu ainult rohelist ja vett. Üsna kole oli, aga võttis tublisti solki maha küll. Pikkamööda sai ka liigutama hakata ning lisaks rattasõidule tulid juurde sörgiringid Glehni pargis. Pulsikell ei lasknud algul üldse eriti liigutada – sadakond meetrit ja pulss kippus üle 160.
Lõpuks aga hakkas seis paranema. Kaal hakkas vähenema ja vaikselt sai ka sörki ilma kisava pulsikellata lasta. Viimased paar nädalat juba ca 7,5km korraga (kolm pargiringi). Kuu aega hiljem tehtud analüüsid panid tohtri pead kratsima – enamik näitajaid olid totaalselt korras. Kaal on hetkel 83,5 kilo (veidi võiks veel langeda). Dieedi osas on nüüd leebem graafik, aga liha asemel üritab Kakk põhiliselt kala süüa ning saiapoolist vältida, kommisöömine on ka harvaks jäänud. Taimetoitlaseks aga esialgu siiski hakata ei kavatse.
Aga kui salatist rääkida, siis tüüpiline Kaku suvesalat on sihuke:
* 2-4 lehte hiina kapsast (sõltuvalt suurusest)
* 1 väike sibul
* 1 keskmine kodumaine kurk
* 1 tomat
* peenemat meresoola ja miskit tšillisarnast
* kastmeks palsamiäädikat (balsamicot) ja mingit head õli
* soovi korral peale ports riivitud parmesanilaadset juustu (Forte on suht hea hinnaga)
Kapsas juppideks, sibul poolketasteks. Kogu kupatus segamini ajada ning sool, tšilli ja kaste peale. Muude asjade häkkimise ajal ongi kasulik lasta neil veidi tõmmata. Kurk ja tomat kah peeneks lõikuda ja muudele asjadele selga. Hästi läbi segada, natuke võib seista lasta. Lõpuks riivjuust kõige otsa. Kõrvale hammustamiseks istub väga hästi paks viil kodust omatehtud rukkileiba, aga ka rukki-näkileib on mõnus.
Jätku!
Liha küll kärpima ei pea. Pigem ikka neid, mis sa juba mainisid. Suhkur, sai ja õhtused väärtusetud süsivesikud(valge riis, makaronid, kartul jne). Ega see leib ka õhtul kes teab, mis hea pole.
Jajah, ega ma liha välja visata ei kavatsegi. Iseasi, et notsu asemel võib rohkem kana ja lehma süüa. Põhiline on muidugi korralik trennikoormus sinna juurde.
See notsu oleneb ikka tykist. Peekon tõesti rasvane aga ilus taine sisefilee on vähem rasvane kui osa kana. Ning ega see rasv ka kõige hullem ei ole. Kõige hullem on ikka suhkur ja veidi keerulisemad süsikad.
Muidugi ise söön ka tegelt kana rohkem kui siga, aga rohkem selle pärast, et mugavam valmistada. Lihtsalt sealihale(ja rasvale) on väga ülekohtuselt antireklaami tehtud.
aga ikkagi, miks mitte vahelduseks midagi teistsugust süüa: taimetoit.net ja http://veg.ee/retseptid
igatahes jõudu tervise taastamisel!
Ma teinekord toon sulle korralikku parmigiano-reggiano juustu… 🙂
Tanel: tänud, vaatasin. Päris põnevaid asju on seal.
Oudekki: jube vahva oleks. 🙂 Seda müüakse meil ka, aga on üle mõistuse kallis. Mäletan, kui kunagi ammu mingi Itaalias toimunud konverentsi banketil oli laual terve suur veskikivi kujuline PR-juust. Arva ära, mille kallal Kakk pidevalt käis… 🙂