27.03.2007 arhiiv

Eesti on Euroopas

27.03.2007

… vähemalt ühes asjas. Lugesin viimasest Ekspressist muljeid sellest, kuidas üks eestlane lääneeurooplastest naiivikutega Kuuba “vabaduseparadiisi” vaatamas käis (ja end eestlasena vaat et rahvavaenlasena tundis) ning selle peale sattusin lugema ka paari Eesti ajaveebi. Tuleb välja, et meilgi on latte-kommunistid täiesti olemas (ja just nooremat sorti inimesed).

Nii ja naa… On muidugi tore, kui pukis ei istu Pinochet või mõni muu sarnane võimur ning inimesed saavad vabalt oma mõtteid avaldada (kui reaalne see Euroopas muidugi on, on iseküsimus – tundub, et ühte vurrudega mõrvarit võib vabalt kiita, teise kiitmise eest pannakse aga kinni). Annaks aga Jumal, et rahva ajalooline mälu säiliks ning siinmail ei kuuleks tulevikus naiivarmsaid küsimusi stiilis “kui küüditama tuldi, siis miks te politseid ei kutsunud?”.

Natuke irooniliseks muudab asja see, et meie uusvasakpoolsed on kõvad blogijad. Ajaveebid kui tehnoloogilise toetusega sõnavabaduse parim näide on aga nii mõneski kohas keelatud ning ilmselt lendaks enamik neist inimestest mõnes nende endi poolt idealiseeritavas ühiskonnas nendesamade mõtteavalduste eest hoobilt trellide taha (kui hullemini ei lähe). Mõtlev inimene on ju ohtlik. Väikese hüperbooliga võiks tuua võrdluse – mis on ühist ideelisel kommunistil ja gangsta-räpistaaril? Vastus: kõva hääl, kange suhtumine – ning surm omade meeste kuuli läbi.

Kunagi elas siinmail mees nimega Johannes Vares-Barbarus. Vahel tasuks tema elukäigu üle mõelda.

Tsiklikolimine

27.03.2007

Tänane soe päev (lehed kirjutasid igasuguste soojarekordite löömisest) oli igati sobiv ratta maalt ära kolimiseks.

Esmalt aga tuli asju ajada. Algul Nõmmele kindlustust tegema, siis Laagri Ehitusmarketisse sobivat katet ostma (koormakatte nime all müüdav 6×4 m roheline palakas sobib selleks igati kenasti) ning viimaks Sagro kontorisse parklat kauplema. Taks on küll eelmise aastaga võrreldes tõusnud, kuid siiski on Kakk parkimise osas suht õnnega koos – 175 krooniga kuus annab Tallinna kandis üldiselt kohta leida.

Õhtupoolikul siis kojusõitva ema auto peale ja maale. Aku sai juba nädalavahetusel ära laetud ja masin veidi üle vaadatud, nüüd ei jäänud muud kui selga ja minema. Maantee peal oli muidugi veel veidi jahe, aga see-eest hästi ilus – päike loojus parajasti ning Laagrisse jõudes oli selline ilus hämarik. Ratas parklasse, paar sõna kohalike onklitega juttu (maakera on hästi pisike – Mart, kui seda loed, siis pinginaaber saatis tervisi) ja kodu poole. Vaikne ja hämarduv Laagri, esimesed tähed taevas, tuled peegelduvad Pääsküla jõe pinnal… Mõnus.

Loodetavasti õnnestub see hooaeg lõpuni sõita – kaks esimest läksid lõpus tervise nahka. Sue teekonnamõõtja näitab praegu 5329 miili – näis, palju sügiseks koguneb.