Aega oli täna vaid kolmveerand tundi – aga jõudis natuke nii Maksi kui Madisega bokkeneid vibutada kui ka Maksile uued harjutused peale panna. Kõhuli maas “sabaliputamine” (ehk pee-punkti keeramine sinna ja tänna), roomamisharjutused (esialgu kohapeal ja ainult jalgadega) ja külililamangus jala tõstmine ette-taha (esialgu läheb veel vaevaliselt, aga küll minema hakkab). Kõhupõikide treenimise utsitamiseks andsin kutile veel karate käetehnikaid juurde – seekord pöördelt haito ja shuto. Igatahes on viimased nädalad tubli edasimineku andnud – näiteks jalg on vahepeal põlvest veel tiba rohkem liikuma hakanud.
Päev: 3. september 2008
Hakkab peale…?
Pärast viimaste kuude sündmusi ei saa [L] seda uudist enam päris tüüpiliseks tänapäevavenemaiseks vaimuhaiguseks (mis vahel piirneb absurdihuumoriga) pidada. Meenutagem, et ka üht teist meest peeti algul üsna mõnda aega ilastavaks, nõmedate vurrudega närvihaigeks.